) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et 15.11.2016 on hageja ja kostja sõlminud müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduauto XXX, registreerimismärgiga XXX, hinnaga 6200 eurot (tlk 5). Kohus ei nõustu hagejaga, et autode ost-müük on kostja kutsetegevus.
lg 5 kohaselt on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
lg 6 kohaselt on ettevõtjaks isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul ei näita asjaolu, et kostja on väidetavalt pannud müügiportaali auto24.ee käesoleval aastal üles mitmeid müügikuulutusi, et kostja tegutseks ettevõtjana. Müügikuulutuste lisamine müügiportaali või kontaktisikuks olemine müügikuulutustes nimetatut ei kinnita. Muid asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses, hageja esile toonud ei ole. 4.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks näeb
lg 1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava 5 kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-23-10 p 12 osundanud, et kui ostetakse kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada lepingutingimustele mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis, kui müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et internetilehel auto24.ee on kostja avaldanud kuulutuse, milles on soovinud müüa sõidukit XXX hinnaga 6200 eurot (tlk 6-7). Kuulutuses on muuhulgas märgitud: „ Üks omanik 6 aastat. Hästi hooldatud. Sõidetud vähe. Läbisõit õige ja kontrollitav. Värske aku. Õli kastis ja mootoris vahetatud 5000 km tagasi.“ Kohtule esitatud müügilepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele täpselt pidi müüdud sõiduk vastama. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas ning sõiduk pidi vastama sellistele nõuetele, millistele tavapäraselt peaksid vastama kasutatud sõidukid. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et hageja ei saanud sõiduki ostmisel eeldada, et mitte ükski selle detail ei ole kulunud ning sõiduk ei või vajada tulevikus remonti. Samas võis hageja eeldada, et sõiduk on kõlbulik kasutamiseks, s.o et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked, mis sõidukit kasutada ei võimalda. Kohtu hinnangul sai hageja nimetatut ka eeldada müügikuulutuses olevast märkest, et sõidukit on hästi hooldatud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et sõiduauto mootor oli kasutuskõlbmatu ning selle vahetusega seonduvad remonditööd olid vajalikud selleks, et sõiduautot saaks kasutada sihtotstarbeliselt (tlk 8-9, 20). Käigukastiga seonduvate remonditööde arvele on märgitud, et arvel nimetatud käigukasti osad vajasid vahetust ning et käigukastist välja tulnud õli oli must, mistõttu vahetati seegi (tlk 21). Seega vajas sõiduauto pärast ostmist mootorivahetust, käigukasti osade vahetust ning ka mootori- ja käigukastiõli vahetust. Kohtu hinnangul ei vastanud müüdud sõiduauto seega käesoleval juhul sellistele kvaliteedi nõuetele, millistele peaks vastama kasutatud sõiduk, kuna hagejal ei olnud sõidukit võimalik kasutada sõitmiseks. Samuti on kohus seisukohal, et tegemist on puudustega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (s.o varjatud puudustega). 5. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (§ 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (§ 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (§ 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (§ 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (§ 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske 6 hooletuse tõttu (§ 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (§ 221 lg 1 p 1 p 2). 5.1
lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Nimetatust tuleneb, et müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest pidi kostja müüjana vastutama ka siis, kui ta ise defektidest teadlik ei olnud ega omanud eriteadmisi sõidukite mootorite või nende tehnilise seisundi osas. Seega ei oma käesoleval juhul tähendust ka asjaolu, et kostja ise kasutas vaidlusalust autot vähem kui 1 kuu. Hageja on kohtule esitanud ekspertiisiakti, milles on kirjeldatud sõiduauto mootoris tuvastatud puuduseid (tlk 93-97). Eksperdi hinnangul pole tegemist heaperemehelikult hooldatud mootoriga ning selle suurimaks puuduseks tuleb lugeda ülekuumenemise tagajärjel tekkinud teise silindri pinna kahjustust, mis toob endaga paratamatult kaasa mootoriploki vahetamise vajaduse. Eksperdi hinnangul on kirjeldatud silindri pinna kahjustus tekkinud 1000-2000 km tagasi. Müügikuulutusest nähtuvalt oli auto läbisõiduks 249 000 km ning lõplikust mootori remonditööde arvest nähtuvalt oli läbisõiduks 249 608 km. Seega on usutav, et mootoriga seonduvad puudused esinesid juba sõiduauto hagejale üleandmisel ning tegemist ei ole hagejast tingitud puudustega (
Remonditööde arvest nähtuvalt vajas käigukast õli ning solenoidide vahetust (tlk 21). OÜ Hõbenool hinnangul eeldab selline solenoidide kulumine läbisõitu minimaalselt paarkümmend tuhat kilomeetrit või tunduvalt enam ja tõenäoliselt juhtub see protsess pikkade aastate jooksul (tlk 99). Seega on kohtu hinnangul välistatud, et ka käigukastiga seonduvad puudused võinuks olla tingitud hagejast ning puudus esines juba sõiduauto hagejale üleandmisel. 5.2
lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Järelikult ei saanud kostja müüjana vastutada nende sõiduki puuduste eest, milliste olemasolust hageja sõiduki ostmisel teadis või pidi teadma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadnud või pidanud teadma. Kuna kohtu hinnangul oli tegemist varjatud puudustega, siis ei ole ka eluliselt usutav, et hageja oleks sõiduautol esinevatest puudustest teadlik olnud. 5.3
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Müügileping sõlmiti 15.11.
lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
lg 2 esimene lause sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. 6.2 Kohus selgitab, et hinna alandamise eesmärgiks on
järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-15 p 13). Hinna alandamise tingimuseks on, et oleks täidetud materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning et järgitud oleks ka hinna alandamise formaalseid nõudeid (eelkõige tehtud hinna alandamise tahteavaldus). 6.3 Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-13 p 10 märkinud, et müügilepingu järgi võib ostja alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed tingimused: müügileping on kehtiv, müüja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt, eelkõige on andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja; müüja vastutab asja puuduse eest, müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (§ 112 lg 5, § 224 p-d 1 ja 2). Käesoleval juhul on müügileping kehtiv ning kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on andnud hagejale üle puudustega asja, hageja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma ning kostja vastutab asja puuduse eest. Samuti on hageja teatatud kostjale puudustest mõistliku aja jooksul (vt otsuse p 5). Seadus ei kohusta enne hinna alandamist võimaldama teisel poolel puudus kõrvaldada, puudustega asi parandada või ümber vahetada. Riigikohus on leidnud, et hea usu põhimõttest võib selline kohustus ostjale siiski tuleneda, eelkõige kui vastasel juhul tekitataks müüjale ebaproportsionaalseid 8 kulusid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11 p 20). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hinna alandamine käesoleval juhul enne kostjale tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks, tekitaks kostjale ebaproportsionaalseid kulusid. Seega on käesoleval juhul materiaalsed tingimused ostuhinna alandamiseks täidetud. 6.4 Samuti on täidetud hinna alandamise formaalsed nõuded. Hageja on kostjale esitanud ostuhinna alandamise avalduse läbi suhtlusvõrgustiku Facebook 19.01.2017 (tlk 16) ning täiendava avalduse kohtumenetluses 15.05.2017 (tlk 55-57). Kohus selgitab, et hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis kui see jõuab vastaspooleni (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-12 p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on hinna alandamise avaldused kätte saanud. 6.5
sätestab, et ostja ei või alandada ostuhinda: kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga; kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta; enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka
6.6 Kohus selgitab, et hinna alandamise aluseks on kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus. Hinda võib lepingupool alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega tuleb alandatud hinna arvutamiseks korrutada lepingu eseme väärtus koos puudusega ja kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega, mis on lepingu esemel ilma puuduseta (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-97-07 p 10). Riigikohus on rõhutanud, et hinna alandamisel on seadusjärgse valemi kohaldamine õiguse kohaldamine, mida kohus peab tegema sõltumata poolte seisukohtadest (vt selles osas Riigikohtu lahend 3-2-1-156-11 p 36). Väärtusi peab tõendama hinna alandamisele tuginev pool. Ekspertiisi lepingu eseme väärtuse kindlakstegemiseks ei ole hageja taotlenud. Kohus on nimetatule hageja tähelepanu juhtinud 27.11.2017 kohtuistungil (tlk 141). Kohus peab vajalikuks märkida, et hinna ulatuse mõttes ei oma kohtu hinnangul tähtsust, mida alandatud hinna eest Euroopa Liidust või kusagilt mujalt soetada saab. Hinna alandamise metoodika tuleneb seadusest. 6.7 Lepingus kokku lepitud hind oli 6200 eurot. Hageja on leidnud, et lepingu eseme väärtus ilma puudusteta ehk kohase täitmise väärtus on samuti 6200 eurot, sest nii palju olekski võinud maksta samade omadustega korras sõiduauto. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi lähtutakse väärtuste määramisel eseme harilikust väärtusest, st selle kohalikust keskmisest müügihinnast (turuhinnast). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kohase täitmise väärtuse kohta. Kohus on seisukohal, et hinnaalandust sooviva isiku enda hinnang turuhinna kohta ei ole tõendina käsitletav. Samas on kostja esitanud 18.04.2017 koostatud sõiduki turuhinna päringu (tlk 48). Kohtu hinnangul saab nimetatud päringust teha järelduse, et vaidlusaluse sõiduki müügihind ei 9 vastanud sellistele sõidukitele tavapärasele müügihinnale. Keskmiseks turuväärtuseks loeb kohus kostja poolt esitatud tõendi pinnalt 7 473,63 eurot. Kohus ei arvesta turuhinna määramisel turuhinna päringus viimasena märgitud sõidukiga, kuna see erineb kohtu hinnangul liialt teiste valimis märgitud sõiduautodega (s.o nii kütuse kui ka läbisõidu osas). Ülejäänud valimis võrreldud sõidukid (s.o 8 sõiduautot) on kohtu hinnangul võrreldavad hagejale müüdud sõidukiga ja ei erine kohtu hinnangul üksteisest märkimisväärselt. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et see, et hageja ostis kostja hinnangul kõige odavama auto, ei tähenda, et tegemist oleks olnud soodushinnaga. Seda, et tegemist ei olnud soodushinnaga, kinnitab ka müügikuulutus, kuhu ei ole vastavat märget tehtud. Seega loeb kohus lepingu eseme väärtuseks ilma puudusteta 7 473,63 eurot. 6.8 Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-13 p 14 leidnud, et muude andmete puudumisel saab kohus müügieseme puudustega väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda ka puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kuludest, põhjendades nende seost eseme väärtusega. Hageja on leidnud, et mittekohase täitmise väärtus on 1450 eurot, kuna lepingu esemel esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulunuks igal omanikul vähemalt 4 750 eurot (s.o 6 200-4 750). Hageja on märkinud, et hagejal kulus kostjapoolse lepingurikkumise likvideerimiseks kokku 5288,59 eurot, s.o mootori maksumus 1 200 eurot, remonditööd 2 999,59 eurot ning käigukasti puudustest tulenenud vajalikud remonditööd summas 1 089 eurot. Hageja on aga hinna alandamisel arvestanud summaga 4 750 eurot, kuna hageja hinnangul kulunuks lepingu esemel esinenud oluliste puuduste kõrvaldamiseks igal omanikul vähemalt 4 750 eurot. Tegemist oli vältimatult vajalike kulutustega, ilma milleta ei saanud sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja on esitanud tõendina OÜ Speed Motors hinnapakkumise, millega kostja soovib tõendada, et sõiduautol esinenud puudused saanuks odavamalt likvideerida (tlk 49). Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud hinnapakkumine ei võimalda teha kostja poolt soovitud järeldust. Sõiduauto juures teostamist vajavatele remonditöödele adekvaatse hinnapakkumise koostamiseks tuleb sõiduauto esmalt põhjalikult üle vaadata. OÜ Speed Motors ei ole seda teinud ning hinnapakkumises ei ole kohtu hinnangul loetletud kõiki vajaminevaid töid. Hagejale müüdud sõidukil tuli vahetada terve mootor ning remontida ka käigukast. Kohtul puudub alus kahelda, et suurem osa arvel nr 170507 märgitud teenustest ning detailidest on olnud vajalikud, et hageja saaks sõiduautot sihtotstarbeliselt kasutada (tlk 18). Nimetatut on ka kinnitanud sõiduautot remontinud BM Auto OÜ (tlk 20). Samas on hageja puudustena tuginenud üksnes mootori vahetamise vajadusele, seega ei ole põhjendatud kohtu hinnangul järgnevad arves nr 170507 märgitud teenused ning detailid ca 300 euro ulatuses: tihend generaatori korpusele, jahutuslõdvik, kardaani tugilaager, abimaterjalid, patarei puldile, kliimasüsteemi hooldus, lühitest, õhufilter, kardaani tugilaagri vahetus, radiaatori kork, vann, lõdvik, roolivõimendi õli. Kuna hageja ei ole aga tuginenud mittekohase täitmise väärtuse leidmisel kogu arves nr 170507 märgitud summale, vaid on puuduste kõrvaldamiseks vajaminevat summat vähendanud 538,59 euro 10 ulatuses (s.o 5 288,59 – 4 750), siis ei pea kohus vajalikuks eraldi nimetatud teenuste ja detailide vajalikkust hinnata. Samuti puudub kohtul alus kahelda, et arvel nr 106552 märgitud teenused ning detailid ei oleks olnud vajalikud sõiduki sihtotstarbeliseks kasutamiseks muutmisel (s.o remonttööd seoses käigukasti puudustega; tlk 21). Seega loeb kohus mittekohase täitmise väärtuseks 2 723,63 eurot (s.o 7 473,63 – 4 750). 6.9
lg 1 kohaselt on eeltoodule tuginedes alandatud hinnaks seega 2 259,48 eurot (s.o 2 723,63 x 6 200 / 7 473,63). 7.
lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Käesoleval juhul on hageja kostjale tasunud 6 200 eurot. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hageja oli hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, siis on hagejal õigus nõuda ülemäära makstu tagastamist summas 3 940,52 eurot (6 200 – 2 259,48). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 3 940,52 eurot. 8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesoleval juhul on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust, mille järgi pidi kostja andma hagejale üle lepingutingimustele vastava sõiduauto. Kirjeldatud rikkumine ei ole
Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud otsene varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol summas 420 eurot, mida hageja kandis kostjalt hüvitise saamiseks. Kui kostja ei oleks kohustust rikkunud, ei oleks hageja pidanud kostjale esitama hinna alandamise avaldust 11 ega kasutama sellel eesmärgil õigusabi. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-84-14 p 24 kinnitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna hüvitatavad. Hageja on kohtule esitanud õigusabikulude tõendamiseks arve nr L517 ning maksekorralduse 420 euro tasumise osas (tlk 17 ja 17 pöördel). Arve nr L517 kohaselt sisaldas õigusabi suhtlust kliendiga, materjalidega tutvumist ning hinna alandamise avalduse koostamist ja esitamist. Kohtu hinnangul on osutatud teenused olnud vajalikud ning teenuse hind mõistlik. Seega on nimetatud teenused olnud seotud kohtueelsete õigusabikuludega ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 420 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.