Obsah (12)

§ 113§ 3§ 9§ 11§ 16§ 20§ 1018§ 1023§ 76§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. märtsil 2018 ts

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni MAN Autokeskuse osaühingu kasuks Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Tamme Grupp OÜ kanda
2. Välja mõista Tamme Grupp OÜ-lt menetluskulud 500 (viissada) eurot MAN Autokeskuse osaühingu kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord Hageja nõue
3. MAN Autokeskuse OÜ (edaspidi hageja) palus Tamme Grupp OÜ (edaspidi kostja) vastu kohtule esitatud hagis välja mõista kostjalt põhivõlg 2293,24 eurot, 24.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 61,44 eurot ja alates 25.04.2017 viivised põhinõudelt 2293,24 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks. Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 2016.a detsembrikuus kaks suulist töövõtulepingut kostjale kuuluva transpordivahendi, veoauto Volvo reg nr XXX (edaspidi ka veoauto), remontimiseks, kusjuures kostja oli tellijaks ja hageja töövõtjaks. Enne remondi teostamist koostati remonditööde kalkulatsioonid, mis kooskõlastati kostjaga. Remonditöid teostati hagejale kuuluvas remonditöökojas aadressil XXX. Kokku teostati sõidukile kaks remonti – üks ajavahemikus 07.-14.12.2016.a ja teine 23.12.2016.a. Teostatud remondi eest esitati kostjale arved – 15.12.2016.a nr 1612607 ja 29.12.2016.a nr
2. Kostja võttis teostatud töö vastu ja aktsepteeris arveid. Tööde suhtes ei ole kostja esitanud mingeid pretensioone. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, esimene 21.03.2017.a saldo kinnituses ja teine 31.03.2017.a meeldetuletuses, kostja esitatud arveid käesoleva ajani tasunud ei ole. Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnista ning esitatud arveid tasuma ei nõustu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejalt tellinud autoremondi töid. Samuti ei ole kostja esindaja väljastanud kellelegi vastava sisulist volikirja. Kohtuotsuse põhjendused
4. Pooltel ei ole vaidlust selles, et veoauto Volvo reg nr XXX kuulub kostjale.
5. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja tellis hagejalt veoauto remonditööd, kas hageja remontis veoautot ning kas kostja on kohustatud hagejale tasuma veoauto remondikulud.
6. Kohtule esitatud veoauto remonditööde kalkulatsioonidega (lk 5-6) on tõendatud, et hageja teostas kostjale kuulunud veoautole Volvo reg nr XXX kahel korral remonditöid ning paigaldas selle käigus materjale ja varuosasid, hagejale kuuluvas remonditöökojas aadressil XXX. Remonditööd teostati ajavahemikul 07.12.2016 - 14.12.2016 ja 23.12.
7. Arvesaatelehtedega (lk 7-8) on tõendatud, et teostatud remonditööde ning paigaldatud materjalide ja varuosade eest esitas hageja kostjale arved – 15.12.2016 nr 1612607 ja 29.12.2016 nr
8. Hageja esitatud 21.03.2017 saldo kinnituselt (lk 9) nähtub, et kostja nimel aktsepteeris võlgnevust summas 2293,24 eurot hageja ees XXX. 30.03.2017 ja 22.02.2017 meeldetuletustega on tõendatud, et hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekud võlgnevus likvideerida.
9. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et tema viis veoauto Volvo reg nr XXX hageja juurde remontimiseks kahel korral, kuna sõidukil ilmnesid peale tehnilist ülevaatust vead, rikked. Tunnistaja käis veoautoga ka tehnilisel ülevaatusel. Tunnistajal oli kostja esindaja XXX, kelle perekonnanime ta ei tea, kokkulepe, et ta asub kostja juurde tööle sama veoauto autojuhina, kuid kuna veoautoga toiduõli vedada ei saanud, siis temaga töölepingut ei 2 sõlmitud ja palka ei ole kostja talle maksnud.
10. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hagiavalduses esile toodud asjaolud, et hageja teostas ajavahemikul 07.12.2016 - 14.12.2016 ja 23.12.2016 remonditöid kostjale kuuluvale veoautole oma remonditöökojas aadressil XXX, et remonditööde eest esitati kostjale arved 15.12.2016 nr 1612607 ja 29.12.2016 nr 1612621 summas 2293,24 eurot ning et ta nõudis korduvalt arvete tasumist.
11. Hageja on esitanud hagi tuginedes poolte vahel sõlmitud kahele töövõtulepingule, kohtuistungil palus hageja kohtu poolt töövõtulepingu puudumise tuvastamisel lahendada asi käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
12. Kostja väitel XXX ega XXX kostja töötajateks ei ole. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. 11.

§ 3p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 12. Ts

ÜS § 116 lg 2 kohaselt võib tehingu teha majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. 13. Kohus saab lugeda XXX ütlustega tõendatuks, et tunnistajat ei saa pidada kostja töötajaks, kuna temaga ei sõlmitud töölepingut ega makstud töötasu. Kuivõrd hageja ei ole kohtule tõendanud ka asjaolu, et XXX oleks olnud kostja töötajaks või TsÜS § 116 lg 2 nimetatud muuks isikuks, siis ei saa kohus lugeda tõendatuks, et poolte vahel sõlmiti kaks suulist töövõtulepingut veoauto remonditööde teostamiseks. 14.

§ 1018

lg 1 p 2 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. 15.

§ 1023

lg-te 1 ja 2 esimese lause kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita 3 asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. 16.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele,

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 17. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et hageja teostas kostjale kuuluvale veoautole kahel korral remonditöid ja paigaldas materjale ja varuosasid kokku summas 2293,24 eurot, mis on ilmselgelt kostja huvides, siis tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 108

lg 1 ja 1023 lg-te 1 ja 2 esimese lause alusel välja mõista põhivõlg summas 2293,24 eurot. 18.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

-i §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

-i § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhi-refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4. Hageja viivise arvestusest nähtuvalt (lk 29) on hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivise summa seisuga 24.04.2017 kokku 61,44 eurot. Kostja ei ole viivise arvutusele vastu vaielnud ning kohus on seisukohal, et see põhineb osundatud seadustel. Seega tuleb lisaks põhinõudele kostjalt välja mõista ka

§ 101

lg 1 p 6,

§ 113lg 1 teise lause ja Ts

MS § 367 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 61,44 eurot ning alates 25.04.2017 viivis põhinõudelt 2293,24 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus 4 ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
4. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud riigilõivu 275 eurot ja tema lepinguline esindaja osutas õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 75 eurot ilma käibemaksuta, kokku 225 eurot. Tsiviilasjast nähtuvalt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.
5. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja kulutused on antud asja keerukust, hagiavalduse mahukust ja lisatud tõendeid arvestades põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele täies ulatuses kokku 500 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 5