Obsah (9)

§ 177§ 477§ 138§ 144§ 175§ 174§ 445§ 463§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3849 Tsiviilasi Metropoli Ehitus OÜ hagi OÜ Pr

) § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lg 1 p 1, määrab tsiviilasja 2 sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013. a, 3-2-1-65-13 p 14). Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Esmalt analüüsib kohus hageja kantud kulusid. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad hageja menetluskulud Harju Maakohtus riigilõivust hagiavalduse esitamisel summas 600 eurot ja õigusabi kuludest summas 1 470 eurot, millele lisandub käibemaks 294 eurot ning Tallinna Ringkonnakohtus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust summas 600 eurot ja õigusabi kuludest summas 1 900 eurot, millele lisandub käibemaks 380 eurot. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja esitas kohtule hagi hinnaga 12 306,04 eurot ning tasus hagilt riigilõivu 600 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 12 306,04 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Hageja esitas 18.01.

1. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 19.12.
2. a otsusele terves ulatuses. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 600 eurot. RLS § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuselt hinnaga 12 306,04 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot. Seega on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu seadusega kooskõlas. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas Arvo Kivari õigusabi teenuseid maakohtumenetluses 12 tundi ja 15 minutit ning ringkonnakohtumenetluses 15 tundi ja 50 minutit. Hageja on õigusabi teenuseid kasutatud alljärgnevalt (toimingute loetelu):  09.03.
3. a, kliendiga nõupidamine, õigusliku positsiooni kujundamine, tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 5 tundi;  20.04.
4. a , kostja vastuse analüüs, kliendiga nõupidamine – 1 tund ja 45 minutit;  22.05.
5. a, tõendite kogumine, menetlusdokumendi ja taotluste koostamine ja kohtule esitamine – 3 tundi; 3  27.05.
6. a, kohtumääruste analüüs, kliendi teavitamine – 15 minutit;  18.11.
7. a kostja 14.11.
8. a menetlusdokumendi analüüs ja nõupidamine kliendiga – 30 minutit;  20.
9. a, kohtuistungiks ettevalmistumine – 1 tund;  21.11.
10. a, kohtuistungil osalemine – 45 minutit;  18.01.
11. a, apellatsioonkaebuse koostamine ja kohtule esitamine – 8 tundi;  24.02.
12. a, kostja menetlusdokumendi analüüs – 1 tund;  21.03.
13. a, nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine, seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine – 5 tundi;  07.05.
14. a kohtuistungiks ettevalmistumine – 1 tund;  08.05.
15. a kohtuistungil osalemine – 50 minutit. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ringkonnakohtu menetluses apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise ajakulu 3 tunni ulatuses ning 21.03.
16. a nõupidamise, täiendavate tõendite kogumise, seisukohtade koostamise ja kohtule esitamise ajakulu 3 tunni ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et apellatsioonkaebus on sisuliselt 10 lk pikk ning sisaldab mh ka 3,5 lk ulatuses taotlusi uute tõendite ja täiendavate dokumentide vastuvõtmiseks ning taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.
17. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt määras kohus jätta hageja tõendid vastu võtmata ja tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud täiendavate tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotluste koostamise ajakulu hüvitamine kostja poolt. Arvestades hageja esindaja praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, on mõistlik ajakulu seoses apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtule esitamise ning kliendiga nõupidamise, seisukohtade koostamise ja kohtule esitamisega kokku mitte rohkem kui 7 tunni ulatuses. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse menetluses loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks, seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 22 tundi ja 5 minutit, so maakohtumenetluses 12 tundi ja 15 minutit ning ringkonnakohtumenetluses 9 tundi ja 50 minutit. Riigikohus on 13.11.
18. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejale Arvo Kivari poolt osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 eurot, lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on palunud määrata kindlaks ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud maakohtumenetluses summas 2 070 eurot (so tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabi kulud 1 470 eurot, ilma käibemaksuta) ning ringkonnakohtumenetluses summas 2 880 eurot (so apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabi kulud 2 280 eurot, sh käibemaks 380 eurot).

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 4 Hageja on menetluskulude nimekirjades märkinud, et on käibemaksukohustuslane, seega ei ole õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamine. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 22 tundi ja 5 minutit, so maakohtumenetluses 12 tundi ja 15 minutit ning ringkonnakohtumenetluses 9 tundi ja 50 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 2 650 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus määrab kindlaks Metropoli Ehitus OÜ poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 3 850 eurot, so hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud summas 2 650 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 100 eurot. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 09.06.

1. a otsusega jätnud menetluskulud 22% ulatuses OÜ Metropoli Ehitus kanda ja 78% ulatuses OÜ Professionals kanda, siis tuleb kostjalt OÜ Professionals välja mõista hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud kokku summas 3 003 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus kostja kantud kulusid. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad kostja menetluskulud Harju Maakohtus õigusabi kuludest summas 875 eurot (lisandub käibemaks) ning Tallinna Ringkonnakohtus õigusabikulust summas 1 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja kasutas Margus Rebane õigusabi teenuseid maakohtumenetluses 8 tundi ja 45 minutit ning ringkonnakohtumenetluses 11 tundi. Kostja on õigusabi teenuseid kasutatud alljärgnevalt (toimingute loetelu):          Hagi materjalidega tutvumine ja arutelu kliendiga, ajakulu 2 tundi; Hagiavaldusele vastuse koostamine, ajakulu 4 tundi; Eksperdiga suhtlemine ja kohtule täiendava tõendi esitamine, ajakulu 1 tund; Kohtuistungiks ettevalmistamine, 1 tund; 21.11.
2. a kohtuistungil osalemine, 45 minutit; Apellatsioonkaebusega tutvumine ja arutelu kliendiga, 2 tundi; Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, 6,5 tundi; Apellandi täiendava seisukohaga tutvumine, arutelu kliendiga, 0,5 tundi; 08.05.
3. a kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine, 2 tundi. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Kohus ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebusega tutvumise ja kliendiga arutelu ajakulu kokku 1 tunni ulatuses ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu kokku 2,5 tunni ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et vastus apellatsioonkaebusele on sisuliselt 7 lk pikk ning kordab osaliselt kostja poolt juba hagivastuses esitatud asjaolusid ja seisukohti. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu ning seda, et kostjat esindas sama esindaja ka maakohtus, kes oli seega juba antud vaidluse asjaolude ja õiguslike probleemidega varasemalt tuttav, on nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem, kui kokku 5 tunni ulatuses. Ülejäänud kostja esindaja toimingute kestvuse menetluses loeb kohus põhjendatuks ning 5 tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks, seega on kostja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 16 tundi ja 15 minutit, sellest 8 tundi ja 45 minutit maakohtumenetluses ning 7 tundi ja 30 minutit ringkonnakohtumenetluses. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on Margus Rebane osutanud Professionals OÜ-le õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Kostja on menetluskulude nimekirjades märkinud, et on käibemaksukohuslane ning saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 16 tundi ja 15 minutit, so maakohtumenetluses 8 tundi ja 45 minutit ning ringkonnakohtumenetluses 7 tundi ja 30 minutit, tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 1 625 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus määrab kindlaks Professionals OÜ hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 1 625 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 350 eurot. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 09.06.
4. a otsusega jätnud menetluskulud 22% ulatuses OÜ Metropoli Ehitus kanda ja 78% ulatuses OÜ Professionals kanda, siis tuleb hagejalt OÜ Metropoli Ehitus välja mõista kostja kasuks kostja poolt kantud menetluskulud kokku summas 357,50 eurot.

§ 445

lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463

lg 2 järgi kohaldatakse kohtumäärusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 463

lg 2 koosmõjus

§ 445

lg-s 1 sätestatuga tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistatavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 645,50 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6