← Eesti

2-17-126988/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 12.06.2018.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-126988 Tsiviilasi Xxxja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Xxx hagi hind 2025.- eurot Xxx hagi hind 2025.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) Hagejate seaduslik esindaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Anne-Jana Prantsuzova (anne@juristaitab.ee) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) 26.04.2018.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses esindajad Asja arutamine kohtuistungil RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista Xxxelatis Xxx ülalpidamiseks alates 10.07.2018.a. 150.- eurot kuus kuni 13.06.2022.a. ning sealt edasi 90% seaduses sätestatud elatise miinimummäärast, kuid mitte vähem kui 225.- eurot, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  3. Välja mõista Xxxelatis Xxx ülalpidamiseks alates 10.07.2018.a. 150.- eurot kuus kuni 13.06.2022.a. ning sealt edasi 90% seaduses sätestatud elatise miinimummäärast, kuid mitte vähem kui 225.- eurot, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus.
  4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  6. Xxxja Xxxabielust on sündinud 2 last: xxx.a. sündis poeg Xxxja xxx.a. sündis poeg Xxx(t/l 24 ja 25).
  7. Xxxon kuni käesoleva ajani poeg Xxxlapsehoolduspuhkusel ning tema ja laste sissetulekuks on riigi poolt makstav peretoetus ja lapsehooldustasu kokku 167,54 eurot (t/l 81-83).
  8. Xxxon lisaks hagejatele ka tütar Xxx, kes on sündinud xxx.a. abielust Xxx(t/l 54).
  9. Kostja on temal sündinud tütre Xxxga lapsehoolduspuhkusel ning saab vanemahüvitist alates käesoleva aasta märtsist 1356,50 eurot kuus (t/l 77). Lisaks sellele töötab ta osalise koormusega OÜ-s Helto Auto, kust saab palka 200-300 eurot kuus (tõendavad kostja pangakonto väljavõtted).
  10. Xxx ema Xxxon töötuna arvel Töötukassas, saab töötutoetust 122.- eurot kuus, peretoetust 110.- eurot kuus ja vanemahüvitist 32,26 eurot (t/l 59 pöördel).
  11. Kostja on tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist järgmiselt: 2017.a. augustis 470.- eurot, septembris 470.- eurot, oktoobris 300.- eurot, novembrist 170.- eurot, 2018.a. veebruaris 380.eurot, märtsis 380.- eurot, aprillis 245.- eurot ja mais 250.- eurot.
  12. Lisaks p-s 6 märgitud elatisele maksab kostja Luminor Pangale tagasi tarbimislaenu kuni 13.06.2022.a., mille kostja võttis pangalt seoses vajadusega Xxxosta omale ja lastele elamispind. Laenu tagasimakse igakuine suurus on 126,64 eurot (t/l 45).
  13. Hagejad suhtlevad isaga kaks korda kuus nädalavahetustel 2-3 päeva korraga. Ajal, mil lapsed on isa juures, peab lapsi üleval kostja (vaidlus puudub, vt kohtuistungi protokoll t/l 7677). Lk 2

(7)
  1. Xxxülalpidamiskulud moodustavad summa 460.- eurot kuus ja Xxxülalpidamiskulud moodustavad 425.- eurot kuus.
  2. 09.01.2018.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise 90% ulatuses seaduses sätestatud elatise miinimummäärast kummagi hageja ülalpidamiseks, kuid mitte vähem kui 225.- eurot kuus.
  3. Oma nõuete tõendamiseks esitasid hagejad järgmised dokumentaalsed tõendid: hagejate sünnitõendid, Xxxja Xxxabielulahutuse tõendi, Xxxpangakonto väljavõtte, Xxx, Xxx, Xxxja Xxxkirjalikud kinnitused, et nad on andnud Xxxraha laste jaoks, kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt kuulub Xxxkorteriomand Xxx. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  4. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja leiab, et käesoleval juhul esineb alus temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära, s.o. summas 125.- eurot kuus kummagi hageja kasuks ning selleks annavad aluse järgmised asjaolud: - kostja maksab Luminor Pangale tagasi tarbimislaenu 126,64 eurot, mille kostja võttis eesmärgiga anda võetud laen Xxx, et viimane saaks osta omale ja hagejatele korteri, mida viimane tegigi. Seega tuleb vähendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust kummagi hageja kasuks 63,32 euro võrra (126,64:2); - kostja varaline olukord ei võimalda maksta elatist hagejatele hagetavas suuruses, sest tema sissetulek kokku on 1639,53 eurot kuus, kuid tema abikaasa on töötu, saades töötutoetust 148,68 eurot kuus, millele lisandub kahe lapse eest saadav peretoetus 110.- eurot kuus; - elatise väljamõistmisel hagetavas summas jääks kostja kolmas laps Xxx halvemasse olukorda kui hagejad; - hagejad on 2 korda kuus 2-3 päeva nädalavahetustel kostja juures ning sel ajal peab lapsi üle vahetult kostja.
  5. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks korteriomandi Xxx, Tallinnas müügilepingu ja asjaõiguslepingu, oma pangakonto väljavõtted, Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohtumenetlusaegse elatisabi määramise kohta hagejatele, korteriomandi Pärnus, Xxxmüügilepingu ja asjaõiguslepingu, Luminor Panga andmed kostjal eluasemelaenu ja tarbimislaenu olemasolu, nende kestvuse ja tagasimakse suuruste kohta, arved tasumisele kuuluvate teenuste ja nende eest tasumiste kota. Kohtuotsuse põhjendused.
  6. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  7. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  8. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
  9. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, Lk 3
(7)alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  1. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  5. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  6. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus enne hagejate poolt hagi kohtusse esitamist oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust, sest hagi on esitatud kohtusse 09.01.2018.a., kuid ükski esitatud tõend ei tõenda, et kostja oleks oma lastele ülalpidamist maksnud 2017.a. detsembrikuus ja 2018.a. jaanuarikuus. Seega oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
  7. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista 90% seaduses sätestatud elatise miinimumist, kuid mitte vähem kui 225.- eurot kuus kummagi hageja ülalpidamiseks. miinimumsummas. Lk 4
(7)Kostja palub vähendada hagejate kasuks väljamõistetavat elatise suurust kummagi hageja ülalpidamiseks 125.- euroni kuus. Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks on käesoleval aastal on 500.- eurot. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Käesoleval juhul ei väida hagejad, et nende vajadused oleksid suuremad kahekordsest elatise miinimummäärast, vaid märgivad Xxxülalpidamiskulude suuruseks 425.- eurot kuus ja Xxxülalpidamiskulude suuruseks 460.eurot kuus. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas poolte poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et - kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, tütar Xxx, kes on sündinud xxx.a. abielust Xxx(t/l 54), ning kelle ülalpidamise kohustus kostjal samuti on, - kostja abikaasa on töötu, mistõttu tema sissetulek koosneb üksnes töötutoetusest 148,68 eurot kuus, millele lisandub kahe lapse eest saadav peretoetus 110.- eurot kuus (t/l 106); - hagejate ema Xxxon veel käesoleval ajal Xxx lapsehoolduspuhkusel, milleks tal on seadusest tulenev õigus kuni 22.11.2018.a., ning tema sissetulekuks on riigi poolt makstav peretoetus ja lapsehooldustasu kokku 167,54 eurot (t/l 81-83); Lk 5
(7)- hagejate ülalpidamiskulud kuus on alla seaduses sätestatud miinimumi, s.o. Xxx 425.eurot kuus ja Xxx460.- eurot kuus (t/l 21-22); kostja peab vahetult hagejaid üleval 4-6 päeval kuus, sest hagejad on kahel nädalavahetusel kuus isa juures; kostja täidab oma laste ülalpidamise kohustust vahetult ka selle kaudu, et ta maksab Luminor Pangale tagasi igas kuus tarbimislaenu 126,64 eurot, mille kostja võttis selleks, et hagejate ema saaks osta omale korteriomandi, kus hagejad koos emaga koos käesoleval ajal elavad, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kuid 150.- eurot kuus kummagi hageja ülalpidamiseks, sest kostja täidab laste ülalpidamise kohustust ka selle kaudu, et tasub laenumakseid Luminor Pangale ning lisaks sellele on lapsed kahel nädalavahetusel kuus isa vahetul ülalpidamisel. Kohtu hinnangul jätkub kostjal nimetatud suuruses elatise väljamõistmisel ka rahalisi vahendeid oma kolmanda alaealise lapse ülalpidamiseks, kelle ülalpidamiskohustus on ka lapse emal Xxxnagu ka hagejate ülalpidamise kohustus Xxxning ka kostjale endale on tagatud sellega toimetulek ühetaoliselt tema lastega. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud suuruses elatis kostjalt välja mõista kuni 13.06.2022.a., mil lõpeb kostja tarbimislaenu tagasimaksmise kohustus Luminor Panga ees (t/l 45) ja seega ka elatise vahetu tasumine laenumaksete tagasi maksmise kaudu. Alates 14.06.2022.a. peab kostja maksma ülalpidamist hagejate ülalpidamiseks 90% seaduses sätestatud miinimumelatisest, kuid mitte vähem kui 255.- eurot kuus, nagu hagejad on esitatud hagis palunud.
  1. Arvestades kõike eeltoodut ning ka seda, et kostja on maksnud elatist pärast hagi kohtusse esitamist 09.01.2018.a. kokku 1255.- eurot (380+380+245+250), mida tõendavad poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtted ja maksekorraldus, ning on tasunud laenu tagasimakseid perioodi jaanuar kuni mai eest kokku 633,20 eurot (vaidlus puudub) ehk siis tasutud on kokku 6,29 kuu elatis (1888,20:300), arvestusega, et kostja peab kummagi lapse ülalpidamiseks maksma elatist 150.- eurot kuus, kuid kuna kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus, et temalt mõistekase välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 125.- eurot kuus, tuleb kostjalt elatis välja mõista alates 10.07.2018.a., sest kostja on maksnud käesolevaks ajaks elatist hagetava perioodi eest ette arvestades sellega, et kohus peab põhjendatuks välja mõista elatise kostjalt 150.- eurot kuus kummalegi lapsele. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lk 6
(7)TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka poolte menetluskulusid. Tsiviilasja hinna määramine. 20. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna hagejad esitasid kohtusse nõude välja mõista elatis 90 % miinimummäärast, kuid mitte vähem kui 225.- eurot, on käesoleva tsiviilasja puhul kummagi hageja hagi hind 2025.- eurot (9 x 225). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.