← Eesti

4-18-616/54

Obsah (8)§ 29§ 313§ 150§ 31§ 173§ 174§ 23§ 38

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 29lg 1 p 1 alusel.

  1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt A. T. kasuks välja 2618 (kaks tuhat kuussada kaheksateist) eurot 18 (kaheksateist) senti, sh käibemaks 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot 36 (kolmkümmend kuus) senti, valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks.
  4. Mõista Eesti Vabariigilt A. T. kasuks välja 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot, sh käibemaks 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 4-18-616 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus
  5. Politsei- ja Piirivalveameti
  6. jaanuari
  7. a otsusega karistati A. T-d korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 19 alusel 50 trahviühiku (200 euro) suuruse rahatrahviga. Menetlusalusele isikule etteheidetav käitumine seisneb järgmises.
  8. Xxxxxx Vallavalitsus on OÜ X1 ainuke osanik. Äriühing täidab põhikirja kohaselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 6 loetletud kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeid.
  9. jaanuaril 2011 on OÜ X1 nõukogu esimees ja A. T. sõlminud lepingu, mille järgi A. T. juhib osaühingu tegevust, olles juhatuse ainukeseks liikmeks. KVS § 2 lg 1 kohaselt on ta ametiisik. Samal ajal kuulub menetlusalusele isikule üks kolmandik OÜ X2 osalusest.
  10. A. T. tegi OÜ X1 esindajana OÜ-ga X2 kümme tehingut, ostes 4717 euro 59 sendi väärtuses teenuseid ja kaupa.
  11. jaanuaril,
  12. veebruaril,
  13. aprillil,
  14. mail,
  15. juunil,
  16. juulil,
  17. augustil,
  18. oktoobril ja
  19. oktoobril 2016 kinnitas ta OÜ X2 arved ning otsustas, et need tuleb tasuda. Arvete kinnitamise ja tasumisele määramisega rikkus menetlusalune isik KVS § 11 lg 1 p 1 nõudeid. A. T. ei taandanud ennast otsuse tegemisest ega teatanud toimingupiirangu rikkumisest OÜ X1 nõukogule. Samuti ei avaldatud OÜ X1 veebilehel teadet toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta, millega rikuti KVS § 11 lg 2 ja § 11 lg 3 p 4 nõudeid. Kaebus
  20. Pärnu Maakohtule esitas kaebuse A. T. kaitsja vandeadvokaat Helmeri Indela, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (

) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Maakohtu otsus

  1. Pärnu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt, tühistati kohtuvälise menetleja otsus A. T. süüditunnistamises KVS § 19 järgi
  4. jaanuaril ja
  5. veebruaril 2016 toimepandud kolme teo suhtes ning lõpetati väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 5 alusel väärtegude aegumise tõttu.

Muus osas jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Riigilt mõisteti A. T. kasuks välja 216 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Maakohus märkis järgmist.

  2. jaanuaril ja
  3. veebruaril 2016 toimepandud teod on karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt aegunud ning nende osas tuleb väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 5 alusel.

7. Põhikirja kohaselt täidab OÜ X1 KOKS §-s 6 loetletud avalikke ülesandeid. Avaliku ülesande täitmisega on tegemist muu hulgas siis, kui pädev asutus on andnud eraõiguslikule isikule õigusakti või lepingu alusel volituse või pannud talle kohustuse osutada avalikes huvides 2

(11)2 4-18-616 teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. A. T-l oli juhatuse liikmena õigus esindada ja juhtida OÜ-d X1 ning ta oli KVS § 2 lg 1 kohaselt ametiisik. Toimingupiirangu rikkumise pani ta toime avalikke ülesandeid täites. Väärteoprotokollis loetletud arved tasuti OÜ X1 eelarvelistest vahenditest ja väljamaksete tegemise otsustas A. T.. Pole tähtis, et kaebuse kohaselt kasutas OÜ X1 OÜ-lt X2 ostetud kaupa ja teenuseid eraõigusliku teenuse osutamise eesmärgil. OÜ X2 on A. T-ga seotud isik, mistõttu saab talle ette heita KVS § 11 lg 1 p 1 teise alternatiivi toimepanemist. Osutatud sätte järgi on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse temaga seotud isiku suhtes.
  1. A. T. teadis, et OÜ X1 ainuosanik on Xxxxxx Vallavalitsus. Samuti teadis ta, et juhatuse liikmena saab ta otsustada osaühingu eelarvevahendite kasutamise üle. Menetlusalune isik kinnitas arved ja raamatupidaja oli kohustatud tasuma need avalikest vahenditest. A. T. teadis ametiisikuna korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid piiranguid ja oli kohustatud neid järgima. Seega rikkus ta teadvalt KVS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat keeldu ja pani toime KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  2. Kuna väärteomenetlus lõpetatakse osaliselt, tuleb valitud kaitsjale makstud tasu lugeda põhjendatuks 216 euro suuruses summas (sh käibemaks). KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon 10.Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. T. kaitsja vandeadvokaat H. Indela, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 216 eurot; väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 5 alusel 25.

aprillil ning 5. mail 2016 toimepandud tegude suhtes; ülejäänud tegude suhtes väärteomenetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1 alusel ja maakohtus ning kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kassaatori põhiväited on järgmised. 11.Maakohtus esindas kohtuvälist menetlejat Meili Kapp, kes

§ 313lg-s 1 nimetatud isikuna ei saanud esindaja olla.

Ta on vahetult tajunud väärteo tehiolusid, kuna uuris väärtegude toimepanemist, kuulas üle tunnistajaid ja koostas ülekuulamisprotokollid, väärteoprotokolli ning kohtuvälise menetleja otsuse. Tema osalemine kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindajana on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes.

12.Maakohtu otsuses puudub eri osategude analüüs ja pole võimalik aru saada, kas menetlusalune isik täitis arveid kinnitades avalikku ülesannet. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused selle kohta, missugused tõendid ja miks väärteo toimepanemist kinnitavad ning missugune on menetlusaluse isiku teole antav karistusõiguslik hinnang. Need vead on käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 1 p 7 mõttes.

13.Menetlusalune isik selgitas, et ta ei olnud ametiseisundist teadlik. Kuna ta sõlmis OÜ X1 nimel eraõigusliku sisuga lepinguid ja osutas teenust eraisikutele nende kinnisasjadel, 3

(11)3 4-18-616 arvas ta end tegutsevat erahuvides. Maakohus ei selgitanud, miks sellised ütlused pole usaldusväärsed ja miks neid ei arvestata. 14.OÜ X1 ei ole kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest rahastatav asutus. Tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, mis täidab nii era- kui ka avalikke ülesandeid ja mille eesmärk on teenida kasumit. Kohatu on rääkida sellest, et arvete tasumisel tehti kulutusi valla eelarvevahenditest. 15.Menetlusalune isik ei olnud tehinguid tehes ja arveid kinnitades ametiisik KVS § 11 lg 1 mõttes. Kuna ta ei täitnud avalikke ülesandeid, ei laienenud talle toimingupiirangud. Korruptsioonivastases seaduses on ametiisiku mõistet sisustatud funktsionaalselt, s.t lähtudes isiku ülesannetest ja nendega kaasnevast pädevusest. Otsustamaks, kas isik on käsitatav ametiisikuna, tuleb selgitada, kas ta täidab enda ülesannete ja pädevuse raames avalikke ülesandeid. Funktsionaalset tõlgendust toetab ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-112-14. 16.KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või olema õigusnormist tuletatav. Käesolevas asjas tulebki leida vastus küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest saab järeldada, et A. T. täitis avalikku ülesannet. Ehitustööde ja -materjali ostmine OÜ-lt X2 ning edasimüümine OÜ X1 klientidele ei ole avalik ülesanne. Maakohtu otsuses seda küsimust ei analüüsitud, mistõttu tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

17.Samasuguste tegude korduv toimepanemine ei näita, et tegemist on ühtsest tahtlusest kantud käitumisega. A. T. teod ei olnud suunatud sama, vaid sarnase objekti vastu. Need ei olnud ka ajaliselt lähedalseisvad. Maakohus käsitas erinevaid osategusid ekslikult jätkuvana. Lisaks on

  1. aprillil ja
  2. mail 2016 toimepandud teod kassatsioonimenetluse ajaks KarS § 81 lg 3 kohaselt aegunud. Aegumise peatumist tingivaid asjaolusid KarS § 81 lg 7 tähenduses pole ja väärteomenetlus tuleb nende tegude suhtes

§ 29lg 1 p 5 alusel lõpetada.

18. Maakohus vähendas põhjendamatult riigilt välja mõistetud kaitsjatasu suurust. Kaitsja taotles 3935 euro ja 78 sendi väljamõistmist, mis on mõistlik, vajalik ning põhjendatud tasu. Kassatsioonivastus 19.Kohtuväline menetleja nõustub kassaatori taotlusega, mille kohaselt tuleb väärteomenetlus osaliselt lõpetada, kuid leiab, et muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ning kassatsioon rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhiseisukohad on järgmised. 20.Nõustuda ei saa väitega, mille kohaselt ei tohtinud M. Kapp kohtuvälist menetlejat esindada. Tunnistajate ülekuulamine ja ülekuulamisprotokollide koostamine ei ole väärteo tehiolude vahetu tajumine. Kaitsja kohtuvälise menetleja ametniku taandamist ei taotlenud. 21.A. T. teadis, et OÜ X1 on valla ainuosalusega äriühing ja et tema otsused mõjutavad vahetult nii äriühingu kui ka valla huve. Ta pidi teadma, et tehinguid tehes kasutab ta avalikke 4

(11)4 4-18-616 ressursse. Avalike ressursside kasutamine peab lähtuma avaliku huvi teenimise eesmärgist ja olema korruptsioonivaba. Menetlusalusele isikule heideti ette OÜ X1 rahaliste vahendite arvelt kaupade ja teenuste ostmist ning arvete tasumisega seotud toiminguid, mitte sama kauba ja teenuste edasimüümist kolmandatele isikutele eraõigusliku teenuse osutamise raames. 22.Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatakse, missugused ülesanded on KOKS § 6 järgi kohalikul omavalitsusüksusel, missuguseid ülesandeid täidab OÜ X1 ja kuidas on nende ülesannete täitmisega seotud menetlusalune isik. A. T. on KVS § 2 lg 1 järgi ametiisik, kellel on sama paragrahvi
  1. lõike kohaselt ametiseisund. Lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 3-1-1-98-15 väljendatud seisukohtadest, Xxxxxxx valla vara valitsemise korrast, osaühingu põhikirjast ja juhatuse liikme lepingust, lasus menetlusalusel isikul kohustus kaitsta Xxxxxx valla huve. Väärteoprotokollis loetletud arveid kinnitades ja tasumisele määrates täitis ta ametiseisundist tulenevalt avalikke ülesandeid. 23.Õige pole väide, et maakohus käsitas A. T. käitumist jätkuva väärteona. Kuna aga KarS § 81 lg 3 kohaselt on
  2. aprillil,
  3. mail,
  4. juunil,
  5. juulil ja
  6. augustil 2016 toimepandud teod aegunud, ei vaidlusta kohtuväline menetleja otsustust, millega vähendatakse A. T-le määratud karistust proportsionaalselt eespool loetletud tegudele vastava osa võrra. Kaitsja täiendav taotlus 24.
  7. septembril 2018 esitas kaitsja Riigikohtule taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks
  8. juunil,
  9. juulil ja
  10. augustil 2016 toimepandud väärtegude suhtes. Taotluse kohaselt on nendel kuupäevadel toimepandud tegude puhul möödunud KarS § 81 lg-s 3 sätestatud 2aastane aegumistähtaeg. Kuna väärtegude aegumise peatumist tingivaid asjaolusid ei ole, tuleb väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 5 alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 25.Kriminaalkolleegium vaeb esmalt kassaatori argumenti, mille kohaselt eirati väärteoasja arutamisel maakohtus

§ 313

lg 2 nõudeid (I), hindab taotlust väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 1 p 5 alusel seoses osa väärtegude väidetava aegumisega (II), võtab seisukoha A. T-le süüks arvatud tegude koosseisupärasuse küsimuses ja otsustab, kas ning missuguses osas saab kassatsiooni rahuldada (III). Viimasena tuleb lahendada valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses, maakohtus ja kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamise taotlus (IV). I 26.

§ 313

lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei või selline kohtuvälise menetleja ametnik osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana. 5

(11)5 4-18-616 27.Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et

§ 31

3 lg-s 2 sisalduva piirangu rakendamiseks piisab samas normis nimetatud kohtuvälise menetleja ametniku võimaliku tunnistajastaatuse tuvastamisest.

§ 31

3 lg-s 2 ette nähtud keelu peamine eesmärk on vältida olukorda, kus kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja rolli kattumise tõttu võiks jääda kogumata asja õige lahendamise seisukohalt tähtis tõend. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-35-16, p-d 11–13.) Osutatud kohtuasjas viis

§ 31

3 lg 2 nõuete eiramine väärteomenetluse põhjendamatu lõpetamiseni, mistõttu käsitas kolleegium kohtuvälise menetlejana toiminud isiku osalemist kohtumenetluses ka kohtuvälise menetleja esindajana väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 mõttes.

28.Kassaator märgib õigesti, et praeguses asjas maakohtu menetluses kohtuvälist menetlejat esindanud M. Kapp on muu hulgas üle kuulanud tunnistajad ja koostanud ülekuulamisprotokollid, väärteoprotokolli ning kohtuvälise menetleja otsuse. Seetõttu saab nõustuda seisukohaga, et põhimõtteliselt võinuks kohtuliku arutamise käigus tekkida vajadus ka tema osalemiseks

§ 313lg 1 alusel tunnistajana.

Siiski ei ole järgmistel kaalutlustel põhjendatud käsitada M. Kapi osalemist kohtuvälise menetleja esindajana maakohtu otsuse tühistamist tingiva väärteomenetlusõiguse rikkumisena. 29.Esmalt tuleb arvestada, et

§ 31

3 lg 2 nõuete rikkumist ei pidanud algul oluliseks ka kaitsja, sest ta tugines sellele väitele alles kassatsioonis. Kohtuväline menetleja märgib põhjendatult, et maakohtu istungitel M. Kapi suhtes taandamistaotlust ei esitatud. Kolleegiumi hinnangul aga ei tingi kõnealune menetlusõiguse rikkumine maakohtu otsuse tühistamist eeskätt seetõttu, et lisaks M. Kapile osales kõigil kohtistungitel kohtuvälise menetleja esindajana ka Vardo Schneider. II 30.Kassatsioonis ja

  1. septembri
  2. a kuupäevaga dateeritud taotluses asub kaitsja seisukohale, et sama moodi nagu menetlusalusele isikule ette heidetud
  3. jaanuaril ja
  4. veebruaril 2016 toimepandud teod, on KarS § 81 lg 3 kohaselt aegunud ka
  5. aprillil,
  6. mail,
  7. juunil,
  8. juulil ja
  9. augustil 2016 toimepandud teod, millest johtuvalt tuleb väärteomenetlus vastavas osas

§ 29lg 1 p 5 alusel lõpetada.

Kohtuväline menetleja leiab kassatsioonivastuses samuti, et nendel kuupäevadel toimepandud teod on aegunud. 31.Väärteoprotokolli kohaselt tegi A. T. OÜ X1 esindajana OÜ-ga X2 kümme toimingupiirangut rikkuvat tehingut. Tehingutega seotud arved kinnitas ja määras tasumisele menetlusalune isik

  1. jaanuaril,
  2. veebruaril,
  3. aprillil,
  4. mail,
  5. juunil,
  6. juulil,
  7. augustil,
  8. oktoobril ja
  9. oktoobril
  10. Maakohus asus seisukohale, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli kolme esimese osateo puhul KarS § 81 lg-s 3 sätestatud kaheaastane aegumistähtaeg möödunud, ja lõpetas seetõttu väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 5 alusel 25.

jaanuaril ning 29. veebruaril 2016 toimepandud tegude suhtes. 32.Kuigi kohtuotsuses ei põhjendatud, miks tuleb väärteoprotokollis kirjeldatud käitumist pidada korduvaks sama süüteokoosseisu täitmiseks, on selline järeldus kolleegiumi hinnangul ühemõtteliselt välja loetav nii kohtuotsuse põhi- kui ka resolutiivosast. Seetõttu 6

(11)6 4-18-616 on ekslik kaitsja seisukoht, justkui oleks maakohus käsitanud väärteoprotokollis kirjeldatud käitumist jätkuva väärteona. KarS § 81 lg 4 esimese lause kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Viimase A. T-le etteheidetava osateo toimepanemisest möödub kaks aastat 25. oktoobril 2018. Järelikult ei oleks väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise käsitamisel jätkuva süüteona KarS § 81 lg-s 3 märgitud aegumistähtaeg möödunud ja maakohus poleks saanud väärteomenetlust

§ 29lg 1 p 5 alusel lõpetada.

33.Kolleegium märgib, et kassatsioonis ei taotletagi maakohtu otsuse selle osa tühistamist, millega väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 5 alusel lõpetati.

§ 173

2 lg 1 kohaselt vaadatakse väärteoasi läbi kassatsiooni piires ja kassaatoril pole õigust kassatsiooni piirest väljuda. Riigikohus on sama paragrahvi

  1. lõike järgi õigustatud ise kassatsiooni piiridest väljuma, kuid saab seda teha vaid juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on menetlusaluse isiku olukorda raskendatud. Maakohtu otsustusega, millega lõpetati väärteomenetlus osaliselt aegumise tõttu, ei ole menetlusaluse isiku olukorda raskendatud. Järelikult on Riigikohus kassaatori taotluse alusel pädev hindama üksnes maakohtu otsuse selle osa seaduslikkust, millega on vaidlustatud väärteomenetluse lõpetamata jätmine
  2. aprillil,
  3. mail,
  4. juunil,
  5. juulil,
  6. augustil,
  7. oktoobril ja
  8. oktoobril 2016 toimepandud tegude suhtes. 34.Isegi kui sedastada, et tegemist on jätkuva väärteoga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 14.1) ja et seetõttu pole väärteoprotokollis kirjeldatud käitumine KarS § 81 lg-te 3 ja 4 kohaselt aegunud ning menetlust ei saa

§ 29

lg 1 p 5 alusel lõpetada, poleks menetlusaluse isiku karistamine siiski võimalik põhjusel, et kohtulikul arutamisel tõendatuks loetud asjaolude põhjal ei saa tuvastada KVS §-s 19 sätestatud süüteokoosseisu tunnustele vastavat käitumist. Seda seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiste argumentidega. III 35.Menetlusalust isikut karistati KVS § 19 alusel sama seaduse § 11 lg 1 p-s 1 ette nähtud toimingupiirangu rikkumise eest. KVS § 11 lg 1 kohaselt on toimingupiirangu kehtivuse esmaseks eelduseks, et teo toimepanija on ametiisik. Kassatsioonimenetluse poolte vahel ongi vaidlus selle üle, kas A. T. tegutses väärteoprotokollis kirjeldatud otsuseid tehes ametiisikuna KVS § 2 lg 1 mõttes. 36.KVS § 2 lg 1 sätestab, et ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiisiku keskne tunnus – ametiseisund – seisneb KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming, sealhulgas osaleda otsuse tegemises või toimingus või nende sisulises suunamises. 37.Riigikohus on selgitanud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud 7

(11)7 4-18-616 ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. (Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11.) Riigikohtu kriminaalkolleegium on KVS § 2 lg-t 1 tõlgendanud nii, et avalik ülesanne selle sätte mõttes hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Samas peab KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-198-15, p-d 61 ja 62.) 38.Maakohus põhjendas A. T. ametiseisundit sellega, et valla ainuosalusega OÜ X1 täidab põhikirja kohaselt kohalikule omavalitsusüksusele KOKS §-ga 6 pandud avalikke ülesandeid ning et menetlusalune isik käsutas vaidluse all olevaid arveid heaks kiites ja tasumisele määrates valla äriühingu eelarvevahendeid. Asja lahendamise seisukohalt ei peetud tähtsaks kaebuse väidet, mille kohaselt kasutati OÜ-lt X2 ostetud kaupa ja teenuseid kanalisatsiooni väljaehitamiseks eraõiguslikele isikutele kuuluvatel kinnistutel. Kolleegium maakohtu järeldustega ei nõustu. 39.KOKS § 6 lg 1 sätestab, et muu hulgas on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni, kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellelegi teisele. KOKS § 35 lg 1 kohaselt võib vald või linn teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Samuti võib vald või linn olla osanik või aktsionär äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. 40.OÜ X1 põhikiri on kinnitatud Xxxxxx vallavolikogu
  5. juuli
  6. a otsusega nr
  7. Põhikirja punkti 1.4 kohaselt on osaühingu tegevusalaks muu hulgas tsentraalse kütte, veevarustuse, kanalisatsiooni ja puhastusseadmete töö tagamine ning sellega seotud teenuste osutamine. Kuigi väärteoasja materjal ei sisalda viidet haldusaktile, millega kohalik omavalitsusüksus on OÜ-le X1 vee-ettevõtja haldusülesande üle andnud, nähtub kõnealusest põhikirjast vaieldamatult ka see, et äriühing saab tegutseda KOKS § 6 lg-s 1 nimetatud avaliku ülesande valdkonnas. 41.Täiendavalt tuleb aga silmas pidada, et kohalikule omavalitsusüksusele ja vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) alusel pandud avalikud ülesanded ei hõlma vähemalt üldjuhul kinnistute veevärgiga seotud teenuste osutamist. Nimelt ei kuulu kinnistute veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka (ÜVVKS § 3 lg 1 ja § 11 lg 1 teine lause). Oluline on toonitada, et kaitsja keskse väite kohaselt oli OÜ-ga X2 tehtud tehingute eesmärk teenuse osutamine kinnistute omanikele, mitte ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud tööde tegemine. Maakohus ei pidanud selle küsimuse lahendamist tähtsaks ja jättis seega hindamata, kas väärteoprotokollis märgitud üksikjuhtudel täitis A. T. avalikku ülesannet. 42.Kohtuotsuse kohaselt käsutas menetlusalune isik OÜ X1 eelarvelisi vahendeid. Kuigi maakohus ei selgitanud, mida ta äriühingu eelarveliste vahendite kasutamise all täpsemalt 8
(11)8 4-18-616 silmas pidas, osutatakse kohtuotsuse põhjendustes KVS § 1 lg-s 2 sätestatud eesmärgile, milleks on tagada, et nii avalikku võimu ning sellel põhinevat mõju ja teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas tõesti leidnud, et avalik ülesanne võib seisneda ka äriühingus riigi huvide tagamises, isegi juhul, kui konkreetsel üksikjuhtumil pole tegemist avaliku ülesande täitmisega. Nii on riigivaraseaduse sätetele tuginevalt tõdetud, et riigi äriühingu nõukogu liige, keda valib riigi osaluse valitseja, peab tagama riigi kui aktsionäri huve, mis on olemuslikult käsitatav avaliku ülesandena (vt eespool viidatud otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 77). 43.Praeguses kohtuasjas sellise olukorraga tegemist ei ole. KOKS § 35 lg-s 3 nähakse ette, et kui osaühingu või aktsiaseltsi ainuke osanik või aktsionär on vald või linn, nimetab nõukogu liikmed ja teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi valla- või linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valla- või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Väärteoasja materjalist nähtub, et OÜ-l X1 on nõukogu, mille esimees on sõlminud menetlusaluse isikuga juhatuse liikme lepingu. Järelikult pole A. T-d ametisse nimetanud valla osaluse valitseja, s.o Xxxxxx Vallavalitsus. Kuna kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingutele riigivaraseadus ei laiene (vrd eespool osutatud otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 77), pole võimalik väita, et praegusel juhul kujutas avaliku ressursina käsitatava äriühingu vara käsutamise üle otsustamine endast avaliku ülesande täitmist. Kokkuvõtvalt ei ole seega tuvastatud, et A. T. pani väärteoprotokollis kirjeldatud teod toime ametiisikuna KVS § 2 lg 1 mõttes, mistõttu ei saa ta ka KVS §-s 19 kirjeldatud süüteo eest vastutada. 44.Kuna maakohus jättis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu väärteoasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud välja selgitamata, tekib küsimus väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmisest.

§ 174

p-s 7 märgitud otsustuse tegemise välistab aga tõsiasi, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod, mille suhtes ei ole menetlust lõpetatud, aeguksid

  1. oktoobril
  2. Allesjäänud lühikese ajavahemiku jooksul ei ole tõenäoline väärteoasja uus arutamine ega kohtuotsuse jõustumine. Võttes arvesse eeltoodut ja seda, et pole tuvastatud KVS § 19 koosseisule vastavat käitumist, tuleb väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Nendel kaalutlustel ei ole muude kassaatori väidete käsitlemine vajalik. 45.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 174p-st 4 ning § 175 p-st 1, tuleb Pärnu Maakohtu 9.

aprilli

  1. a otsus tühistada osas, millega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Eksliku otsustuse tõttu hüvitati A. T-le menetluskulud osaliselt, mis tähendab, et vajalik on maakohtu otsuse tühistamine ka osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks välja üksnes 216 eurot. Menetluskulude hüvitamisega seotud taotlusi käsitleb kolleegium käesoleva otsuse järgnevates punktides. Tühistatud osas, s.t ajavahemikul
  2. aprillist kuni
  3. oktoobrini 2016 toimepandud tegude suhtes, lõpetab kolleegium väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Osas, millega maakohus lõpetas väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 5 alusel 25. jaanuaril ja 29. veebruaril 2016 toimepandud kolme osateo suhtes, jääb otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. IV 9

(11)9 4-18-616 46.A. T. kaitsja taotleb nii kohtuvälises menetluses, maakohtus kui ka kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. 47.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p-des 1–3 ja 5– 6 ette nähtud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38

lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 1-15-9051/62, p 38 ja
  3. novembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 16.) 48.Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on valitud kaitsjale makstud tasu suurus 3935 eurot 78 senti (sh käibemaks). Kaitsja ühe töötunni hind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja on kulutanud väärteoprotokolliga tutvumiseks, vastulause koostamiseks, väärteootsusega tutvumiseks ja kaitsealuse konsulteerimiseks aega 5,7 tundi, kaebuse koostamiseks 12,4 tundi ning kohtumenetlusele 9,2 tundi. Lisaks on taotletud sõidukulu hüvitamist 21 euro ja 82 sendi suuruses summas. 49.Kolleegium leiab, et kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Mõistlikuks ei saa aga pidada kogu kohtuvälisele menetlusele ja kohtumenetlusele kulutatud aega. Maakohtule esitatud kaebuses on korratud mitmeid vastulause argumente ja täheldatav on sama sisuga mõtete kordamine ning tarbetult mahukas kohtupraktika refereerimine. Kaebuse põhisisu saanuks kokku võtta oluliselt väiksemas mahus ja eelduslikult ka vähema ajakuluga. Seetõttu saab pidada kaebuse koostamisele kulunud aega põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Ligikaudu sama ajakulu võib pidada õigustatuks maakohtu menetlusele kulunud aega silmas pidades, mistõttu loeb kolleegium koostoimes kaebuse esitamisele eelnenud toimingutega põhjendatud ajakuluks 18 tundi. Arvestades kaitsja ühe töötunni hinda ja õigusteenuse osutamisele lisandunud sõidukulu, kujuneb valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks ning sõidukuluks kokku 2618 eurot 18 senti (sh käibemaks 436 eurot 36 senti).

§ 23alusel tuleb see summa välja mõista riigilt.

50.Riigikohtule esitatud taotluse kohaselt on kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu suurus 1800 eurot (sh käibemaks 300 eurot). Taotlusele lisatud arvest nähtub, et kaitsja ühe töötunni hind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kassatsiooni koostamiseks kulutas kaitsja aega 12,5 tundi. Kolleegium peab märgitud ajakulu mõistlikuks 6 tunni ulatuses, sest põhisisult kattuvad kaitseargumendid maakohtule esitatud kaebusega. Sama moodi kui maakohtule esitatud kaebuse puhul, sisaldab ka kassatsioon arvukaid kordusi ja tarbetult pikka refereeringut kohtulahendite tekstidest. Arvestama peab sedagi, et osa kassatsiooni põhjendustest jääb tagajärjetuks. Eespool öeldut arvesse võttes tuleb A. T-le kassatsioonimenetluse kuluna hüvitada 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot), mis tuleb

§ 38lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel välja mõista 10

(11)10 4-18-616 riigilt. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-10-17, p 13.) (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.