HS § 261 lg 4 alusel välja mõista Mkrtitš Azizjanilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulud 100,35 (ükssada eurot 35 senti) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga
lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
S § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et hooldusaluse poolt lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud nii indikaatorvahendi kui ka vereproovi analüüsiga, mille tulemused olid mõlemad positiivsed. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu on kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud. Kohtu hinnangul saab esitatud asjaoludel katseaja pikendamisega anda hooldusalusele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust ja tahet edaspidi hoiduda lisakohustuse rikkumisest ja seeläbi kanda karistus lõpuni vabaduses. 2 Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261 lg 1 kohaselt kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Sama sätte lõike 4 kohaselt kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, peab kriminaalhooldusalune hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Käesoleval juhul nähtub erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud hooldusaluse kirjalikust seletusest, et süüdimõistetu ei olnud indikaatorvahendi tulemusega nõus, kuna ei olnud alkoholi tarvitanud, vaid kasutas enne vastuvõtule tulekut suuloputusvahendit. Hooldusalune oli nõus ekspertiisi tegemisega. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et ka vereproovi tulemus oli positiivne, etanoolisisaldus veres oli 0,64+/- 0,05 mg/g kohta. Seega on joobe tuvastamisega tekkinud kulude hüvitamise kohustus hooldusalusel ning nimetatud kulud kokku 100,35 eurot kuuluvad süüdimõistetult väljamõistmisele. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KarS § 74 lg 4;
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.