KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2018, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-2029 Kohtunik Kristel Vedro Kriminaalhooldusametnik Natalja Zino

§ 175lg 1 p 3 ja Kr

HS § 261 lg 4 alusel välja mõista Mkrtitš Azizjanilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulud 100,35 (ükssada eurot 35 senti) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumäärus toimetada kätte Mkrtitš Azizjanile ja saata kriminaalhooldusametnikule. 1 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 08.03.2018 otsusega tunnistati Mkrtitš Azizjan süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. Katseajaks allutati Mkrtitš Azizjan kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 24.03.
2. 22.08.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande Mkrtitš Azizjan suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud kohtu määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 25.07.2018 kell 10:05 teostati kriminaalhoolduses registreerimise käigus isiku lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmise kontroll. Isik allus kontrollile. Tuvastati alkoholijoove 0,442 mg/l kohta. Isik ei olnud tulemusega rahul ning keeldus protokollile allkirja andmast. 25.07.2018 kell 11:20 võeti isikult vereproov Rakvere haiglas aadressil Lõuna põik 1 ning proov saadeti ekspertiisi. Ekspertiisitulemus osutus positiivseks. Kirjalik seletus võetud 25.07.
3. Isik kirjutab seletuses, et pole tulemusega nõus, kuna on kasutanud enda sõnul suuloputusvedelikku Listerin enne vastuvõtule tulekut. On nõus minema ekspertiisile. Esmakohtumine hooldusalusega toimus 04.04.2018, mil talle selgitati katsejaks määratud kontrollnõudeid ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisakohustust mitte tarvitada alkoholi pole isik varasemalt rikkunud. Registreerimiskohustust on täitnud nõuetekohaselt. Kokku on kohtutud hooldusalusega 7-l korral. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada Mkrtitš Azizjani käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra ning Kriminaalhooldusseaduse § 26

§ 432

lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

§ 427lg 1 sätestab, et Kar

S § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et hooldusaluse poolt lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud nii indikaatorvahendi kui ka vereproovi analüüsiga, mille tulemused olid mõlemad positiivsed. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu on kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud. Kohtu hinnangul saab esitatud asjaoludel katseaja pikendamisega anda hooldusalusele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust ja tahet edaspidi hoiduda lisakohustuse rikkumisest ja seeläbi kanda karistus lõpuni vabaduses. 2 Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261 lg 1 kohaselt kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Sama sätte lõike 4 kohaselt kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, peab kriminaalhooldusalune hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Käesoleval juhul nähtub erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud hooldusaluse kirjalikust seletusest, et süüdimõistetu ei olnud indikaatorvahendi tulemusega nõus, kuna ei olnud alkoholi tarvitanud, vaid kasutas enne vastuvõtule tulekut suuloputusvahendit. Hooldusalune oli nõus ekspertiisi tegemisega. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et ka vereproovi tulemus oli positiivne, etanoolisisaldus veres oli 0,64+/- 0,05 mg/g kohta. Seega on joobe tuvastamisega tekkinud kulude hüvitamise kohustus hooldusalusel ning nimetatud kulud kokku 100,35 eurot kuuluvad süüdimõistetult väljamõistmisele. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KarS § 74 lg 4;

§ 387, 427, 432 sätteist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3