← Eesti

2-16-119880/31

2-16-119880 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-16-119880 Kohtuasi XX ja YY hagi GG vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik GG apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hagejad (vastustajad) XX XXXXXXXXXXX) ja YY XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC (isikukood (isikukood Kostja GG (apellant) (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlustaotlus XX ja YY ning GG kompromissi kinnitamise taotlus RESOLUTSIOON:
  4. Kinnitada XX ja YY ning GG kompromiss tsiviilasjas nr 2-16-119880 järgmistel tingimustel: 1.
  5. GG kohustub maksma oma poja XX ülalpidamiseks alates
  6. augustist 2018 kuni
  7. septembrini 2028 iga kuu
  8. kuupäevaks CC pangakontole nr EE XXXXXXXXXXXXXX elatist 195 eurot. 1.
  9. GG kohustub maksma oma tütre YY ülalpidamiseks alates
  10. augustist 2018 kuni
  11. märtsini 2031 iga kuu
  12. kuupäevaks CC pangakontole nr EE XXXXXXXXXXXXXXXX elatist 175 eurot. 1.
  13. GG kohustub maksma alates
  14. oktoobrist 2016 kuni
  15. augustini 2018 tekkinud XX ja YY elatise võla katteks CC pangakontole nr EE XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kokku 4000 eurot osamaksetena järgmise maksegraafiku alusel: - 1000 eurot hiljemalt
  16. septembril 2019; 2-16-119880 - 1000 eurot hiljemalt
  17. septembril 2020; 1000 eurot hiljemalt
  18. septembril 2021; 1000 eurot hiljemalt
  19. septembril
  21. Tühistada Harju Maakohtu
  22. novembri
  23. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-119880 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  24. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Elatise suurust või elatise maksmise kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral saab pool nõuda hagiga kompromissis määratud maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Asjaolud ja menetluse senine käik
  25. CC (ema) esitas
  26. märtsil 2017 XX ja YY (hagejad, lapsed) nimel Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse GG (kostja, isa) vastu, milles palus mõista kostjalt kummagi lapse kasuks välja elatise 215 eurot kuus. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohus kohustas
  27. märtsil
  28. a määrusega hagejat hagi esitama.
  29. Hageja esitas
  30. märtsil 2017 laste nimel Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt kummagi lapse kasuks välja miinimumelatise alates
  31. septembrist 2016 kuni laste täisealiseks saamiseni.
  32. Harju Maakohus rahuldas
  33. novembri
  34. a otsusega hagi ja mõistis alates
  35. oktoobrist 2016 kuni laste täisealiseks saamiseni kummagi lapse ülalpidamiseks välja miinimumelatise (otsuse tegemise ajal 235 eurot kuus). 2 2-16-119880
  36. Kostja esitas
  37. detsembril 2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu
  38. novembri 2017.a otsuse peale, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja mõista välja miinimumelatisest väiksem elatis.
  39. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  40. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  41. augustil 2018 pooltele ettepaneku pidada läbirääkimisi kohtuvaidluse kokkuleppel lahendamiseks, pakkus välja kompromissikokkuleppe tingimused ja selgitas kokkuleppe sõlmimise õiguslikke tagajärgi.
  42. augustil 2018 esitas ringkonnakohus pooltele kinnitamiseks täpsustatud kompromissiettepaneku järgmistel tingimusel: 1) GG kohustub maksma oma poja XX ülalpidamiseks alates
  43. augustist 2018 kuni
  44. septembrini 2028 iga kuu
  45. kuupäevaks CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX elatist 195 eurot. 2) GG kohustub maksma oma tütre YY ülalpidamiseks alates
  46. augustist 2018 kuni
  47. märtsini 2031 iga kuu
  48. kuupäevaks CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX elatist 175 eurot. 3) GG kohustub maksma alates
  49. oktoobrist 2016 kuni
  50. augustini 2018 tekkinud XX ja YY elatise võla katteks CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kokku 4000 eurot osamaksetena järgmise maksegraafiku alusel: - 1000 eurot hiljemalt
  51. septembril 2019; - 1000 eurot hiljemalt
  52. septembril 2020; - 1000 eurot hiljemalt
  53. septembril 2021; - 1000 eurot hiljemalt
  54. septembril
  56. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas
  57. augustil 2018, et on nõus sõlmima ringkonnakohtu pakutud tingimustel kompromissi.
  58. Kostja kinnitas
  59. augustil 2018, ei on samuti kompromissiettepanekuga nõus. Kohtumääruse põhjendused
  60. Kolleegium leiab, et kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  61. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi 3 2-16-119880 perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  62. Praeguses asjas oli ringkonnakohtu hinnangul mõistlik lahendada kohtuvaidlus poolte kokkuleppel. Ringkonnakohus juhindus pooltele kompromissiettepanekut tehes nii kohtuasjas esitatud ja maakohtus tuvastatud asjaoludest kui ka apellatsioonkaebuse perspektiivist ning tegi pooltele sellise ettepaneku, mis arvestaks maksimaalselt mõlema osapoole huve, kahjustamata seejuures laste huve ja elatise maksmise eesmärki.
  63. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. 12.
  64. Ringkonnakohus arutas pooltega kompromissikokkuleppe sõlmimise võimalust ja tingimusi ning pooled nõustusid ringkonnakohtu
  65. augusti 2018 kompromissiettepanekuga. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja digitaalselt allkirjastatud kompromissiettepanekuga nõustumused vastavad seaduses sätestatud vorminõudele. 12.
  66. Samuti ei esine kolleegiumi hinnangul puudusi poolte esindusõiguses. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 2 p 4 järgi saab last kasvatav vanem hoolimata ühisest hooldusõigusest esitada üksi hagi teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks. Viidatud sätte mõtte kohaselt saab see vanem elatise asjas käsutada lapse menetlusõigusi üksi ja sellest tulenevalt sõlmida ka teise vanemaga ülalpidamiskohustuse täitmise tingimuste kohta kokkuleppe last üksi esindades. Seega ei tulene perekonnaseadust, et vanem ei saaks kohtumenetluses last esindades sõlmida teise vanemaga kokkulepet seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmise tingimuste kohta. Kuna kohustatud vanem ei pea lapsega sellist kokkulepet sõlmides last samal ajal ka esindama, ei tõusetu küsimust sellest, et kohustatud vanema esindusõigus lapsega kui otsejoones sugulasega võiks olla sellist kokkulepet sõlmides PKS § 180 lg 1 järgi välistatud. Seega saab laste ema sõlmida laste esindajana laste isaga sellise kokkuleppe. 12.
  67. Ka kokkuleppe sisu ei ole kolleegiumi hinnangul vastuolus seaduse, heade kommete ega avaliku huviga. Kokkulepe ei välista ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus ega piira seda ebamõistlikult PKS § 109 tähenduses, samuti ei ole alust arvata, et esineksid muud asjaolud, mis võiksid tuua kaasa kokkuleppe tühisuse. Kuigi üldjuhul ei või PKS § 101 lg 1 järgi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, on Riigikohus hiljutistes lahendites juhtinud tähelepanu sellele, et PKS § 101 lg-s 2 sätestatud elatise miinimummäär ei pruugi vastata lapse miinimumvajadustele, mistõttu tuleks seadusandjal kaaluda, kas on alust seda määra vähendada (vt Riigikohtu
  68. märtsi
  69. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14 ja
  70. juuni
  71. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30). Arvestades praeguses kohtuvaidluses esile toodud ja tõendatud asjaolusid ei ole kolleegiumil alust arvata, et kokkulepe kahjustab laste huve. 12.
  72. Kokkuleppe sõnastus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selge ja täidetav.
  73. Kuigi ringkonnakohus palus pooltel
  74. augusti
  75. a kirjas teatada ringkonnakohtule, kas nad soovivad kompromissi kinnitava määruse kaebetähtaega lühendada või selle välistada, ei ole pooled teatud, et loobuvad TsMS § 661 lg 4 järgi määruskaebuse esitamise 4 2-16-119880 õigusest või lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega. Seetõttu juhul, kui pooled leiavad, et ringkonnakohtul ei olnud õigust kompromissi kinnitada, on neil TsMS § 698 lg 2 järgi õigus esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebus. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.