← Eesti

2-18-102870/37

Obsah (5)§ 638§ 637§ 405§ 652§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-102870 Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsivii

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 21 alusel keelduda.

7.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405

lg 1 tähenduses.

§ 637

lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka otsusest, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Põhjendamatu on ka kostja väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud pooltele võimalust vastata vastaspoole taotlustele ja väidetele. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostjal olnud piisavalt võimalusi asjas kogutud tõenditele ja vastaspoole esitatule vastamiseks. Samuti ei nähtu otsusest, et maakohus oleks tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud. Seega ei esine

§ 637lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. 8. Kostja on lisanud apellatsioonkaebusele tõenditena poolte 31.05.2016 e-kirjavahetuse ja töötamise registri väljavõtte, mis on juba maakohtu menetluses esitatud. Lisaks on kostja lisanud apellatsioonkaebusele uute tõenditena poolte 21.04.2015 e-kirjavahetuse, poolte vahel 25.08.2015 sõlmitud vabatahtliku töö lepingu, 2017.a veebruaris toimunud ekirjavahetuse seoses ühe kliendiga, ning poolte vahel 09.11.2017-10.11.2017 toimunud ekirjavahetuse. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtule saab uusi tõendeid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud võimalik mõjuval põhjusel maakohtule esitada (

§ 652lg 3 p 2).

Tsiviilasjast ei selgu mõjuvat põhjust, mis takistas kostjat apellatsioonkaebusele lisatud uusi tõendeid esitamast maakohtule. Need tõendid olid olemas juba maakohtu menetluse ajal. Seega ei saa ka uute tõendite esitamine olla aluseks apellatsioonkaebuse menetlemiseks. 9. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus ja selle lisad on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks. 5 10. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.