← Eesti

3-18-400/15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 318400 8. oktoob

) § 832 lõike 2 punkti 2 mõttes kolmandalt isikult tema kasutuses olnud hoiulaekast leitud ja ära võetud sularaha 28 530 eurot ja 200 USA dollarit. Raha oli arestitud Harju Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a määrusega ja kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole.
  3. Kaebaja esitas
  4. veebruaril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab hoiulaekas olnud raha konfiskeerimisega tekitatud kahju 28 705 eurot ja 98 senti hüvitamist

§ 85lõike 2 alusel.

Kaebaja tugineb Riigikohtu üldkogu

  1. aprilli
  2. a määruses asjas nr 312312 (p 75) esitatud seisukohale, mille järgi tuleb selle sätte alusel esitatud hüvitamisnõuded läbi vaadata halduskohtumenetluses. Riigikohtu üldkogu selgitas, et

§ 85

lõike 2 teise lause alusel tekkiv õigussuhe on olemuselt avalik-õiguslik ja sellest õigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamiseks pole ette nähtud teistsugust menetluskorda.

  1. Tallinna Halduskohus tagastas
  2. aprilli
  3. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et alates
  4. maist 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 1 lõike 1 kohaselt näeb see seadus ette menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Pädevaks kohtuks on selle seaduse järgi maakohus.
  5. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis
  6. mai
  7. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et SKHS eesmärk on allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendatavate kohtute pädevusse. 2 3-18-400 Sellest, et SKHS ei näe selgelt ette praeguse kaebuse asjaoludel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole õige teha järeldust, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik tekitatud kahju hüvitamist nõuda SKHS neljandas peatükis sätestatud korras. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  8. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb haldus- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning asja saatmist Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on

§ 85lõike 2 teise lause alusel tekkiva nõude menetlemine halduskohtu pädevuses.

SKHS-s ei ole sätestatud alust

§ 85lõike 2 teisest lausest tuleneva nõude esitamiseks riigi vastu.

Kaebuse asjaoludel on kahju tekitatud kohtuotsuses sisalduva konfiskeerimisotsustusega, mis ei saa SKHS seletuskirjas kajastatud seadusandja eesmärgi kohaselt tuua kaasa SKHS alusel menetletavaid riigi vastu suunatud nõudeid. Seega tuleb asi läbi vaadata halduskohtus, nagu on leidnud Riigikohus asjas nr 312312. 6. Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

§ 85

lõike 2 puhul on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga, mistõttu ei ole sellise kahju hüvitamise aluse SKHS-s sätestamata jätmine kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks.

§ 85lõige 2 on ka erinorm SKHS § 7 lõike 3 ja riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 15 suhtes. Ka Riigikohtu üldkogu ei pidanud asjas nr 312312 RVastS §s 15 sätestatud kahju hüvitamise üldregulatsiooni kahju hüvitamist välistavaks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kolleegium selgitab, et asja lahendav kohtukoosseis on muutunud võrreldes
  2. augusti
  3. a teatises märgituga, sest Riigikohtu esimees kaasas
  4. septembri
  5. a käskkirjaga asja läbivaatamiseks halduskolleegiumi koosseisu kriminaalkolleegiumi kohtuniku. 8.

§ 85

lõige 2 sätestab, et kolmanda isiku õigused jäävad konfiskeerimisel püsima ning riik maksab kolmandale isikule hüvitist, välja arvatud

§ 83lõigetes 3, 32 ja 4, § 831 lõikes 2 ning § 832 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

Kolmanda isikuna

§ 85

lg 2 esimese lause tähenduses tuleb mõista isikut, kes ei ole konfiskeerimisotsustuse adressaat, ning kolmanda isiku õigustena kõiki õigusi, mis tal on konfiskeerimise objekti (eseme) suhtes (Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a määruse asjas nr 312312 pd 54–55). Kolleegium ei võta määruskaebuse lahendamisel seisukohta kaebaja kui

§ 85lg 2 mõttes kolmanda isiku nõude materiaalõiguslike eelduste täidetuse kohta.

  1. Riigikohtu üldkogu selgitas
  2. aprilli
  3. a määruses asjas nr 312312 (p 75), et kuivõrd

§ 85

lõikest 2 tekkiva avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda, tuleb niisugused hüvitamisnõuded HKMS § 4 lõike 1 kohaselt läbi vaadata halduskohtumenetluses. Üldkogu rõhutas, et halduskohus on pädev tuvastama kõiki

§ 85

lõike 2 teise lause dispositsioonist tulenevaid kahjuhüvitisnõude rahuldamise eeldusi. Praeguses asjas on põhiline küsimus, kas

  1. mail 2015 jõustunud SKHS muutis selles osas halduskohtu pädevust.
  2. SKHS § 1 lõike 1 järgi sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus 2

(3)3 3-18-400 andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3–4).
  1. Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja tahe SKHS kehtestamisel oli muu hulgas muuta olukorda, kus halduskohtul oli teatud hüvitamisnõuete lahendamisel pädevus anda sisulisi hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele.
  2. Teisalt sätestab SKHS § 4, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS eelnõu seletuskirjas (lk 14) on selle sätte kohta öeldud järgmist: „Tegemist on selgitava sättega, mis ei oma regulatiivset toimet, vaid pigem pakub tõlgendusabi: kõik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused on käesolevas seaduses expressis verbis ära toodud ning muid aluseid ei esine.“ Niisiis oli seadusandja tahe reguleerida süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine ammendavalt SKHS-s. Samas tuleb tõdeda, et SKHS ei sätesta

§ 85lõikest 2 tulenevat nõude alust.

13. SKHS § 1 lõikest 1 ja §st 4 ei tulene keeldu kohaldada mõnes muus seaduses selgelt sätestatud materiaalõiguslikku alust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

§ 85lõige 2 on niisugune selge erinorm.

Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks. Kuna SKHS sätestab menetluskorra kaebaja kaebuse lahendamiseks, siis ei ole vaidluse lahendamine HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevuses.

  1. Kaebaja polnud kaasatud maakohtu menetlusse. Seega sai ta esitada taotluse SKHS § 21 lõike 1 järgi ringkonnakohtule, järgides sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kuigi tähtaeg on praeguseks möödunud, võimaldab SKHS § 13 lõige 2 taotleda tähtaja ennistamist.
  2. Järelikult tagastas halduskohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu õigesti ja määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.