lg 1 järgi käskmenetluses (kirjalik menetlus) Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav GUNTA PALUHA (sünniaeg 7. september 1960, elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Gunta Paluha karistusseadustiku (
) § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb Gunta Paluha süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, so 2000 eurot (aluseks miinimumpäevamäär 10 eurot).
lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlasele kohaldamata, kui süüdlane ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata üks aasta. III Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Gunta Paluha süüdistuses
MS § 24 lg 1 alusel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Süüdistusakt on süüdistatavale tõlgitud vene keelde ning süüdistatav ja kaitsja on süüdistusakti koopia kätte saanud 16. august 2018 (tl 19). Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse kohta. Kohtu hinnangul on kuritegu tõendatud järgnevate süüdistusaktis nimetatud tõenditega: - tunnistaja K. Subi ütlustega, millega tõendatakse, et 05.02.2018 pealelõunasel ajal juhtis tema oma sõiduautot Viljandi maakonnas Imavere-Karksi-Nuia maanteel, kui ta märkas Laidu teelt Imavere-Karksi-Nuia maanteele keeramas pruuni värvi Läti registreerimisnumbriga sõiduautot Audi, mis pärast pööret umbes Orika silla kandis kaldus tema sõidusuunda. Ta pööras oma masina ringi, asus seda sõiduautot jälitama ning helistas politseisse. Audi sõitis Viljandi linna Männimäe suunas ning peatus lõpuks Suur-Kaare tänaval Kaare poe vastas oleva maja juures. Tema jälgis masinat kuni politseinike saabumiseni. Selle aja jooksul ei väljunud kedagi autost. Autos oli vaid naisjuht /tl 1/; - tunnistaja T. Hüva ütlustega, millega tõendatakse, et tema olles 05.02.2018 tööl sai kella 14:25 paiku väljakutse võimaliku joobes juhi kohta. Kui nemad kohale jõudsid, oli sõiduauto Audi 80 Avant registreerimismärgiga XX XXXX pargitud Suur-Kaare 39 maja ette ning juht, kelleks oli G. Paluha, üritas sellest väljuda. Indikaatorvahend näitas tema joobeks 0,69 mg/l /tl 2/; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millega tõendatakse, et G. Paluha kõrvaldati 05.02.2018 kell 14:30 autoroolist, kuna ta oli alkoholijoobes /tl 3/; lk 2/
Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Gunta Paluha käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega.
lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
lg 1 järgi võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi lg 2 alusel arvutab rahalise karistuse päevamäära suuruse kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Üldjuhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda karistusraami keskmisest määrast, mis rahalise karistuse puhul oleks 250 päevamäära. Süüdistatava G. Paluha karistust kergendava asjaoluna tuleb kohtu hinnangul arvestada G. Paluha poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust, lubades, et joobes juhtimine ei kordu enam kunagi. Isik palub kergemat karistust ning avaldab, et juhiluba on töö tegemisel väga tarvis ning samuti selleks, et toimetada pidevalt haiglas käivat abikaasat arsti juurde. Puuduvad
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava G. Paluha puhul, kellel ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi, käesoleval ajahetkel saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega, millise võib tema suhtes
lg-te 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks üks aasta alates käesoleva otsuse tegemisest. Kohus selgitab, et kui G. Paluha paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, võib kohus pöörata käesoleva kohtuotsusega määratud rahalise karistuse täitmisele. V Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot, ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 60 eurot (tl 16) ning ekspertiisitasu 14 eurot (tl 12). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb süüdimõistetult G. Paluhalt Eesti Vabariigi tuludesse välja mõista. Lähtuvalt süüdistusaktis avaldatud G. Paluha töötasust (430 eurot kuus) on kohtu hinnangul KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik lk 3/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.