). Halduskohus keeldub kaebuse nõuet muutmast, kuna see ei ole praegusel juhul lubatav (
Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt õigusvastasuse tuvastamise nõudega vaidlustada riskihinnangus märgitud ohutaset. Reeglina individuaalset täitmiskava või riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub. Riskihinnang ei ole faktiväide, vaid prognoosotsustus. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida on kinnipeetaval õigus vaidlustada. Riskihinnang iseseisvalt ei piira kaebaja õigusi. Isegi juhul, kui kaebaja peaks saama vaidlustada riskihindamises märgitud ohutaset eraldiseisvalt, puudub tal praegusel hetkel selleks põhjendatud huvi ning see ei ole tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on vanglast vabanenud. Halduskohtul puudub alus eeldada, et kaebaja satub vanglasse tagasi. Isegi juhul, kui kaebaja peaks uuesti vanglasse sattuma, koostatakse talle uus individuaalne täitmiskava ning tehakse uus riskihindamine. 10. Kaebaja märkis kohtule, et tema tahteks pole pärast vanglast vabastamist vaidlustada enam avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamise otsustusi, s.t nõuda otsuse nr 6-5/230-1 ja vaideotsuse nr 1-11/35-2 tühistamist. Halduskohus saaks kaebaja tahteavaldust käsitleda kui tühistamisnõudest loobumise avaldust
Kuna halduskohus ei ole enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitanud kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi, ei saa halduskohus eespool viidatud alusel jätta kaebust läbi vaatamata ning menetlust lõpetada (
2 11. Küll aga tuleb halduskohtu hinnangul tühistamisnõude menetlus lõpetada
lg 1 p 4 alusel, s.o vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine kohtumenetluse ajal. Halduskohtu hinnangul kaotas vaidlustatud haldusakt edasiulatuvalt oma kehtivuse pärast seda, kui jõustus maakohtu määrus, millega kaebaja vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vaidlustatud haldusakt (s.o kaebaja avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamine) ei mõjuta edaspidi kaebaja õigusi negatiivselt. Kaebaja vaidlustas haldusakti, millega tunnistati kehtetuks kaebajale soodne haldusakt. Kaebaja saavutas enda taotletud eesmärgi maakohtu lahendi jõustumisega, s.t pärast maakohtu lahendi jõustumist on ta vabaduses. Kaebaja väljendas selgesõnaliselt enda tahet, et eespool viidatud olukorra tõttu ei nõua ta enam 30. novembri 2017. a otsuse nr 6-5/230-1 tühistamist. Halduskohtu hinnangul on
lg 1 p 4 mõtteks reguleerida ka neid olukordi, kus haldusakt kaotab edasiulatuvalt kehtivuse ning edasiulatuvalt kehtivuse kaotanud haldusakt ei mõjuta isiku õigusi negatiivselt. Menetluse lõpetamist välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine (
12. Eelnevast tulenevalt lõpetab halduskohus asja menetluse (
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.