2-17-12293/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12293 Hagi ese ROVEST Grupp OÜ hagi Mirko Aaspere vastu 3505 euro 62 sendi saamiseks Tsiviilasja hind 3505 eurot 62 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ROVEST Grupp OÜ; registrikood 12445500; asukoht Kure tn 7-6, Paide linn, 72714, Järvamaa. Hageja esindajad: advokaadid Tarmo Pilv ja Toomas Metsma; e-post info@tarmopilv.ee Kostja Mirko Aaspere, isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja esindaja: vandeadvokaat Andi Tubin; e-post andi@purntubin.ee Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata ROVEST Grupp OÜ hagi Mirko Aaspere vastu 3505 euro 62 sendi saamiseks.
4. Jätta menetluskulud ROVEST Grupp OÜ kanda. Mõista ROVEST Grupp OÜ-lt Mirko Aaspere kasuks välja menetluskulu 687 eurot 12 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
6. ROVEST Grupp OÜ (hageja) esitas
7. augustil 2017 Tartu Maakohtule Mirko Aaspere (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 3505,62 eurot. Hagi kohaselt ütles kostja pooltevahelise töölepingu
8. novembril 2016 erakorraliselt üles. Kostjal ei olnud mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellega, et kostja ei täitnud
9. novembrist
10. novembrini 2016 töökohustusi tekkis hagejale kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus, veoauto tühisõidu kulus Rootsist Eestisse ning laevapileti maksumuses.
11. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled on sõlminud
12. mail 2017 kompromissi, millega on pooled välistanud igasugused nõuded tulenevalt töölepingu lõpetamisest ning kinnitanud, et töösuhe lõppes poolte kokkuleppel. Samas isegi, kui lugeda hageja töölepingu erakorraliselt üles öelnuks, ei saa hageja ülesütlemise tühisusele tugineda, kuna on möödunud töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Kostja ei ole seega lepingut rikkunud. Samuti on hageja kahju tõendamata. KOHTU SEISUKOHT
13. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes asjaolule, et kostja rikkus töölepingust tulenevat töö tegemise kohustust. Hageja nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on, et kostjal oli kohustus töölepingu järgi hageja kasuks
14. novembrist
15. novembrini 2016 tööd teha ning kostja on seda kohustust rikkunud. Hageja on esitanud töösuhte tõendamiseks pooltevahelise töölepingu ning pooled ei vaidle ka selle üle, et pooled olid sõlminud töölepingu. Pooled vaidlevad selle üle, millal töösuhe lõppes.
16. Kostja tugineb esmalt asjaolule, et pooled on sõlminud
17. mail 2017 kompromissi, millega pooled leppisid kokku, et tööleping lõppes
18. novembril 2016 poolte kokkuleppel. Samuti kinnitasid pooled kompromissis, et neil puuduvad üksteise vastu nõuded tulenevalt töölepingu lõpetamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissi oluliseks tunnuseks on VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi õiguslik vaieldavus või ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Samuti on selle oluliseks tunnuseks poolte vastastikused järeleandmised (Riigikohtu
19. novembri
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-12, p 18). Arvestades seda, et kohtule esitatud hageja avaldustest töövaidluskomisjonile ja töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et poolte vahel oli kompromissi sõlmimise ajal töövaidluskomisjonis pooleli vaidlus kostjapoolse töölepingu ülesütlemise kehtivuse üle ning sõltuvalt selle lahendusest võisid pooltel olla üksteise vastu rahalised nõuded (hagejal käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõue, kostjal töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitisenõue), vastab poolte
21. mai
22. a leping kompromissilepingu tunnustele. Seega muutus kompromisslepingu sõlmimisega poolte vahel vaieldamatuks asjaolu, et tööleping lõppes
23. novembril 2016 poolte kokkuleppel. Sellest tuleneb, et kostjal ei olnud kohustust
24. novembrist
25. novembrini 2016 töölepingu kohaselt tööd teha, mistõttu ta ei saanud seda kohustust 2/4 rikkuda. Samuti on pooled kinnitanud kompromissilepingus, et neil puuduvad töölepingu lõpetamisega seoses vastastikkused nõuded. Kohtu hinnangul, arvestades VÕS § 578 lg-t 2 ja kompromissilepingu teksti, on pooled sellega kokku leppinud, et loobuvad vastastikkustest nõuetest VÕS § 207 lg 1 mõttes. Seega isegi, kui kostjal oli kohustus hüvitada hagejale kahju, on see kohustus VÕS § 186 p 4 kohaselt lõppenud.
26. Hageja on väitnud, et kompromissileping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja on viidanud seejuures tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p-dele 1 ja 2, mille kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt ühe poole sundolukord. Praeguses asjas ei ole hageja toonud välja ühtegi asjaolu, millest võiks tema sellist sundolukorda kompromissilepingu sõlmimise ajal järeldada. Hageja on üksnes väitnud, et kompromiss sõlmiti kostjapoolse emotsionaalse survestamise tagajärjel. Peale selle, et hageja ei ole seda väidet tõendanud, esindas hagejat kompromissilepingu sõlmimisel vandeadvokaat, mistõttu ei saa kohtu hinnangul pidada ka juhul, kui töövaidluskomisjoni menetluse raames oleks esinenud kostjapoolne emotsionaalne surve, seda asjaoluks, mis põhjustaks hageja sundolukorra TsÜS § 86 lg 2 mõttes, kuivõrd vandeadvokaadi esindus tagas hageja teadmise oma õigustest. Kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, millest võiks järeldada kompromissilepingu vastuolu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 järgi. Tehing on TsÜS § 86 lg 1 järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu
27. märtsi
28. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑186‑13, p 22). Kohtu hinnangul üldjuhul, kui poolte vahel on õigusvaidlus, siis sellist kompromissilepingut, kus pooled lepivad kokku vastastikkuste nõuete puudumise ja õigusvaidluse lõpetamise, ei saa pidada üldjuhul heade kommete vastaseks. Arvestades kompromissilepingu eesmärki, lõpetada poolte vaidlus, kaotaks kompromissilepingu sõlmimine ka oma mõtte, kui pooled saaksid hiljem vaidluse uuesti avada esitades pelgalt väite heade kommete vastasusest. Seega saab sellises olukorras heade kommete vastasus tuleneda äärmiselt erandlikest asjaoludest ja olema ilmselge. Praeguses asjas see nii ei ole. Seega kohtu hinnangul ei ole kompromissileping heade kommete vastane ega tühine. Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kompromissileping oleks tühine, ei saaks kostjat pidada töölepingut rikkunuks. Nimelt TLS § 105 lg 2 kohaselt, kui hagi või avaldust töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ei esitata TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul ülesütlemisavalduse saamisest või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et ülesütlemise tühisus omab õiguslikku tähendust üksnes juhul, kui selle tuvastamiseks on tähtaegselt esitatud avaldus ning kohus või töövaidluskomisjon tühisuse ka tuvastab. Praegusel juhul on hageja tuginenud sellele, et kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles
29. novembril 2016 tehtud ülesütlemisavaldusega alates
30. novembrist
31. Hageja on küll ülesütlemise vaidlustanud töövaidluskomisjonis, kuid töövaidluskomisjoni
32. mai
33. a otsusega on menetlus töövaidluskomisjonis lõpetatud seoses hageja avaldusest loobumisega. Seega oleks ka juhul, kui 3/4 kompromissileping oleks tühine, ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt kehtiv ning töösuhe oleks alates
34. novembrist 2016 lõppenud.
35. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole oma kohustust rikkunud ning hageja nõue on lõppenud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
36. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud esindajakulust 687,12 eurot Esindaja tunnitasu suurus on 125 eurot, millele lisandub käibemaks ja esindaja ajakulu on 4 tundi 35 minutit. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja tunnihind kui ka ajakulu on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja vajalik. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ning tema enda esindajakulu on sarnase suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 687,12 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4/4