Obsah (6)

§ 150§ 661§ 430§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-18-13344 Tsiviilasi Osaühing Eesti Optik hagi Moni

§ 150

lg 2 p-st 1, taotleb OÜ Eesti Optik käesolevas menetluses tasutud riigilõivu summas 300 eurot tagastamist 50% ulatuses ehk summas 150 eurot ja vastava summa tagastamist OÜ Eesti Optik pangakontole nr * *. 5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud Kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasja Kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et: (

1. a)Kui kohus on poolte Kompromissi kinnitanud, siis ei saa Pooled uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; (
2. b)menetluse lõpetamisel Kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§-d 432 ja 457). 6. Vastavalt

§ 661

lg 4 ja § 632 lg 4 vähendavad Pooled kompromisslepingu kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigust 1 kalendripäevani ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena.

1. Kompromiss jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt.
2. Kompromissi saab muuta Poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Muus vormis kokkulepped lepingu muutmiseks ei ole Pooltele siduvad.
3. Kompromissi tingimusteks ei loeta Poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei ole Kompromissis otseselt sätestatud. Samuti ei oma Kompromissi suhtes tähendust Poolte varasem käitumine. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale OÜ Eesti Optik peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot OÜ Eesti Optik arvelduskontole nr * *. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 2 Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
4. Hagiavaldus, menetluse käik 06.09.
5. a esitas hageja OÜ Eesti Optik Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Monika Suuster'i vastu. Kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. 27.09.
6. a teatas kostja lepingulise esindaja vahendusel kohtule, et kuna pooled on jõudnud kokkuleppele, siis kostja ei esita vastust hagiavaldusele.
7. Kompromissleping 01.10.
8. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu. Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ Eesti Optik hagiavaldus Monika Suuster vastu Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni 07.08.
9. a otsuse nr 6-1/18-002437 OÜ-le Eesti Optik määratud lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. OÜ Eesti Optik ja M. Suuster (edaspidi koos nimetatud kui Pooled) on M. Suusteri ettepanekul oma lepinguliste esindajate kaudu pidanud läbirääkimisi, saavutanud asjas Pooli rahuldava kokkuleppe ning soovivad seetõttu juhindudes

§-st 206 lg-st 2 ja 430 lõpetada tsiviilasja 2-18-13344 menetluse kompromissiga (edaspidi Kompromiss) alljärgnevatel tingimustel:

1. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad Pooled, et loobuvad vastastikku üksteise vastu kohtumenetluse esemeks olevast nõudest ning kohtumenetlusele eelnenud Tarbijakaitseameti tarbijavaidluskomisjoni 07.08.
2. a otsusest nr 6-1/18-002437 tulenevatest mistahes varalistest või muudest nõuetest või pretensioonidest. Pooled võivad reguleeritava õigussuhtega seonduvaid nõudeid esitada vaid Kompromissist tulenevalt.
3. Pooled kohustuvad mitte avaldama (hoidma konfidentsiaalsuskohustust) kolmandatele isikutele, v.a Tarbijakaitseamet, nii tsiviilasja nr 2-18-13344 kui Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni menetluse nr 6-1/18-002437-018 asjaolusid.
4. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-13344 jäävad Poolte endi kanda.
5. Arvestades Kompromissi ja juhindudes

§ 150

lg 2 p-st 1, taotleb OÜ Eesti Optik käesolevas menetluses tasutud riigilõivu summas 300 eurot tagastamist 50% ulatuses ehk summas 150 eurot ja vastava summa tagastamist OÜ Eesti Optik pangakontole nr * *. 5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud Kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasja Kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et: (

1. a)Kui kohus on poolte Kompromissi kinnitanud, siis ei saa Pooled uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; (
2. b)menetluse lõpetamisel Kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§-d 432 ja 457). 6. Vastavalt

§ 661

lg 4 ja § 632 lg 4 vähendavad Pooled kompromisslepingu kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigust 1 kalendripäevani ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena.

1. Kompromiss jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt. 3
2. Kompromissi saab muuta Poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Muus vormis kokkulepped lepingu muutmiseks ei ole Pooltele siduvad.
3. Kompromissi tingimusteks ei loeta Poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei ole Kompromissis otseselt sätestatud. Samuti ei oma Kompromissi suhtes tähendust Poolte varasem käitumine
4. Kohtu seisukoht 3.
5. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661

lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. 3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. 4

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5