Obsah (11)

§ 367§ 661§ 150§ 206§ 430§ 432§ 352§ 173§ 177§ 168§ 150l

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-116658 Tsiviilasi Korteriühistu Nigula tee 5 hagi Ene

§ 367alusel.

Kostjad on korteriomandi, mis asub Nigula tee 5*, *,*,*(registriosa nr *), ühisomanikud. 08.05.

1. a otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. 07.06.
2. a esitas hageja apellatsioonkaebuse Pärnu Maakohtu 08.05.
3. a otsusele. 28.06.
4. a otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 08.05.
5. a otsuse ja saatis asja uueks menetlemiseks samale maakohtule. 3 Maakohus korraldas tsiviilasjas eelistungi 06.09.
6. a ning määras hagejale hagi tervikteksti esitamise tähtajaks 17.09.
7. a ning kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 26.09.
8. a. Kohus määras asja arutamisele kohtuistungil 04.10.
9. a. kell 12.
11. Kompromissleping 18.09.
12. a esitasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatult alljärgneva kompromisslepingu. I MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 1.
13. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-17-116658, milles Hageja, Korteriühistu Nigula tee 5, on esitanud hagi Kostjate, Ene Tetsmann (Kostja I) ja Mati Tetsmann (Kostja II) vastu perioodil 31.03.2015 – 09.08.2017 tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuse ja viiviste eest põhinõudena summas 491,88 eurot ning kõrvalnõudena summas 150,70 eurot, so kokku summas 642,58 eurot. 1.
14. Käesolevaga teatavad Pooled, et nad on sõlminud asja lahendamiseks kompromissi ning esitavad selle käesoleva taotluse II. jaos sätestatud tingimustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 206 lg 2 ja § 430 alusel kohtule kinnitamiseks. II KOMPROMISS 2.

1. Kostjad, Ene Tetsmann (isikukood *) ja Mati Tetsmann (isikukood *) kohustuvad tasuma Hagejale, Korteriühistu Nigula tee 5 (registrikood 80419463), perioodil 31.03.2015 – 09.08.2017 majandamiskulude tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse katteks solidaarselt põhinõudena 453,88 eurot ning kõrvalnõudena 150,70 eurot, so kokku 604,58 (kuussada neli koma viiskümmend kaheksa) eurot, kandes selle Korteriühistu Nigula tee 5 arveldusarvele * hiljemalt 17.01.
2. 2.
3. Kostjatel, Ene Tetsmann (isikukood *) ja Mati Tetsmann (isikukood *), on õigus tasuda ps 2.
4. nimetatud võlgnevus Korteriühistu Nigula tee 5 (registrikood 80419463) arveldusarvele mitmes osas või ühekordse summana vastavalt Kostjate äranägemisele kohustusega järgida ps 2.
5. nimetatud tähtaega. 2.
6. Kostjate poolt Hageja arveldusarvele tehtud maksed pärast kompromissi kohtulikku kinnitamist, ent enne selle p-s 2.
7. nimetatud osas täitmiseks kohustava tähtaja saabumist, loetakse tasutuks üksnes jooksvate majandamiskulude katteks, välja arvatud juhul, kui makseselgituses pole märgitud teisiti. 2.
8. Juhul, kui Kostjad (eraldi või koos) ei täida p-s 2.
9. nimetatud kohustust nõuetekohaselt, on Hagejal õigus nõuda Kostjatelt võlgnevuse tasumise viivitamisest tulenevat viivitusintressi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.01.2019 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. 2.
10. Hageja kinnitab, et kõik viivisenõuded, mis on tekkinud perioodil 10.08.2017, s.t alates hagi esitamisest, kuni käesoleva kompromissi kohtuliku kinnitamiseni, kustutatakse ega kuulu Kostjatelt (koos ega eraldi) sissenõudmisele. 2.
11. Pooled kinnitavad, et loevad käesoleva kompromissi sõlmimisega kõik tsiviilasjast nr 217- 116658 tulenevad mistahes nõuded teineteise vastu pöördumatult lõppenuks. 2.
12. Pooled lepivad kokku, et kumbki Pool kohustub kandma vastaspoole menetluskuludest poole. Hageja on kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid õigusabile kokku summas 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot, Kostjad vastavalt 700 (seitsesada) eurot, millest tulenevalt kuulub Hageja poolt Kostjatele hüvitamisele 350 eurot ning Kostjate poolt Hagejale 810 eurot. Poolte vastastikuse tasaarvelduse tulemusena kohustuvad Kostjad hüvitama Hagejale asjas kantud menetluskulude katteks kokku 460 (nelisada kuuskümmend) eurot, kandes selle Korteriühistu Nigula tee 5 arveldusarvele * * hiljemalt 17.01.2019 selgitusega “menetluskulud”. 4 2.
13. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus ei kinnita käesolevat kompromissi kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. III MENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS 3.
14. Pooled taotlevad kohtult käesoleva kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. 3.
15. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud

§-s 432, s.t et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.3. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamisel välistada määruskaebuse esitamise õiguse kooskõlas

§ 661lg-ga 4.

3.4. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 tagastada Hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 175 eurot, Korteriühistu Nigula tee 5 arveldusarvele AS-s Swedbank nr .* *. Juhindudes

§ 206

lg-st 2 ja § 430 lg-st 1 paluvad Pooled kohtul kinnitada kompromissi kohtumäärusega ning tsiviilasja nr 2-17-116658 menetlus lõpetada.

1. Kohtu seisukoht 3.
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled loobuvad

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest, mistõttu ei ole kohtumäärus edasikaevatav. 3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 5 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.6.

§ 352

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung

1. oktoobriks
2. a kell 12.
3. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja.
4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4.1.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 177

lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kumbki pool kohustub kandma vastaspoole menetluskuludest poole. Kompromissi kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid õigusabile kokku summas 1620 eurot, kostjad vastavalt 700 eurot, millest tulenevalt kuulub hageja poolt kostjatele hüvitamisele 350 eurot ning kostjate poolt hagejale 810 eurot. Poolte vastastikuse tasaarvelduse tulemusena kohustuvad kostjad hüvitama hagejale asjas kantud menetluskulude katteks kokku 460 eurot, kandes selle Korteriühistu Nigula tee 5 arveldusarvele * * hiljemalt 17.01.2019 selgitusega “menetluskulud”. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ja rahalises suuruses. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta menetluskulu kandnud poole enda kanda

§ 168lg 3 alusel.

4.2.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 175 euro tagastamist Korteriühistu Nigula tee 5 arveldusarvele. Kohus leiab, et taotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesolevas tsiviilasjas on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ja hagi esitamisel täiendava riigilõivu 130 eurot, kokku I kohtuastmes 175 eurot. II kohtuastmes, s.o apellatsioonkaebuse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 175 eurot.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kuna pooled ei sõlminud kompromisslepingut ringkonnakohtus, vaid peale ringkonnakohtu poolt tsiviilasja tagasisaatmist maakohtule ning maakohtu menetluses, ei kuulu hagejale tagastamisele ½ ringkonnakohtus tasutud riigilõivust. Eeltoodud seisukohta toetab ka Riikohtu 15.10.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-81-14, milles p-s 10 (viimane lõik) kohus leidis, et: “Taotlust pooles ulatuses riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 2 p 1 alusel ei saa rahuldada.

Osundatud sätte järgi, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt aga ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Et riigilõiv, mille osalist tagastamist 6 hageja seoses kompromissi kinnitamisega taotleb, tasuti maakohtu menetluses, kompromiss sõlmiti aga kassatsioonimenetluses, ei oli riigilõivu pooles ulatuses tagastamiseks alust.“ Seega rahuldab kohus hageja taotluse osaliselt ning hagejale kuulub tagastamisele ½ maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot Korteriühistu Nigula tee 5 arveldusarvele * *. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 87,50 eurot. Riigilõivu tagastamata jätmise osas on lahend edasikaevatav tulenevalt

§ 150lg 8.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7