) § 181 lg 2 p 2 alusel, et töötada juhatuse liikmena Transland OÜ-s (registrikood: 12649510). 2. PPA keeldus 26.01.2017 otsusega nr 15.3-3.2/2017/603-1 Z. M. A.ile tähtajalise elamisloa väljastamisest välismaalaste seaduse (
) § 123 p 3 alusel. Otsuse põhjendused on lühidalt järgnevad: 1)
lg-te 1–2 mõtteks on anda võimalus Eestisse elama asuda välismaalasel, kes töötab Eestis reaalselt töötavas äriühingus ja saab töötasu. Sel alusel elamisloa andmine on PPA kaalutlusotsus, kuna äritegevusega tegelemine Eestis ei anna taotlejale automaatset alust elamisloa väljastamist nõuda. Tähtajaline elamisluba antakse tingimusel, et eeldused selleks on täidetud. 2) Taotleja väide, et asjatundjate komisjoni hinnangut ei saa haldusmenetluses tõendina kasutada, ei ole asjakohane.
lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus küsida samas seaduses sätestatud menetluse läbiviimisel teise haldusorgani, füüsilise või juriidilise isiku arvamust. PPA küsis nõuandva asjatundjate komisjoni hinnangut Transland OÜ majandustegevuse kohta. Nõuandev asjatundjate komisjon tegi PPA-le ettepaneku kaebajale elamisluba mitte anda. Transland OÜ tegeleb peamiselt toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamisega. PPA-le esitatud pangakonto väljavõtetelt ei nähtu reaalseid tehinguid sõlmitud lepingute realiseerimiseks. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel ei ole äriühing tasunud käibemaksu, riiklikke ega tööjõumakse, sellel puuduvad palgatöötajad. 2014. a, 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruannete kohaselt puudub äriühingul majandustegevus. Ka taotleja möönab oma arvamuses ja vastuväidetes, et kaubandustegevus on ettevalmistusfaasis. Täitmata on
lg-s 2 sätestatud tingimus, et äriühingul, mille juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, peab olema vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis. PPA ei saa taotlust rahuldada, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmiseks seaduses sätestatud tingimustele. 3) Taotleja on saanud äritegevusega tegeleda, olles ise väljaspool Eestit ja käies Eestis viisa alusel. Taotlejal on Schengeni viisa, mille on välja andnud Prantsusmaa. Ta on sõlminud äriühingu nimel lepinguid nii Iraagi kui Eesti äriühingutega. Taotleja ei ole tundnud huvi Eestis äritegevusega tegelemise vastu, kuna ta ei ole Eesti viisat taotlenud ning on siin harva käinud. Tallinna Halduskohus leidis haldusasjas nr 3-14-51728, et kui isik ei vaja reaalselt elamisluba Eestis elamiseks, sest tal on võimalik tööd korraldada ka Eestis elamata, võib PPA asuda seisukohale, et elamisloa andmine ei ole põhjendatud. Kui isik saab ettevõtlusega tegeleda ka Eestis elamata, ei ole elamisloa andmine seega põhjendatud. Kui taotlejal on vaja äriühingu juhtimisfunktsiooni täitmiseks lühiajaliselt Eestis viibida, siis on tal võimalus taotleda viisat.
lg 3 kohaselt võib ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tema ajutise viibimisaja kestuse jooksul. 4) Taotlejal on ka võimalik taotleda e-residendi digitaalset isikutunnistust isikut tõendavate dokumentide seaduse § 205 alusel. E-residendi digi-ID on digitaalne dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamiseks digitaalse allkirja andmiseks. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast. 5) Taotlejal ei ole Eestiga eraelulisi ega perekondlikke sidemeid. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei riiva taotleja põhiõigusi. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise, tema sealviibimise ja riigist väljasaatmise üle. Välismaalasel ei ole õigust saada või pikendada Eestis elamisluba. Taotluse rahuldamata jätmine ei tähenda, et Z. M. A. ei oleks võimalik mõnel muul alusel elamisluba taotleda. 3. Z. M. A. esitas PPA otsuse peale vaide. Vaide kohaselt ei ole asjatundjate komisjoni hinnangu näol tegemist haldusmenetluses lubatava tõendiga, hinnang Transland OÜ 2
ei kohusta haldusorganit andma välismaalasele tähtajalist elamisluba, kui isik soovib asuda eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitma. Kuna PPA-le jääb selles osas kaalumisruum, saab kohustamisnõude sisuks olla haldusakti andmise uuesti otsustamine. Kohus veendus menetluses kaebuse tähtaegsuses.
Eksperthinnang Transland OÜ majandustegevuse kohta ei saa muuta taotlust põhjendamatuks, kuna ei ole teada, millistes küsimustes või millisest perspektiivist majandustegevust hinnati. Kaubandustegevuse ettevalmistamist saab käsitleda majandustegevusena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 3 lg 1 mõistes. Kogu eksporti ettevalmistav tegevus ja kaubandussuhete loomine on suunatud tulu saamisele. PPA lähtus otsuse tegemisel väidetavalt
-s sätestatud majandustegevuse mõistest, samas on ta jätnud viitamata, millisest
sättest tuleneb MsÜS § 3 lg-s 1 sätestatud erinev definitsioon majandustegevuse mõistele. PPA seisukoht, nagu oleks kaebajal võimalik väljaspool Eestit ja Eestis viisa aluse käies äritegevusega tegeleda, on vastuolus varem väljendatud seisukohaga, et äritegevust ei ole toimunud. PPA etteheited Eesti viisa taotlemata jätmise kohta on asjakohatud. Kaebajal on olemas Schengeni viisa, mille alusel tal oli võimalik Eestis viibida. Tähtajalise elamisloa 3
§-ga 421 nähakse ette
-s sätestatud menetlustes täpne regulatsioon teise haldusorgani, juriidilise isiku või füüsilise isiku menetlusse kaasamiseks ja tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Säte laiendab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 16 tulenevat võimalust kaasata arvamuse andmiseks teise haldusorgani kõrval ka juriidilised ja füüsilised isikud. Eelnõu seletuskirjas, millega
täiendati, selgitatakse, et tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmise menetlustes võib esineda olukordi, kus tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks on vaja küsida teise haldusorgani, juriidilise isiku või füüsilise isiku arvamust. PPA-l tuleb välja selgitada, kas kavandatav ettevõtlus on oluline Eesti majanduse arengu seisukohalt või mitte, ning kas välismaalase kavandatav ettevõtlus on perspektiivne ja realistlik. Nõnda võib olla vajalik kaasata menetlusse majandusalaste eriteadmistega isikud ja Kaitsepolitseiamet oma pädevuse piires. PPA-l on ka õigus moodustada nõuandvaid komisjone. Komisjone on võimalik moodustada kehtiva õiguse piires, mistõttu puudub vajadus see
-s sõnaselgelt sätestada. Asjatundjate komisjoni võib moodustada käskkirja alusel PPA peadirektor arvamuse andmiseks tähtajaliste elamisloa taotluste kohta. Käskkirjas on võimalik määrata komisjoni pädevus. Komisjoni ei ole kohustatud kaasata kõikidesse menetlustesse, vaid eelkõige keerulisemate taotluste puhul, nagu tähtajalise elamisloa andmisel ettevõtluseks või töötamiseks. Liikmetena tuleks kaaluda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Eesti Töötukassa ja MTA esindajaid. Selleks, et väljastada tähtajaline elamisluba töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimisvõi järelevalve funktsiooni täitmise eesmärgil, peab eraõiguslikul juriidilisel isikul olema tegelik majandustegevus. Mõistet sisustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. Tegutseva äriühingu puhul nähtub tegelik majandustegevus majandusaasta aruandest. Alustava ettevõtja korral võib majandustegevuse nõue olla täidetud, kui tehakse ettevalmistusi kavandatud teenuste pakkumiseks, kuid sellega ei ole veel alustatud, nt on võetud tööle inimesi, sõlmitud lepinguid. Asjatundjate komisjon andis oma hinnangu kaebaja esitatud dokumentidele tuginedes. Arvamus kujundatakse kaebaja elulookirjelduse, haridusdokumentide, äriplaani ja 4
p-des 1–4 sätestatud tingimustele peab elamisloa taotleja vastama ka
§-s 1811 sätestatud tingimustele. Kaebaja ei täida
PPA ei anna elamisluba isikule, kes soovib asuda äriühingusse, mille tegevus ei ole käivitunud. Majandustegevus nähtuks pangakonto väljavõtetelt ja majandusaasta aruannetest. Kaebaja on esitanud lepingud, kuid lepingute alusel tegevust ei toimu. Kaebaja pole esitanud muid tõendeid, kust nähtuks, et majandustegevus toimuks aktiivselt. Pangakontolt pole näha, et äriühing oleks ettevõtetelt, kellega on leping sõlmitud, midagi ostnud või neile midagi müünud. Reaalse kaubandustegevuse käivitamiseks ei ole vaja, et kaebaja asuks Eestisse elama. Äriühingul on Eestis seaduslik esindaja, kes saab vahetult isikliku kontakti kaudu luua usalduslikku ärisuhet. Kui isik ei vaja elamisluba selleks, et Eestis elada, kuna tööd on võimalik korraldada Eestis elamata, ei ole elamisloa andmine põhjendatud. Kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmiseks ette nähtud seadusest tulenevatele tingimustele, ei ole taotlus nõuetekohane, ning on seega põhjendamata. KOHTU PÕHJENDUSED 11. Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba, tuginedes
Viidatud sätte kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda välismaalasele, kes täidab Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni. PPA keeldus 26.01.2017 otsusega nr 15.3-3.2/2017/603-1 kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest
Kaebaja vaide jättis PPA 10.03.2017 vaideotsusega nr 15.3-3.6/2017/1728-1 rahuldamata. 12. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktis ei ole selliseid vormi- või menetlusvigu, mis tingiks haldusakti tühistamise. 13.
§-s 112 sätestatakse, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks
-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustel. Elamisloa andmise eelduseks on seega isiku soov või vajadus asuda Eestisse elama kindlal
-s sätestatud eesmärgil.
Töötamise all tuleb
lg 2 p 2 kohaselt mõista ka Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- ja järelevalvefunktsiooni täitmist.
lg 1 kohaselt peab Eestis töötamise eesmärk soodustama Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Eelnevast võib järeldada, et töötamiseks antava elamisloa eesmärgiks on võimaldada Eestisse elama asuda neil isikutel, kelle Eestisse elama asumine on avalikes huvides ja kes panustavad ühiskonda. Lisaks sellele, et välismaalasel peab olema
-s §-s 118 sätestatud alus elamisloa taotlemiseks, peab ta vastama
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on täiendavad tingimused vastaval alusel tähtajalise elamisloa andmiseks sätestatud
-s eraldi.
§-s 1811 sätestataksegi täiendavad tingimused tähtajalise elamisloa andmiseks, et töötada Eestis eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. Kohustus täita täiendavad tingimused tagab, et elamisluba hakatakse kasutama eesmärgipäraselt, ning et tegemist ei ole fiktiivse taotlusega seadustada enda viibimist Schengeni alal. Seega peab välismaalane, kes taotleb elamisluba
lg 2 p 2 alusel, vastama nii
lg-s 1 sätestatud üldtingimustele kui ka
§-is 1811 sätestatud eritingimustele. Kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, keeldutakse talle tähtajalise elamisloa andmisest
§-s 123 sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldalustele sätestatakse
§-s 1891 täiendavad alused elamisloa andmisest keeldumiseks, kui elamisluba taotletakse töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. Tähtajalise elamisloa andmine on kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 alusel piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas selle tegemisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakt peab vastama seega nii HMS §-s 54 sätestatud tingimustele kui ka sisaldama kaalutlusi, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse sisulist otstarbekust ja teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Praegusel juhul ei saa kohus näiteks hinnata, kas kaebajale tuli tähtajaline elamisluba anda. 14. Pooled ei vaidle selle üle, kas kaebaja vastab
§-s 117 sätestatud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimustele. Pooled vaidlevad selle üle, kas eraõiguslik juriidiline isik, mille juhtorgani liige kaebaja on, vastab
Sätte kohaselt peab äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil, mille juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, olema vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis. Seejuures on pooled eri meelt selles, kas PPA võis Transland OÜ majandustegevuse hindamisel lähtuda asjatundjate komisjoni arvamusest, ja missugusest majandustegevuse mõistest tuleb äriühingu majandustegevuse hindamisel lähtuda. 14.1. Vastustaja hinnangul ei olnud Transland OÜ-l
Vastustaja tugines Transland OÜ majandustegevuse hindamisel asjatundjate komisjoni arvamusele. Asjatundjate komisjon leidis, et PPA-le esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu reaalseid tehinguid sõlmitud lepingute realiseerimiseks, MTA andmetel ei ole äriühing tasunud käibemaksu, riiklikke ega tööjõumakse, sellel puuduvad palgatöötajad. 2014. a, 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruannete kohaselt puudub äriühingul majandustegevus. Sõlmitud lepinguid ei ole asutud realiseerima. PPA leiab, et asjatundjate komisjoni otsusega arvestamine on
Majandustegevuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda
-st. 14.
Sätte kohaselt võib haldusorgan
-s sätestatud menetluse läbiviimisel vajadusel küsida teise haldusorgani, füüsilise või juriidilise isiku arvamust.
lg 1 räägib seega kitsalt teise haldusorgani, juriidilise isiku või füüsilise isiku arvamuse küsimisest. Nõuandva komisjoni näol ei ole tegemist teise haldusorgani, juriidilise isiku või füüsilise isikuga. Nõuandev komisjon moodustatakse küll erinevate haldusorganite ametnikest (seletuskirjas märgitakse, et soovitavalt moodustatakse komisjon MKM, EAS, Eesti Töötukassa ja MTA esindajatest), kuid see ei muuda komisjoni teiseks haldusorganiks. Kahtlust ei ole, et nõuandev komisjon ei vasta HMS §-s 8 sätestatud tunnustele. Nõuandev komisjon ei ole moodustatud seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma. Komisjoni moodustamine PPA 6
lg 1 muudatust sisaldanud eelnõu seletuskirjas (välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, SE 212, Riigikogu XII koosseis) märgitakse, et haldusmenetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks võib olla vajalik kaasata majandusalast ekspertteadmist omav asutus või isik. Sageli võib olla vajadus kaasata välismaalaste suhtes läbiviidavasse menetlusse Kaitsepolitseiamet, kes annab arvamuse enda pädevuse piires. Seletuskiri räägib asutusest või isikust ega osuta, et
Vastupidi, seletuskirjas märgitakse, et nõuandva komisjoni moodustamine on võimalik kehtiva õiguse piires ja puudub vajadus see
-s sõnaselgelt ette näha. Kohus nõustub viidatuga ja leiab, et nõuandva funktsiooniga asjatundjate komisjoni moodustamise õigus on vastustajal juba tulenevalt haldusmenetluse vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõttest (HMS § 5), samuti lähtuvalt uurimispõhimõttest (HMS § 6). Haldusorgan võib määrata, kellega ta enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib. Nõutav ei ole, et vastav nõuandev kogu oleks seaduses fikseeritud. Välise abi kasutamine ei vabasta haldusorganit aga põhjendamiskohustusest ega teiste haldusmenetluse põhimõtete järgimise kohustusest (nt isikute ära kuulamine). Käesoleval juhul ei ole vastustaja pelgalt viidanud asjatundjate komisjoni otsusele, vaid on ise keelamist sisuliselt põhjendanud, mh taganud kaebajale võimaluse esitada vastuväiteid. 14.
-s sätestatud menetlustes välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Kohtu hinnangul on uurimiskohustuse täitmine eriti oluline olukordades, kus haldusorganil puuduvad endal ekspertteadmised kõigi tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Üheks selliseks olukorraks, kus haldusorganil endal ekspertteadmised võivad puududa, võib olla elamisloa taotlemine töötamiseks, sh äriühingu majandustegevuse hindamisel. Seda on nenditud ka välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 212, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjas. Eelnevat arvestades võib PPA peadirektor moodustada oma ülesannete täitmiseks elamislubade taotluste põhjendatuse hindamiseks nõuandvaid komisjone. Kuna asjatundjate komisjoni moodustamine on lubatud, on ka selle loodud arvamus haldusmenetluses lubatavaks tõendiks. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, et asjatundjate komisjoni hinnang ei ole haldusmenetluses lubatav ja asjakohane tõend. Kaebajale on olnud tagatud võimalus oma seisukohti esitada ja neid põhjendada, st kaebaja on ära kuulatud. 14.6. Kohtul tuleb kontrollida, kas hinnang Transland OÜ majandustegevusele on seaduslik. Kohus leiab, et vastustaja ei ole hinnangu andmisel Transland OÜ majandustegevusele lähtunud lubamatutest asjaoludest. Hinnangu andmise aluseks olevad asjaolud on selged ja arusaadavad. Kuigi haldusmenetluse toimikust ei ilmne, missugused komisjoni täpsed 7
erisustest, st
lg 2 kohaselt peab tegemist olema äriühinguga, millel on reaalne majandustegevus Eestis viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist. Kohus nõustub vastustajaga, et reaalse majandustegevuse toimumist tõendavad tehingud äriühingu pangakontol, majandusaasta aruandel kajastatavad andmed, töötajate olemasolu, maksude, sh tööjõumaksude tasumine, sõlmitud lepingute realiseerimine jms. Pelgalt lepingute sõlmimine ei tõenda, et nende alusel majandustegevus toimuks. Ka rahasumma panka kandmine ei tõenda, et äriühingul oleks reaalne majandustegevus. Transland OÜ pangakonto väljavõttelt (tl 74) ei nähtu ülekandeid viie kuu jooksul enne, kui kaebaja esitas tähtajalise elamisloa taotluse. Esimene sissemakse saabus 23.03.2016. Tähtajalise elamisloa taotlus esitati 14.06.2016. Reaalne majandustegevus ilmneks raha liikumises äriühingusse ja sealt välja, kusjuures summade liikumine peaks olema seotud erinevate tehingutega. Kuna kaebaja ei tõendanud, et tema pangakontol oleks pidevad rahavood, et tal oleks töötajad või et ta tasuks makse, sh tööjõumakse, ja et ta realiseeriks sõlmitud lepinguid, on õiguspärane ja põhjendatud järeldada, et Transland OÜ-l puudus tegelik majandustegevus Eestis
Ka kaebaja ise on läbivalt rõhutanud, et tema majandustegevus on ettevalmistusfaasis. See ei ole aga
Kuivõrd tegevuse ettevalmistamine on sellises järgus, et äritegevuse alustamine pole kindel, vaid hüpoteetiline, ei saa olla ka kindel selles, et elamisluba kasutatakse eesmärgipäraselt. Vastustaja on keeldumisel piisavalt põhjendanud, miks kaebaja esitatud tõendid ja põhjendused ei ole piisavad. 14.7. Eelnevat arvestades ei ole vastustaja eksinud, kui leidis, et kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa saamise tingimustele, täpsemalt
Kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa saamise tingimustele, võib taotlust pidada põhjendamatuks ja keelduda
Kohus siiski märgib, et tingimuste täitmata jätmisel on täpsem alus elamisloa andmisest keeldumisel
Kohtu hinnangul oleks täpsem olnud lisada keeldumise alusena ka
Samas on kaebajal olnud võimalus vastu vaielda vastustaja seisukohale, et ta ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Tegemist ei ole puudusega, mis tingiks haldusakti tühistamise.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.