3-18-1270/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu Kohtuasja number 3-18-1270 Kohtuasi J.F.u kaebus Viru Vangla
2. märtsi
3. a käskkirja nr 63/188-1 tühistamiseks RESOLUTSIOON
4. Tagastada J.F.u kaebus.
5. J.F.u terviseandmeid puudutavas osas (s.o tl-d 12, 21-30) kuulutada menetlus kinniseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
6. Viru Vangla karistas
7. märtsi
8. a käskkirjaga nr 6-3/188-1 J.F.ut vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest ning määras talle esimese episoodi eest karistuseks 11 ööpäeva ning teise episoodi eest 11 ööpäeva kartserikaristust.
9. J.F. esitas
10. aprillil 2018 Viru Vangla
11. märtsi
12. a käskkirja nr 6-3/188-1 peale vaide. Kaebaja märkis vaides järgmist: „Rikkudes VangS § 34 , § 37 lg. 1, 2, 3 ja § 63 lg 1, ja § 64 sätteid, rikkuti minu õigusi.“
13. Viru Vangla jättis
14. mail 2018 vaide käiguta ja andis vaide esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kinnipeetaval tuli esitada põhjused, miks ta leiab, et haldusakt tema õigusi rikub ning sisustada varem välja toodud norme ja selgitada, kuidas käskkiri neid norme rikub.
15. J.F. esitas
16. mail 2018 avalduse, milles selgitas järgmist: „Mina leian, et lähtudes viidatud vangistusseaduse normidest, s.t. VangS § 34; § 37 lg. 1, 2, 3,; § 63 lg.1 ja § 64 sätetest, minu õigused on rikkutud sellega, et mind määrati majandustööle ebaseaduslikult. Teiste sõnadega, määrades mind majandustööle käskkirjaga nr.6-3/188-1, rikkuti minu õigusi, kuna tööle määramisega rikkuti eelnimetatud vangistusseaduse norme.“
17. Viru Vangla tagastas
18. mai
19. a otsusega nr 6-12/252-4 vaide. Vangla põhjendab, et J.F. ei kõrvaldanud puuduseid, sest ta ei sisustanud väljatoodud õigusnorme ega põhjendanud, kuidas need normid rikuvad tema õigusi.
20. J.F. esitas
21. juunil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
22. märtsi
23. a käskkirja nr 6-3/188-1 tühistamiseks. Kaebaja väidab kokkuvõtlikult, et ta keeldus tööle minemast, kuna: 1)
24. veebruaril valutas tal pea ja selg ning valu oli tugev; 2)
25. veebruaril oli tal vaja teha eesti keele koduseid ülesandeid. Õppimine nõuab palju aega ja jõudu. KOHTU SEISUKOHT
26. Halduskohtu hinnangul ei saa vaidlustatud käskkirja tühistamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda läbituks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, VangS § 11 lg 5). Halduskohtu hinnangul tagastas Viru Vangla talle esitatud vaide õiguspäraselt. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide, kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaides olevaid puuduseid. Kaebaja vaidlustas vaides käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristus. Vaides tuleb märkida mh põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt rikub tema õigusi (haldusmenetluse seadus (HMS) § 71 lg 1 ja § 76 lg 2 p 4). Kaebaja märkis vaides, et kuna rikuti VangS § 34, § 37 lg-d 1, 2 ja 3, § 63 lg-t 1 ning § 64, rikuti tema õigusi (vt käesolev määrus, p 2). Kaebaja ei esitanud vaides põhjendusi selle kohta, milles tema õiguste rikkumine konkreetsel juhul seisnes. Tegemist oli abstraktse viitega, et rikuti kehtivat õigust. Halduskohus jagab vangla seisukohta, et vaidest ei nähtunud seega põhjusi, kuidas vaidlustatud käskkirjaga vaide esitaja õigusi rikuti. Halduskohus jagab vangla seisukohta, et kaebaja vastusega vaide käiguta jätmisele ei kõrvaldatud puudusi (vt käesolev määrus, p 4). Vaide puuduste kõrvaldamises vaide esitaja sisuliselt kordas vaides märgitut. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et
27. veebruari episoodi juurde kutsuti valveõde, kelle hinnangul puudus kaebajal alus tööst keelduda.
28. veebruaril kaebaja keeldus meditsiinilisest ülevaatusest. Kaebaja ei ole vaides nimetatud asjaolude ja enda õiguste rikkumise kohta midagi märkinud. Kaebaja esitas põhjendused enda õiguste rikkumise kohta alles kohtumenetluses (vt käesolev määrus, p 6). Kohustusliku kohtueelse menetluse mõtteks ja eesmärgiks ei ole see, et vanglale esitatakse üldised väited õigusnormi rikkumise kohta sidumata seda konkreetselt kaebaja enda õiguste ja olukorraga. Viimati märgitud olukorras pole vaide lahendajal võimalik kontrollida, kas haldusakt rikub vaide esitaja õigusi või mitte. Kuna vaides esitatud väidete alusel ei olnud võimalik kontrollida vaide esitaja õiguste rikkumist, takistas see halduskohtu hinnangul praegusel juhul vaide menetlemist (HMS § 71 lg 1).
29. Halduskohus tagastab J.F.u tühistamiskaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 4).
30. Haldusasja toimikus on kaebaja terviseandmed. Tegemist on delikaatsete isikuandmetega isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Kaebaja terviseandmete vastu puudub avalik huvi. Halduskohus kuulutab menetluse kaebaja terviseandmete osas kinniseks (HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustik § 38 lg 1 p 3 ). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2