1-17-11520 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11520 (17233000856) Kohtunik Mari-Liis Avikson

§ 201

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kõrgmaa Süüdistatav AP ringkonnaprokurör Jaanika Elukoht xxx; isikukood xxxxxxxxxxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; põhiharidus; emakeel – vene keel; ei õpi ega tööta. Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Robert Sprengk Kohtuistungi toimumise ajad 03.09.2018 ja 04.09.2018 RESOLUTSIOON Mõista A P õigeks süüdistuses

§ 201

lg 1 järgi, s.o kaasaskantava juhtmevaba kõlari Flip3, JBL maksumusega 99 (üheksakümmend üheksa) eurot omastamises. Tunnistada A P süüdi

§ 201

lg 1 järgi, s.o nutitelefoni Samsung Galaxy Grand Metallic Blue ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab omastamises ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 87

lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel vabastada A P mõistetud karistusest ja allutada A P 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§ 75sätetele.

1 1-17-11520

§ 75

lg 1 alusel on A P kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87

lg 1 p 2 alusel määrata A P mõjutusvahendina kohustus osaleda alaealistele mõeldud sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Jätta kannatanu K T tsiviilhagi 99 (üheksakümne üheksa) euro nõudes läbi vaatamata. Kannatanu K T tsiviilhagi rahuldada osaliselt ja kannatanu A P tsiviilhagi rahuldada ning mõista A P ja tsiviilkostjalt S P välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu K T (sünd. xxx, elukoht xxx) kasuks 200 (kakssada) eurot ja kannatanu A P (sünd xxx, elukoht xxx) kasuks 200 (kakssada) eurot, mis tuleb kanda kannatanu K T arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx. KrMS § 179 lg 3 kohaselt

§ 87lg 1 alusel alaealisele A P mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

Menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelsel uurimisel 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 666 (kuussada kuuskümmend kuus) eurot. Seoses A P osalise õigeksmõistmisega on põhjendatud jätta osa menetluskuludest, s.o 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot Eesti Vabariigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades, et kuriteo on toime pannud alaealine, jätta ülejäänud osa menetluskuludest, s.o 524 (viissada kakskümmend neli) eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. septembrist
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. septembrist
4. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
5. oktoobrist
6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 1-17-11520 I Süüdistuse sisu 1.
7. A P süüdistataks selles, et ta 2017.a veebruaris erinevatel kuupäevadel xxx asuvas xxx võttis alaealiselt A P temaga eelneval kokkuleppel ajutiseks kasutamiseks, täpsemalt kaheks kuni kolmeks päevaks,A P emale K T kuuluvad kaasaskantava juhtmevaba kõlari Flip3, JBL maksumusega 99 eurot, nutitelefoni Samsung Galaxy Grand Metallic Blue maksumusega 384 eurot ning A P V T poolt kingitud tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab maksumusega 200 eurot ning kui 2017.a veebruari lõpus hakkas A P A P tagasi nõudma viimasele ajutiseks kasutamiseks antud esemeid, siis A P jättis need esemed endale ja jätkas nende kasutamist vaatamataA P korduvatele nõuetele nende esemete väljaandmiseks, jättes sellega omaniku nendest esemetest ilma. 2017.a juunis üritas A P vanaisa V T korduvalt veenda A P kõnealuseid esemeid tagastama, kuid A P esitas korduvalt erinevaid omavahel vastuolus olevaid põhjendusi, et esemete väljaandmisest hoiduda. Sellise tegevusega jättis A P omaniku kõnealustest esemetest ilma, pöörates need enda kasuks ja tekitades K T varalist kahju summas 683 eurot. 1.
8. Sel moel pani A P toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 2.1. Süüdistatav A P on esitatud süüdistus

§ 201

lg 1 järgi, mille kohaselt karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. 2.2. Omastamise objektiivne koosseis on seega valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Süüdlane peab omastamise puhul pidama asja endale ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma.

§ 201

mõttes on võõras asi, mis ei ole tema omandis (asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 68). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Sama seaduse § 50 lg 2 näeb ette, et asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 2.

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A P kolme erineva vallasasja: kaasaskantava juhtmevaba kõlari Flip3 (maksumusega 99 eurot), JBL, nutitelefoni Samsung Galaxy Grand Metallic Blue (maksumusega 384 eurot) ning tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab (maksumusega 200 eurot) omastamises. 2.
2. Süüdistatav A P pole enda ütlustes eitanud seda, et sai süüdistuses toodud ajal ja kohas A P enda valdusesse eeltoodud vallasasjad ning selles osas puudub kohtul alus kahelda tema ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna nimetatud asjaolu tõendavad ka kannatanu A P kohtu hinnangul usaldusväärsed ütlused ja ka tunnistaja S B ütlused, kelle ütluste usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. 2.
3. Keskseks küsimuseks käesolevas kriminaalasjas on see, kas toimus A P valdusesse antud vallasasjade ebaseaduslik enda kasuks pööramine või läksid kaasaskantav juhtmevaba kõlar Flip3, JBL, nutitelefon Samsung Galaxy Grand Metallic Blue ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A P valdusest välja tema tahte vastaselt enne kui ta jõudis eeltoodud vallasasjad pöörata ebaseaduslikult enda kasuks. Eeltoodud olukorra esinemise korral pole süüdistatava tegevuses täidetud talle 3 1-17-11520 inkrimineeritava kuriteo objektiivne koosseis ning ta tuleb õigeks mõista talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kaasaskantava juhtmevaba kõlari Flip3, JBL omastamine 2.
4. Süüdistatav A P pole ennast süüdi tunnistanud juhtmevaba kõlari Flip3, JBL omastamises. Tema ütluste kohaselt sattus kõlar E B kätte ja kadus. Nad unustasid kõlari S sõbranna juurde. Nad kiirustasid väga selleks, et jõuda bussi peale ja siis jooksid välja ja unustasid kõlari. Sõbranna ütles, et E võttis selle jaoks, et kasutada ja samuti ütles, et E nagu ütles, et helistas neile ja küsis luba. Ta küsis E B kõlarit tagasi ja ei saanud seda tagasi. Ta täpselt ei mäleta, millal ta unustas kõlari korterisse sõbranna juures.E B helistas ja ütles, et kasutab kõlarit paar päeva. Nad ei võtnud seda tagasi, sest E B kadus kuskile.E B ütles, et tema seda kõlarit ei võtnud enda eesmärkides selle jaoks, et vältida karistust selle eest. Ta täpselt ei mäleta enam midagi, kuna see toimus kõik väga ammu. Tema meelest oli kõlar tema käes kui A P tuli talt tagasi küsima tahvelarvutit. 2.
5. Seda, et A P emale kuulus juhtmevaba kõlar Flip3, JBL tõendab laenuleping nr xxxxxxxxxx (tl 1), mille kohaselt käesoleva laenulepingu alusel, mis on sõlmitud 08.12.2016, on andnud OÜ K laenu K M mh kaasaskantava juhtmevaba kõlari Flip 3, JBL, JBLFLIP3TEAL ostmiseks müüjalt summas 99 eurot. 2.
6. Kannatanu A P usaldusväärsete ütlustega on tõendatud see, et ta andis veebruaris 2017 süüdistatavale kasutada kaasaskantava juhtmevaba kõlari ja neil oli kokkulepe, et süüdistatav tagastab selle vallasasja tagasi. Ta küsis asju tagasi märtsis. Süüdistatav ei vastanud midagi, ta läks lihtsalt ära. Siis ta ei hakanud ise juba nõudma, siis ta lihtsalt rääkis vanematele juba. Süüdistatav ütles, et tal on need asjad mitte kodus. Ta küsis süüdistatavalt asju tagasi kahel korral. Ta ütles märtsis, et kuskil kahe päeva pärast peaks süüdistatav asjad tagastama. Süüdistatav teadis, kes on tema vanemad ja kus ta elab. Süüdistatav ütles kõlari tagastamise kohta, et kahe päeva pärast, ta ütles, et kõlar on õe juures. 2.
7. Tunnistaja V T ütluste kohaselt, mille tegelikkuses pole kohtul alust kahelda, kuna ta on usutavalt ja arusaadavalt selgitanud enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste erinevust asjade kuuluvuse osas, on ta süüdistatavalt nõudnud asjade tagastamist ning süüdistatav on lubanud seda ka teha, kuid korduvalt ütles, et esemeid ei ole tema käes, et peaks Narva minema, kuid transporti tal ei ole. Ta rääkis süüdistatavaga kahel korral. Ta rääkis süüdistatavaga poolteist kuud enne jaanipäeva ja vahetult enne jaanipäeva ehk kahe kuu jooksul aprill-juuni umbes nii. 2.
8. Tunnistaja E B ütluste kohaselt on ta arvatavasti näinud süüdistataval juhtmevaba kõlarit. Ta ei mäleta, millal ta seda nägi. Ta ei mäleta, et A P oleks talle kirjutanud nagu tema oleks viimaselt kõlari ära võtnud. Ta ei ole võtnud A P kasutamiseks juhtmevaba kõlarit. Seda ta mäletab. Ta on viibinud samas seltskonnas nii A P kui ka S B . Kui nad on kolmekesi koos olnud ei ole olnud juttu juhtmevabast kõlarist. 2.
9. Tunnistaja S B ütluste kohaselt kõlar oli E B käes. Nad unustasid kõlari ühe neiu korterisse ja E võttis kõlari selle jaoks, et kasutada. E B helistas ja ütles, et võttis selle kõlari kasutada. Ta ei mäleta, kellele E täpselt helistas, ta võis helistada nii talle kui ka A P . Nad ei võtnud kõlarit tagasi, kuna seda ei olnud enam E B käes. Kõlarit enam ei olnud E B käes, ta kuskile seda jättis, tegi midagi selle esemega. 2.
10. Kohus kõrvutades tunnistajate E B ja S B leiab, et need on omavahel vastuolus selles osas, kas juhtmevaba kõlar Flip3 JBL sattus E B kätte ning kas viimane pööras selle enda kasuks. 4 1-17-11520 2.
11. Kohus peab põhjendatuks viidata Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-49-16 väljendatud seisukohale, kus meenutatakse kohtupraktikas korduvalt märgitut, et tõendades kriminaalasja tehiolusid isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabega, ei saa kohus jätta lahendamata küsimust nende ütluste andja usaldusväärsusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-87-11, p 7), mille käigus võib olla asjakohane muu hulgas uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-89-12, p 14), samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-114-13, p 10). 2.
12. Kohtul ei ole alust pidada tunnistaja S B ütluseid, kes on küll süüdistatava sõber, tegelikkusele mittevastavaks, kuna teda on hoiatatud kriminaalvastutuse eest teadvalt valeütluste andmise eest ning ta on andnud selle kohta enda allkirja. Karistusregistri andmete kohaselt (tl 16) S B puudub kehtiv karistus. Tunnistaja E B on 1-l korral karistatud kriminaalkorras ja 4-l korral väärteokorras (tl 17), sh 2-l korral

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest.

Seega kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul välistada seda, et juhtmevaba kõlari Flip3 JBL pööras enda kasuks hoopis E B ja selle vallasasja omastamist puudutava süüdistuse osas on süüdistatav andnud tegelikkusele vastavad ütlused. Aluse mitte pidada süüdistatava ütluseid selles osas ebausaldusväärseks annab ka see, et tulenevalt tunnistaja V T ütlustes ütles A ka talle, et esemeid ei ole tema käes, et peaks Narva minema, kuid transporti tal ei ole. A P on küll süüdistatav teatanud, et kõlar on tema õe juures, kuid ka nimetatud asjaolu ei anna kohtule alust asuda seisukohale, et tunnistaja S B kohtuistungil andnud teadvalt valeütlusi. Aluse kahelda E B ütluste tegelikkusele vastavuses annab ka see, et ta ei mäleta, et A P oleks talle kirjutanud nagu tema oleks viimaselt kõlari ära võtnud. Kohus leiab, et eluliselt usutav pole see, et tunnistaja nimetatud asjaolu ei mäleta. 2.

1. Kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud see, millal A P kaotas juhtmevaba kõlari Flip3 JBL valduse ning seega ei saa tõsikindlalt väita, et ta oli enne seda enda valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööranud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2.
2. Eeltoodud põhjustel tuleb A P mõista õigeks kaasaskantava juhtmevaba kõlari Flip3 JBL omastamises, kuna usaldusväärselt ei leidnud tõendamist see, et ta oleks tema valduses olnud võõra juhtmevaba kõlari Flip 3, JBL ebaseaduslikult enda kasuks pööranud ning välistatud ei ole see, et hoopis tunnistaja E B pani toime varavastase süüteo, kuna teda on ka varasemalt kahel korral karistatud vähemohtliku varavastase süüteo toimepanemise eest. Tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab omastamine 2.
3. Süüdistatav A P pole ennast süüdi tunnistanud tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab omastamises. Tema ütluste kohaselt laenas ta tahvelarvuti A P käest nädal aega pärast seda, kui laenas kõlari. A P ei küsinud seda tahvelarvutit tagasi. Ta ei andnud tahvelarvutit tagasi, kuna kui ta oli ära viidud politseisse ja ta viibis diskol, aga tema esemed jäid diskole sinna, aga ta oli politseis ja need asjad olid varastatud. See disko toimus 17.02.
4. Tahvelarvuti puhul ei olnud juttu, kui pikalt ta seda kasutada võib. 2.
5. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärtust: „ Võtsin ma A kasutamiseks tema Samsung valget värvi tahvelarvuti. A ütles, et võin selle tagastada nädala aja pärast“. Süüdistatav on selgitanud vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel sellega, et nädala pärast A P lihtsalt küsis, kas ta võib seda tagastada ja A soovis seda tagasi võtta, aga tema küsis, kas tohib veel kasutada tahvelarvutit ja enam nad ei rääkinud kasutamise 5 1-17-11520 ajast. Kohus hinnates süüdistatava selgitust erinevate ütluste andmise põhjuse kohta leiab, et viimane ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud seda, miks ta on andnud erinevad ütlused kohtueelses menetluses ülekuulamisel ja kohtuistungil. Nimetatud asjaolu annab kohtule aluse pidada süüdistatava ütluseid seoses tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab omastamisega ebausaldusväärseks. Kohtule annab aluse pidada süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseks ka see, et ta on kohtuistungil andnud vastuolulisi ütlusi. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et kui A P küsis talt tagasi tahvelarvutit, siis oli juttu ka tema kasutuses olevast kõlarist ja telefonist. Hiljem on süüdistatav öelnud, et A P ei saanud küsida telefoni kohta, kuna telefon ei olnud veel tema käes. Telefon oli võetud hiljem pärast tahvelarvuti võtmist. Süüdistatav on selgitanud enda vastuolulisi ütlusi sellega, et ta ei saa küsimuse sisust aru ning hiljem küsimuse kordamisel ei mäleta ta enam täpselt seda, kas selleks ajaks oli tal käes nii telefon kui ka kõlar kui A P tuli talt tagasi küsima tahvelarvutit. 2.
6. Kohus leiab, et ka tunnistaja S B ütlused, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, ei anna alust asuda seisukohale, et A P ei pööranud tahvelarvutit ebaseaduslikult enda kasuks. Tema ütluste kohaselt tahvelarvuti varastati Antonilt diskol, sest ta jättis sinna oma esemeid. Ta nägi, et A oli diskol kaasas see tahvelarvuti. Nad ei lahkunud koos A P diskolt. Ta ei näinud, kuidas A P jättis selle tahvelarvuti diskol maha. Seega ei välista nimetatud isikuline tõendiallikas seda, et süüdistatav omastas tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab, kuna tunnistaja ei olnud kogu disko toimumise aja süüdistatavaga koos ning ta ei näinud ka seda, et süüdistatav oleks selle vallasasja diskol maha jätnud. 2.
7. Seda, et toimus süüdistatava poolt tema valdusesse antud võõra vallasasja ebaseaduslik enda kasuks pööramine tõendab kaudselt ka Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse noorsoopolitseinik K J otsus 17.03.2017

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et A P usaldusväärsete ütlustega on tõendatud see, et süüdistatav sai aru, et talle anti võõrad vallasasjad ajutiseks kasutamiseks ning ta kohustus need tagastama ning mitte pöörama enda kasuks. Asjade tagastamiskohustuse täitmist on talle meelde tuletanud ka tunnistaja V T, kelle sellesisulistes ütlustes puudub kohtul alus kahelda. Ka on kannatanu K T ütlustega ja kohtu poolt vastu võetud dokumentaalsete tõenditega vallasasjade väärtuse kohta (tl 1, 2) tõendatud, et omastatud asjade väärtus on suurem kui 200 eurot ning seega on tegemist kuriteoga, mitte väärteoga tulenevalt

§-st

1. 2.
2. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. III A P mõistetav karistus 3.
3. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et karistuse mõistmisel ei ole kohus seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-91-07). Küll on kohus kuriteo toimepanemisele järgnevate õiguslike järelmite kohaldamisel seotud kindlate karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3.2.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et

§ 56

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 1-17-11520 3.

1. Kuna karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei saa karistuse mõistmisel vaadata mööda ka kuriteo toimepannud isikust endast, siis on ka Riigikohus on otsuse 3-1-1-14-06 punktis 7 juhtinud tähelepanu asjaolule, et eriti tähelepanelikult tuleb suhtuda karistuse mõistmisse alaealistele. Alaealiste puhul tuleb muuhulgas meeles pidada, et nad ei ole isiksusena veel väljakujunenud ning alaealiste kuritegevuse põhjused ja sellest tulenevalt nende meelestatus õiguskorra suhtes on teistsugune kui täiskasvanud isikul. Tihtipeale on alaealiste kuritegeliku käitumise ajendiks grupis enesekehtestamise soov, julguseproov, tähelepanuvajadus jms. Alaealised on oluliselt kergemini mõjutatavad, mistõttu ühelt poolt pole vangistus nende õiguskuulekale käitumisele suunamisel sageli vajalik ja karistuse eesmärgid saab realiseerida kergemaliigilise karistusega. Teisalt tähendab alaealise kerge mõjutatavus aga sedagi, et vangistus võib katkestada süüditunnistatud alaealise sidemed normaalse eluga, tekitada läbikukkumise tunde ning frustratsioonimeeleolu, mille tõttu alaealine kaotab üleüldse huvi ja motivatsiooni endas õiguskuuleka sättumuse kujundamiseks. 3.
2. Alaealisele karistuse mõistmisel tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-77-11 punktist 10.1 ei tingi alaealisus automaatselt süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist ega välista karistamist reaalse vangistusega. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis- või alaealine (RKKKo 3-1-1-7607). Samas ei tohi alaealise karistamisel unustada, et sellisel juhul on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid (RKKKo 3-1-1-43-06). Seetõttu tuleb alaealise vangistusega karistamist eriti põhjalikult põhistada, võttes karistuse eesmärkide seas teravdatult arvesse võimalusi mõjutada teo toimepanijat edaspidiselt õiguskuulekusele (RKKKo 3-1-1-14-06). 3.
3. Kohus leiab, et arvestades A P poolt toime pandud kuritegu ning seda, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning pidades silmas karistuse eripreventiivset (kasvatuslikku) eesmärki leiab kohus, et käesoleval juhul on võimalik suunata süüdistatavat õiguskuulekusele kohaldades talle

§ 87lg-s 1 sätestatud mõjutusvahendeid.

Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisest on möödunud üle ühe aasta ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et 2018. a oleks A P toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kohtupraktikas (kriminaalasi 1-18-5185) on peetud võimalikuks kohaldada

§ 87

lg 1 alaealiste suhtes ka esimese astme kuriteo toimepanemisel ning erinev menetlusliik ei saa tingida erinevate isikute erinevat karistusõiguslikku kohtlemist. 3.6.

§ 201lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Arvestades seda, et süüdistatav ametlikult ei tööta ning karistusregistri andmete kohaselt on talle määratud rahatrahvid tasumata, siis peab kohus põhjendatuks mõista talle raskemaliigilise karistuse, s.o vangistuse. Arvestades seda, et A P pole varasemalt karistatud kriminaalkorras ning kuriteo toimepanemisest möödunud aega peab kohus põhjendatuks mõista talle karistuse alla keskmäära karistades teda 3 kuu pikkuse vangistusega. 3.7.

§ 87

lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel peab kohus eeltoodud põhjustel põhjendatuks kohaldada mõjutusvahendina käitumiskontrolli ning kohustada A P järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 p 1-6 järgi tähtajaga 1 aasta.

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuded, mida A P kohustub täitma on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 9 1-17-11520 lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks: 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.8. Kohus peab põhjendatuks karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka

§ 87

lg 1 p 2 alusel määrata A P mõjutusvahendina kohustus osaleda alaealistele mõeldud sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel saavutamaks seda, et süüdistatav tulevikus ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning aitamaks kaasa sellele, et süüdistatav võtab omaks ühiskonnas kokku lepitud käitumisreeglid. Käesoleval juhul ei saa kohtu hinnangul välistada seda, et A P kasvatuses esineb vajakajäämisi, mida on võimalik enne tema täisealiseks saamist kõrvaldada. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale tunnistaja V T ütlused, mille kohaselt süüdistatava isa ei selgitanud midagi selle kohta, miks neid esemeid varem ei olnud võimalik tagastada, ta oli pidulikus olekus ja tunnistaja ei omistanud tähtsust temaga vestlusele. Heaks eeskujuks ei saa pidada seda kui probleemküsimusi ollakse valmis lahendama alkoholijoobes olles. IV Tsiviilhagi kohta tehtav menetlusotsustus 4.

1. Kannatanu K T on 01.11.2017 esitanud tsiviilhagi, milles palub tekitatud varalise kahju kokku summas 683 eurot väljamõistmist süüdistatavalt. 4.
2. Hagi alusena on välja toodud, et ajavahemikul alates 07.02.2017 kuni 15.02.2017 xxx asuvas N A P võttis A P ajutise kasutamise ettekäändel tema kasutuses oleva juhtmevaba kõlari JBL Flip3 maksumusega 99 eurot, tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab2 koos laadijaga maksumusega 200 eurot ja mobiiltelefoni Samsung Galaxy maksumusega 384 eurot, aga tänapäevani asjad ei ole tagastatud, millega tekitas materiaalse kahju summas 683 eurot. 4.
3. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-87-09, p 13.2). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 4.
6. Tsiviilkohtumenetlusteovõime omandab isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt 18-aastaseks saades. TsMS § 217 lg 3 kohaselt esindab tsiviilkohtumenetluses teovõimetut isikut kohtus tema seaduslik esindaja. Käesolevas asjas oli A P hagi esitamise ajal alaealine, s.o tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. Seega sai ta enda menetlusõigusi realiseerida seadusliku esindaja vahendusel ning K T oli õigus esitada tsiviilhagi nii enda kui ka A P seadusliku esindajana, kuna ta on oma alaealise tütre huvides hagi esitamiseks õigustatud isik. 4.
7. Kohus leiab, et K T, A P ja V T ütlustega on tõendatud see, et juhtmevaba kõlar JBL Flip3 ja mobiiltelefoni Samsung Galaxy kuulusid K T ning tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab2 koos laadijaga kuulus A P , kes sai selle kingitusena jõuluvanalt, kelle kingikotti poetas selle kingieseme tema vanaisa, s.o tunnistaja V T. 4.
8. KrMS § 310 lg 2 alusel kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus leidis, et A P tuleb õigeks mõista kaasaskantava juhtmevaba kõlari Flip3, JBL maksumusega 99 eurot omastamises, sest tema süü selle kuriteo toimepanemises ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist, siis selle nõude osas tuleb jätta ka tsiviilhagi läbi vaatamata. 10 1-17-11520 4.
9. K T palub hüvitada nutitelefoni Samsung Galaxy Grand Metallic Blue maksumuse 384 eurot ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab maksumuse 200 eurot. Seda, et kannatanu maksis süüdistatava poolt omastatud mobiiltelefoni eest 384 eurot tõendab arve nr xxxxxxx (tl 2), mille kohaselt K P on ostnud eeltoodud vallasasja 20.08.2013 E E AS-lt. 4.
10. Süüdistatav ja tsiviilkostja ei võtnud hagi õigeks eeltoodud summa ulatuses, leides, et põhjendatud on süüdistatava süüdimõistmisel 100 euro kahjuhüvitisena väljamõistmine. Ka süüdistatava kaitsja leidis, et kannatanu nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud, kuna üldteada on asjaolu, et kasutatud elektroonikavahendite hinnad langevad väga kiiresti. Tõendamaks seda, et kannatanu nõue pole täielikult põhjendatud on kohtule kaitsjapoolse tõendina esitatud väljavõte internetiportaalist osta-ee.postimees.ee, kust nähtub, et päring on tehtud 04.09.2018 ja Samsung Galaxy Grand Neo maksumuseks on 40 eurot ning Samsung Galaxy TAB (must) maksumuseks on 74, 99 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tõendiga ei saa lugeda tõendatuks seda, et süüdistatava poolt omastatud vallasasjade maksumus on just selline nagu nähtub eeltoodud väljavõttest, kuna sellest tõendist ei nähtu kui vanade tehnikaseadmetega on tegu ning milline on nende seisukord. Samuti saab nõustuda sellega, et eeltoodud internetiportaalis kajastatud asjade maksumus ei pruugi kajastada nende asjade tegelikku turuhinda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). 4.
11. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muu hulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 4.
12. Nagu kohus eespool tuvastas omastas süüdistatav süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanutele kuuluvad mobiiltelefoni ja tahvelarvuti. Kuna kannatanud jäid süüdistatava tegevuse tagajärjel oma vallasasjadest ilma, on süüdistatav kannatanutele tekitanud kahju. Kohtu hinnangul on A P kannatanute vallasasjade omastamisega tekitanud õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning süüdistatav on selle tekitamises ka süüdi. 4.
13. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg-s 2 on sätestatud, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kahju hüvitamise eesmärk on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitisena ei pea aga alati välja mõistma summat, mis on võrdne süüdistatava poolt tekitatud varalise kahjuga karistusõiguslikus mõttes. Kui tekitatud varalise kahju suurust karistusõiguslikus mõttes hinnatakse vahetult teo toimepanemise järgse aja põhjal, siis kahju hüvitamise aspektist ei pruugi teo toimepanemisele vahetult järgnev olukord olla enam oluline. Seda seetõttu, et kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka seda, mis on aset leidnud kahju tekitamise järel. 4.
14. Tulenevalt VÕS § 1053 lg-st 2 vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Käesoleval juhul ei ole 11 1-17-11520 tsiviilkostja tõendanud ära seda, et ta on teinud kõik, et ära hoida enda poja poolt kahju tekitamist. Seetõttu tuleb A P rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagidest tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni ka tema emalt, s.o tsiviilkostjalt S P. 4.
15. Kohus leiab, et tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab ja nutitelefoni Galaxy Grand Neo maksumuse kindlakstegemiseks on põhjendatud kohaldada TsMS § 233 lg-s 1 ja VÕS § 127 lg-s 6 sätestatut. VÕS § 127 lg 6 esimese lauses on sätestatud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. 4.
16. Tunnistaja V T ütluste kohaselt las olla tahvelarvuti väärtuseks 200 eurot, ta ei saa väita kindlalt, võib-olla maksis 600 eurot. Talle ei antud vastust Tele2 tahvelarvuti maksumuse kohta. Menetleja tegi päringu ära ja öeldi, et 400 ringis. Kannatanu K T ütluste kohaselt oli tahvelarvuti väga heas korras. Seda kinnitavad ka tunnistaja S B ütlused, mille kohaselt tahvelarvuti oli korras, heas seisundis, ei olnud löödud. Ka süüdistatava ütluste kohaselt oli tahvelarvuti enam-vähem normaalses seisundis. Seega peab kohus põhjendatuks kannatanu A P nõuet 200 euro ulatuses, kuna selle maksumuse nimetamisel on arvestatud ka seda, et tegemist ei olnud päris uue tehnikaseadmega. Seega tuleb süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt S P mõista välja seoses tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab omastamisega VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu A P kasuks tekitatud kahju katteks 200 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda K T arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 4.
17. Nähtuvalt arvest nr xxxxx (tl 2) on K P ostnud 20.08.2013 E E AS-lt mobiiltelefoni Samsung I9082 Galaxy GRAND Metallic Blue 384 euroga. Süüdistatava ütlused, mille kohaselt eeltoodud mobiiltelefonil oli kahjustatud ekraan, on kooskõlas kannatanute K T ja A P ütlustega ning seetõttu puudub kohtul alus kahelda nimetatud asjaolu tegelikkusele vastavuses. Samas lisaks eeltoodud mobiiltelefoni vanusele on ka nimetatud asjaolu aluseks vähendada kannatanu poolt taotletud kahjuhüvitise suurust. Eeltoodud põhjustest tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada hagiavalduse osaliselt mõistes süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt S P välja kannatanu K T kasuks seoses mobiiltelefoni Samsung I9082 Galaxy GRAND Metallic Blue omastamisega VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju katteks 200 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda K T arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. V Menetluskulude hüvitamine 5.
18. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. 5.
19. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu on mh süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 3 kohaselt

§ 87lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. 5.3. Kr

MS §-st 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskuludeks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul on põhjendatud määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi tasuks kohtueelsel uurimisel 120 eurot ning kohtumenetluses 666 eurot. Seoses A P osalise õigeksmõistmisega, s.o ühe kolmest vallasasjast omastamises on põhjendatud jätta osa menetluskuludest, s.o 262 eurot Eesti Vabariigi kanda. 12 1-17-11520 5.

1. KrMS § 180 lg 3 lause 3 kohaselt alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus arvestades seda, et süüdistataval ja tsiviilkostjal tuleb hüvitada kannatanutele tekitatud kahju ja nende varalist seisundit ning süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades peab põhjendatuks jätta ka ülejäänud osa menetluskuludest, s.o 524 eurot Eesti Vabariigi kanda. 5.
2. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 311-315 ning

§-st 87. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 13