1-18-1876/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-1876 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali Kagajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla VITALI KAGAJEV, isikukood 37404292226, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Süüdimõistetu Karistuse kandmise algus 10.01.2018 ja lõpp 10.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.09.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta VITALI KAGAJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Vitali Kagajevile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Kagajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1 Vitali Kagajev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.03.2018 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 (28.06.2017 episood) järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus talle liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 02.11.2016 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, so 9 kuud 28 päeva vangistust mõistes Vitali Kagajevile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama otsusega mõistis kohus Vitali Kagajevi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 (09.01.2018 episood) järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis Vitali Kagajevile lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 10.01.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud. Kolm kuritegu on kõik seotud vägivallaga, mis on toime pandud alkoholijoobes. Viimases episoodis oli vägivalla raskusaste raskem varasematest. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarbimine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Vitali Kagajev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ja avaldas, et tahab hakata elama kainet ning positiivset elu, sest on aru saanud, et kõik probleemid on tulnud alkoholist. Ka ei teadvustanud ta endale varem, et võib vanglasse sattuda. Tahab hakata käima tööl ja spordisaalis, et mõtted mujal hoida ja arvas, et alkoholiravi ei ole vaja. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et Vitali Kagajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Vitali Kagajevi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama oma endisesse elukohta. Tegemist on kinnipeetava sõbra emale kuuluva 1-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanik on vastavasisulise nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähedasteks on ema ja õed, ema on käinud vanglas ka kokkusaamisel. Suhted lähedastega on head ning toetavad. Vähesel määral suhtleb isik ka oma elukaaslasega, tahab suhet jätkata ka peale vangistust ja loodab, et kõik laabub. Samas on kinnipeetav seda elukaaslast ähvardanud tappa ja kasutanud tema suhtes korduvalt nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Arvestades asjaoluga, et ohver ja süüdimõistetu elavad samas linnas ning samas linnaosas, siis on olemas risk, et kinnipeetav püüab vabaduses taaskord kasutada endise elukaaslase suhtes vägivalda. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isikul on vabanemise korral olemas töökoht xxxx. Töökoha olemasolu on oluline isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus kinnipeetaval on maksmata võlgu. Vitali Kagajevil on probleeme alkoholi tarvitamisega. Alkoholijoobes olles muutub isik agressiivseks ning kasutab vägivalda. Kinnipeetav saab küll aru, et tema probleemid saavad alguse alkoholi tarvitamisest, kuid kohtu hinnangul ei tunnista isik probleemi olemust sedavõrd, et peaks enda jaoks tarvilikuks läbida alkoholivastane ravi. Seega on olemas alkoholi tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk. Ka ei saa jätta märkimata, et alkoholi tarvitamise tõttu on ta ühel korral kaotanud töökoha ning alkoholi probleem on mõjutanud ka tema majanduslikku toimetulekut. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetaval ei ole taotluse esitamise seisuga olnud veel võimalust osaleda individuaalse täitmiskava tegevustel, kuna täitmiskava koostati alles aprillis 2018 ning tegevused on suunatud tulevikku. Ka ei maininud Vitali Kagajev kohtuistungil, et ta osaleb vanglas taasühiskonnastavates tegevustes. Vangla iseloomustuse kohaselt ei oska Vitali Kagajev probleeme lahendada verbaalselt, isik leiab, et teda on kuritegudele provotseeritud. Ametnikesse suhtub kinnipeetav hästi, kuritegelikke ning vaenulikke hoiakuid ei ole. Samas on vangla hinnangul kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on alkoholijoobes ja tekib konfliktsituatsioon. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus talle kohtu poolt pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemise soovist ja alkoholiprobleemi osalisest tunnistamisest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. 3 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Lisaks märgib kohus, et kuna isik viibib vangistuses esimest korda, siis peaks vanglakaristuse mõju tema edaspidisele käitumisele olema eriti tugev. Ka märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Vitali Kagajevit ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel vähem kui aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (distsiplinaarkaristuste puudumine jne) ning osaleda individuaalse täitmiskava tegevustes. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4