lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu korteriomanike ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist
alusel ja kahju hüvitamist
Kannatanud korteriomanik võib
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (
lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vastutab ainuisikuliselt kindlustatud korteri kahjustamise eest. Kohus märgib, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. 12. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kostja hinnangul pole tõendatud, et veeavarii on alguse saanud just kostja korterist. Hageja sõnul on kannatanud korteri omanik deklareerinud, et kahju sai alguse kostja korterist (tl 53), sama on kohtumenetluses kinnitanud veekahju kannatanud korteri omanik ise (tl 136), märkides, et tema korterist ülevalpool on veel kaks korterit ning temast allpool olevates korterites veekahjustusi ei olnud. Korteri omanik avastas veekahju tekkimise 01.02.2016, mil ülevalt vett enam juurde ei tulnud. Veekahju avastamise päeval kannatanu ülemise naabriga kontakti ei saanud. Kannatanud korteris esinenud kahjustused nähtuvad esitatud fotodelt (tl 59-67). Hageja on saatnud XXX-XXX korteriomanikule 07.04.2016 tagasinõude (tl 16), millele korteris elanud üürnik on vastanud e-kirja teel (tl 56) ja palunud nõude tasumist maksegraafiku alusel. Kahjuhüvitise nõuet on tasutud kogusummas 400 eurot (tl 57, 58). Nõude osalist tasumist on kinnitanud korteri üürnik 26.02.2018 kohtuistungil (tl 85p) märkides, et nõude tasumiseks andis raha temaga samal ajal korteris elanud eksmees, kes eelistas kindlustusele ise ära maksta, et vältida probleeme korteri omanikuga. Veeavariist XXX-XXX korterist on teiste kaudu teada saanud ka korteri omanikuga üürilepingu sõlminud isik (tl 142-143), kes kahjujuhtumi toimumise ajal ise korteris XXX ei elanud. Kohtu hinnangul on märgitud tõenditega ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et veekahju on põhjustatud XXX-XXX korteris toimunud asjaolust. Kohus möönab, et ütlused on vastuolulised selles, missugusest rikkest tulenevalt veekahju alguse sai (vt tunnistajate ja 4 hageja ütluste vastuolulisus seoses võimaliku pesumasina rikkega (tl 76p, 85-86, 142) või viide köögi torustiku rikkele (tl 143)). Samas tuleb asuda seisukohale, et kostja korteri üürnikud on asunud kahjuhüvitist tasuma, millega nad on kohtu hinnangul jaatanud kahjustava asjaolu esinemist XXX-XXX korteriomandi reaalosa piires. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaks, et kahjustav asjaolu võis tuleneda korteriomanike kaasomandiesemest. Vastupidi, hageja on pöördunud XXX korterelamu haldaja poole, kes on kinnitanud, et ajavahemikul 30.01.2016-02.02.2016 XXX kortermajas kaasomandis oleva torustiku leket fikseeritud ei ole (tl 93). Kohtu hinnangul on eelnevaga tõendatud, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustust hoida korteri reaalosa korras ning hoiduda tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (
See, et korteris elavad isikud ei ole korteri omanikku kahju tekitamisest teavitanud, ei vabasta kostjat vastutusest. Samuti tuleb asuda seisukohale, et kostja kui korteriomaniku kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (
Kannatanud korteris ei oleks laest valgunud veekahju tekkinud, kui kostja korterist ei oleks tulenenud asjaolud, mis veevoolu alumisse korterisse vallandasid ja kahjujuhtumi põhjustasid. 13. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et nõue kostja vastu on talle võlaõigusseaduse (
) § 492 lg 1 alusel üle läinud.
lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudub selles, et kannatanud korteri omanikul oli sõlmitud kindlustuspoliis korteri XXX-XXX kindlustamiseks (tl 7) ja kahju käsitlemisega seotud kulusid ei kandnud kindlustusvõtja. Kahjukäsitluse tellis hageja ning selle kulu on hageja hüvitanud otse teenusepakkujale (tl 10-15). Hageja nõue hõlmab veekahjusid kannatanud korteri remonditööde maksumust esitatud arve alusel (tl 12). Nõuet on osaliselt tasunud kostja eest kolmas isik.
lg 1 teise lause kohaselt kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Hageja on tulenevalt eeltoodust vähendanud nõuet kostja vastu ning nõuab kahju hüvitamist 1590,61 euro ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb hageja nõutud summa kostjalt välja mõista.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.