lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tuleb lapse ärakuulamisel teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada ulatuses, milles laps on eeldatavasti võimeline seda mõistma, ja kui sellega ei kaasne eeldatavasti kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel (
XXX on 8-aastane ning kohus ei pea arvestades tema vastust tema ärakuulamist otstarbekaks. Kohus ei kuula ära ka 11-aastast XXXt, kuna leiab, et selles vanuses laps ei ole eeldatavasti võimeline andma teadlikku nõusolekut käesolevas küsimuses, sh hindama enda ülalpidamisega kaasnevate vajalike kulutuste suurust ning erinevate rahakasutuse alternatiivide põhjendatust. Samuti võib kohtu hinnangul olla hiljuti ema kaotanud 11-aastase lapse jaoks traumeeriv arutleda tema pärandi jagamise ja raha kasutamise teemadel. Tema ärakuulamata jätmiseks on seega kohtu hinnangul mõjuv põhjus. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. XXXile tuleb anda nõusolek XXX surnud XXX pärandvara hulka kuulunud pensionikonto nr XXX osakute tagasivõtmiseks ning saadud raha jagamiseks vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele. Ka tuleb anda nõusolek arvelduskontol ja hoiukontol olevate rahaliste vahendite jagamiseks ja avaldaja kontole kandmiseks vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele. PKS § 130 järgi paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides PKS §-s 186 sätestatut. Kohtu hinnangul on põhjendatud kanda raha avaldaja arvelduskontole ning kasutada seda laste ülalpidamiseks. KPS § 31 lg 1 alusel peab osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitama pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema PKS § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek (KPS § 31 lg 11).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda.
lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.
lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või 3 2-18-4375 eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses.
lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.