Obsah (7)

§ 444§ 174§ 175§ 163§ 177§ 178§ 317

2-17-120224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. Ferratum Estonia OÜ ja Xxx(kostja) vahel 12.06.2014 sõlmitud laenuleping nr 190 ning kostjale 20.04.2017 saadetud teatis nõude loovutamise kohta OÜ-le AF Võlamenetlus (hageja). Kohtu selgitused 2.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Siiski peab kohus seoses hageja intressi nõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.

1. Hageja on hagiavalduses märkinud, et vastavalt laenulepingule kohalduva (Ferratum Bank Krediidilimiidi) üldtingimuste lisa hinnakirja p-le 2 kohustus kostja tasuma intressi suurusega 0,2833% päevas (kliendi kasutusse antud krediidi saldolt). Kohtu hinnangul tuleb lugeda krediidiandja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt hinnakirja alusel intressi 0,2833% päevas, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. 2 2-17-120224
2. Seejuures VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on mh selgitanud, et nt ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ka hageja intressi nõue põhjendatud seadusjärgses määras perioodi 12.06.2014 kuni 21.03.2016 eest (põhivõla summalt 350 eurolt) summas 0,52 eurot. Ülejäänud (s.o 350 eurot – 0,52 eurot = 349,48 eurot) osas jääb hageja intressi nõue rahuldamata.
3. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest tulenevalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 130 eurot ja õigusabikulud 675 eurot. 6.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 675 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot, mis tuleb lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista. 7. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 54% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 175,50 eurot (s.o 325 eurost 54%). 8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3