KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-5755 (18231601480) Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinol

§ 25lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.

juuli 2018 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Margo Gerndorf, isikukood 36007250227, eluk XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, kriminaalkorras korduvalt karistatud: viimati Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, kehtivaid kriminaalkaristusi 8, kehtivaid väärteokaristusi

1. RESOLUTSIOON Jätta Margo Gerndorfi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu
3. juuli 2018 otsusega lühimenetluses tunnistati Margo Gerndorf KarS §

§ 25

lg 2 järgi süüdi ja karistati vangistusega 9 kuud, mida vähendati 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.06.2018 - 25.06.2018, 29.06.2018 - 30.06.2018, 12.07.2018 - 13.07.2018 (6 päeva) ja ärakandmisele kuulub vangistus 5 kuud 24 päeva, alates kinnipidamisest, so 14.07.

1. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. Menetluskuludena mõisteti M. Gerndorfilt riigituludesse sundraha 375 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 31,25 eurot. 1
2. M. Gerndorf tunnistati süüdi selles, et tema 14.07.2018 kella 22.48 paiku, olles XXX, Tallinn asuvas R AS-ile kuuluvas kaupluses XX, võttis müügisaalist kaks Rabarberi viina maksumusega 10,59 eurot/pudel ja kaks veiseliha sülti maksumusega 1,89 eurot/tk seega kauba kogumaksumusega 24,96 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest maksmata ja peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele; tema 12.07.2018 kella 14.25 paiku, olles XXX, Tallinn asuvas S AS-ile kuuluvas kaupluses XXX, võttis müügisaalist kolm pudelit viina Katjusha maksumusega 7,99 eurot/pudel, seega kaupa kogumaksumusega 23,97 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata, misjärel ta peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele; tema 29.06.2018 kella 16.39 paiku, olles XXX Tallinnas asuvas XXX, võttis müügisaalist kaks pakki sinki Parma tükihinnaga 5,82 eurot ja krevetid soolavees maksumusega 3,95 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 15,59 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata ja peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele; tema 24.06.2018 kella 14.18 paiku, olles XXX Tallinnas asuvas XXX, võttis müügisaalist suitsukanasalati maksumusega 1,65 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata ja peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, vaidlustades otsuse talle mõistetud karistuse osas. Peab mõistetud karistust karmiks. Ei taha enam sellist elu elada ja leiab, et kohus jättis tähelepanuta tema taotluse mõista karistus tingimisi, mille on võimeline korralikult ära kandma. Alternatiivselt palub mõistetud karistust vähendada. Tunnistab alkoholiprobleemi. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohtukolleegium, tutvudes kriminaalasja materjalidega ning hinnates apellatsiooni põhjendatust, kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
5. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Kohtukolleegium osutab, et eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 7). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt selgitanud (vt RKKKm nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Süüdistatav ei vaidlusta apellatsioonis mingeid süütegude toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süüteo kvalifitseerimisega. Samuti ei käsitle M. Gerndorf muid 2 õiguslikke probleeme, mida ringkonnakohtul tuleks lahendada. Süüdistatav taotleb üksnes maakohtu otsuse muutmist temale mõistetud karistuse osas.
6. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus lühimenetluse korras (kiirmenetluses) ja süüdistatav kohtuistungile kaitsjat ei soovinud. Kohtuistungi protokollist (tl 123-124) nähtub, et süüdistatavale olid nii temale esitatud süüdistus kui ka tema õigused ja kohustused arusaadavad. M. Gerndorf on ennast täielikult süüdi tunnistanud, täiendavaid ütlusi anda ei soovi ja on nõus asja arutamisega lühimenetluses. Seega oli maakohtus süüdistatavale tagatud õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on M. Gerndorfile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud tema süü suurust ja isikut. Põhjendatult on maakohus otsuses märkinud, et süüdistataval on 17 kehtivat väärteokaristust ja 8 kehtivat kriminaalkaristust valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Jätkates peale Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist varavastaste kuritegude toimepanemist, on ilmne, et ka varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole M. Gerndorfi mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium nõustub kohtu tõdemusega, et kui isik on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Seisukoht, et kohus on jätnud tähelepanuta taotluse tingimisi vangistuse mõistmiseks on ebaõige. Kohus on märkinud, et kohtul ei ole kujunenud veendumust, et mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Mõistetud karistusmäär ei ole raske nagu apellant ekslikult leiab, vaid jääb arvestades toimepandud vargusi ja varastatu vähest väärtust, oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtukolleegiumi hinnangul on M. Gerndorfile mõistetud ja ärakandmisele kuuluv vangistus 5 kuud 24 päeva kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga ja selle muutmiseks kohtukolleegiumil seaduslikud alused puuduvad.
7. Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3