Obsah (11)

§ 34§ 40§ 39§ 150§ 32§ 153§ 2§ 1§ 56§ 31§ 33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Lahendi tegemise aeg ja koht 19.09.2018.a., Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9804 Tsiviilasi Viru-Nigula Valla avaldus N Di pärandvara

§ 34

lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse

§ 40

kohaselt märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 19.09.2018 kell 15.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse

§ 39kohaselt Tartu Maakohtu registriosakonnale/registripidajale.

Menetluskulud

§ 150lg 1 p 1 mõttes jäävad Ts

MS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

§ 32

sätestab, et pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 26.06.2018.a. Viru-Nigula Valla avaldus võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri N D (isikukood xxxx) xxxx. Pärimismenetluse käigus kogutud andmete kohaselt oli pärandaja oma elu jooksul abielus üks kord. Pärandaja abikaasa oli M D (xxxx). Abielu sõlmiti xxxx ning abielu lõppes abikaasa surmaga xxxx. N Di pärandvara hulka kuuluvad esemed, õigused ja kohustused on omandatud osaliselt abielu kestel abikaasade ühisvarana ja osaliselt pärast abikaasa surma. Pärast abikaasa surma ei loobunud N D oma surnud abikaasa pärandist ettenähtud tähtaja jooksul, seega loetakse ta abikaasa pärandi vastu võtnuks. Võlgniku viimane alaline elukoht oli xxxx, mistõttu seadusjärgne pärija on vastavalt pärimisseaduse § 125 lõikele 3 pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus, milleks on pärast haldusterritoriaalse reformi läbiviimist Viru-Nigula vald. Pärandvara inventuuri käigus on läbi viidud üleskutsemenetlus. Teade üleskutsemenetluse läbiviimise kohta on 15.05.2018 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pärandvara inventuuri viis läbi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova ja sellest selgub, et pärandvarast ei jätku kõigi pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks. Vastavalt pärandvara inventuurile on isiku kohustuseks võlgnevus OÜ xxxx ees 11.06.2018 seisuga 959.37 eurot. Vastavalt pärandvara inventuurile on isiku pärandvaraks korteriomand reg. osa nr xxxx, elamumaa 100%, xxxx-toaline korter, xxxx.korrus, üldpind 49,3 m

1. Korteriomandi väärtus on 150 eurot ja Xxxx arvelduskonto nr xxxx, mille saldo 21.05.2018 seisuga oli 2.76 eurot. Tulenevalt inventuuriaktist on isiku varade (õiguste) koguväärtus kokku 152.76 eurot. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova esitas Viru-Nigula Vallavalitsusele seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse nr 803 (22.06.2018), mille eest Viru-Nigula Vallavalitsus tasus notari tasu 153.82 eurot. Pärija ei ole nõus nõuete rahuldamisega oma vara arvel ja esitab avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks (pärimisseaduse § 142 lg 6). Eeltoodut arvestades palub avaldaja kuulutada välja N Di pärandvara pankrot. Ajutise halduri aruanne I Võlgniku üldandmed: N D, isikukood xxxx, on surnud xxxx.a. Pärimismenetluses on pankrotiavalduse kohaselt notar Andrei Lõssenko poolt 22.06.2018 väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on N D pärijaks on tunnistatud pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus Viru-Nigula vald. Rahvastikuregistri andmetel oli N D perekonnaseisult abielus. Abielu M D (i.k. xxxx) oli sõlmitud perioodil xxxx, abielu lõppes abikaasa surmaga. Rahvastikuregistri andmetel puuduvad pärandajal teised seadusjärgsed pärijad. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste ja avaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse materjalidest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Natalja Malahhova teostanud N D pärandvara inventuuri. 2.
2. Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli pärandaja nimele registreeritud korteriomand (registriosa nr xxxx) asukohaga xxxx. Korteriomandil puuduvad koormatised kolmandate isikute kasuks. Korteriomand on kantud kinnistusraamatusse pärandaja nimele 5.02.2007.a. Pärimistunnistuse kohaselt oli M ja N D abielu ajal kehtiv varaühisuse režiim. Seega, kuulus korteriomand M D ja N Di ühisvarasse. Pärimistunnistuses kinnitab notar, et N D ei loobunud pärast oma abikaasa surma pärandist, seega loetakse, et ta võttis pärandi vastu, kuid ei vormistanud seda seadusega ettenähtud korras. Notar on ka kinnitanud, et Rahvastikuregistris puuduvad andmed M D teiste seadusjärgsete pärijate kohta ning seega luges pärimismenetluses abikaasade ühisvara lõppenuks ning seega pärandvara hulka kuuluvad õigused ja kohustused ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Pärandvara inventuuri kohaselt hindas kohtutäitur korteriomandi väärtuseks 150 €. Pärandvara pankrotiavalduse menetluses esitati pärijale ning ajutisele haldurile avaldus korteriomandi ostmiseks hinnaga 2000 €. Ajutine haldur andis nõusoleku tehingu tegemiseks ning samuti nõustusid tehinguga nii avaldaja (pärija) kui ka teadaolev võlausaldaja (xxxx). Antud hind oleks katnud pärandvaral teadaolevad kohustused ning seega poleks ka pankrotisituatsiooni olnud. Kahjuks Rakvere notar Irma Rahnu ei nõustunud müügitehingut vormistama, sest talle teadaolevalt pole läbi viidud M D pärimismenetlust ning registri kohaselt oli ta tuvastanud, et peale abikaasa oli M D pärijaks ka viimase õde. Käesolevaks ajaks on selgunud, et M D õde on keeldunud pärimismenetlust algatamast, mistõttu ei olnud võimalik korteri müügitehingut ka notariaalselt kinnitada. Seisuga 13.09.2018 on asjaolud muutunud ning korteriomandit osta soovinud isik on vallale teatanud, et ta soovib korterit omandada 1000 € ulatuses. Samuti pole vallal võimalik enne enampakkumise väliselt korteriomandit võõrandada, kui on läbi viidud M D pärimismenetlus, mille kaudu eelduslikult tunnistatakse M D ainupärijaks N D ning seejärel alles kuulub kogu N D pärandvara olev vara viimase pärijale – Viru-Nigula vallale. Valla kinnitusel põhjendas huvitatud isik ostuhinna langust asjaoluga, et korteriomand on halvas seisus. Vald on ajutisele haldurile teatanud, et korteriomand on pärast omaniku surma koristatud ning seal olnud esemed on hävitatud. Juhul, kui kohus tuvastab N D pärandvara maksejõuetuse ja kuulutab pankroti välja, siis pankrotimenetluses on võimalik vara võõrandada enampakkumisel ning sellisel juhul poleks vajalik täiendav pärimismenetlus, sest enampakkumisel peavad kolmandad isikud oma õigustest haldurile teatama ja kui seda õigel ajal ei tehta, siis nende õigused müüdavale varale lõpevad. Ajutise halduri hinnangul kujunebki korteriomandi hind tegelikult välja läbi avaliku enampakkumise, mis tähendab, et hind võib olla nii üle kui ka alla 1000 €. Kuid ilmselt on kohtutäituri pakutud hinnaklass 150 € siiski liiga madal. Ajutine haldur prognoosib eeltoodu alusel võimalikuks korteriomandi väärtuseks ca 1000 €. 2.
3. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: 2.2.
4. Muud registrites asuvat vallasvara ei ole pärandajal tuvastatud. 2.2.
5. Korteris olnud esemed on käesolevaks ajaks hävitatud, sest neil puudus reaalne müügiväärtus. 2.2.
6. Rahalised vahendid : Pärandajale kuulus arvelduskonto nr xxxx xxxx, mille jääk pärandaja surma hetkel oli 72,58 € ja käesoleval ajal on konto jääk 2,76 €. Kontolt on pärast pärandaja surma (20.10.2017) välja võetud sularaha deebetkaardiga 70 €. Kes sai pärandaja kontolt raha välja võtta kaarti kasutades, pole võimalik tuvastada. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega, ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuulunud kinnisvara prognoositav väärtus on kuni 1000 €. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: 3.
7. Xxxx OÜ on teatanud inventuuris, et seisuga 11.06.2018 oli korteriomandi xxxx kommunaalkulude võlgnevus 959,37 €. Pärandaja surma hetkel oli kohustus summas 77,34 €, kusjuures tasumata olid kulud perioodi eest juuni – september 2017.a.. Pärast pärandaja surma, perioodil 18.10.2017 – 5.07.2018 on võlgnevus korteri halduskulude osas 901,42 €. Kokku Xxxx OÜ võimalik nõue pankrotimenetluses 978,76 €. Kohus on määruse seletavas osas leidnud, et vajab tuvastamist asjaolu, kuidas ja millisel õiguslikul alusel ja kes esitab nõude tasumata kommunaalkulude osas. 1.01.2018 hakkas kehtima uus Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi: KOS). KOS § 44 lg 1 kohaselt KÜ-l on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt KÜ pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. KOS § 44 lg 3 alusel on KÜ pandiõiguse suurus korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Käesoleval ajal pole ajutisele haldurile teada, kas kommunaalkulusid nõudvaks isikuks võiks olla korteriühistu. Käesolevaks ajaks peaks eelduslikult olema seaduse kohaselt moodustatud korteriühistu, kellel oleks õigus pankrotimenetluses saada seadusest tulenevalt pandipidaja õigus. Seega, kui N D pärandvara pankroti väljakuulutamisel oleks xxxx OÜ nõue üle antud korteriühistule (juhul kui see on moodustatud), siis oleks see pandiga tagatud suuruses, mis moodustub tagasiulatuvalt 1 aasta eest alates pankroti väljakuulutamisest, näiteks: kui kohus kuulutab pankroti välja 20.10.2018, siis on KÜ-l õigus seadusest tulenevale pandiõigusele võlale, mis on tekkinud perioodil 20.10.2017 – 20.10.
8. Seega oleks KÜ pandiga tagatud nõude suurus prognoositavalt 901,42 € ja see kuuluks rahuldamisele esmajärjekorras, v.a.

§ 153

lg 1 p 2 alusel pandipidaja kohustus pankrotimenetluse kulude tasumiseks.Juhul, kui pankroti väljakuulutamise ajaks KÜ-d moodustatud ei ole, või moodustatud KÜ-le ei ole xxxx OÜ võlad üle läinud, siis xxxx OÜ nõue kuuluks rahuldamisele II rahuldamisjärgus. Kokkuvõtvalt korteriomandi kommunaalkulude võlg ei kustu ega kao, vaid selle rahuldamisjärk pankrotimenetluses sõltub nõude esitaja staatusest. 3.2. Seoses pärimismenetluste algatamisega on võimalik, et nõude esitab lisaks avaldaja – ViruNigula vald, kelle täpsed kulutused käesoleval ajal ei ole teada. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 13.09.2018 pärandvara vastu esitatud nõudeid vähemalt summas 978,76 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt eelduslikult ei jätku pankrotimenetluse kulude ja pärandvara arvelt tasumisele kuuluvate kohustuse tasumiseks, mistõttu pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Juhul, kui esialgne ostusoov hinnaga 2000 € korteriomandi eest oleks käesoleval ajal kindel, siis eelduslikult pankrotiseisu ei oleks, kuid antud situatsiooni arvestades, tuleks asuda siiski pigem seisukohale, et maksejõuetussituatsioon on olemas. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Maksejõuetuse põhjuseks on isiku surm. Puuduvad andmed selle kohta, et pärandajal oleks olnud täitmata kohustusi enne surma. Kohustus on tekkinud pärast surma. Pärimisseaduse kohaselt vastutavad pärast surma tekkinud kohustuste eest pärijad. Arvestades käesolevaks ajaks teadaolevaid asjaolusid, et pärandaja abikaasa surma järel on tema seadusjärgsed pärijad jätnud läbi viimata pärimismenetluse, siis tegelikult vastutavad osaliselt kohustuste eest M D seadusjärgsed pärijad. Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et olemasolev vara võimaldab välja kuulutada N D’i pärandvara pankroti ning vara arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid, kuigi arvestades asjaolu, et KÜ näol võib pankrotimenetluses tegemist hüpoteegipidajaga, siis vara väärtus ei pruugi katta seadusest tuleneva piirmäära tõttu pankrotimenetluse kulusid täielikult. Ajutine haldur näeb ka võimalusena, et pankrotiavalduse läbivaatamise istungil taotletakse asja läbivaatamise edasi lükkamist kuni on selgunud pärijad M D pärimismenetluses ning on selge ka pärandvara täielik koosseis ja selle kuulumine avaldajale. Ajutise halduri tasu taotlus on esitatud summas 491.20 eurot, (makse ei lisandu), väljamõistmiseks pärandvara arvelt FIE Tiia Kalaus kasuks ja kulu summas 57.60 eurot (sh käibemaks), kokku 548.80 eurot. Kohtu seisukoht Kohus, esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärandvara väärtus ei kata kohustusi. Pärandvara olemusest tulenevalt vara juurde tekkimist ette näha pole ja seega on pärandvaratomp püsivalt maksejõuetu. Asjaolu, kas ainsa seni nõude esitanud võlausaldajaks on OÜ xxxx või KrtS § 66 lg 4 alusel ametiülesannete korras moodustatud xxxx korteriühistu, reg.koodiga 80487938, ei muuda olematuks võlga, vaid mõjutab ajutise halduri aruandest nähtuvalt üksnes nõude rahuldamisjärku. Kohtu hinnangul ei ole ka vajadust oodata M D pärimismenetluse tulemit, sest juba täna on aruande kaudu eluliselt usutavalt teada, et võimaliku pärijana ei ole M D õde pärandist huvitatud ning seetõttu selle menetluse läbiviimine üksnes takistaks

§ 2ja Ts

MS § 2 lg 2 seatud eesmärkide täitmist, ehk asja lahendamist võimalikult kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega. Avaldaja on esitanud andmed võlgniku varade ja võlgade kohta, need on kooskõlas ajutise halduri aruandes märgituga, va see, et kohus kahtleb pärandvaraks oleva korteri väärtusena inventuuris märgitud 150 euro õigsuses. Kuna täna selgunud kohaselt on pankrotivara väärtus pigem väiksem kui tänaseks teada olev võlg (vähimalt 978.76 eurot), siis on pankrotisituatsioon olemas. Võlgnik/pärandvara on maksejõuetu

§ 1lg 2 tähenduses.

Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Tiia Kalaus, kes vastab

§ 56nõuetele.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et N Di pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Esitatud taotlus tasu ja kulude rahuldamiseks pankrotivara arvel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele esitatud summas. Avaldajal ei ole taotluse osas vastuväiteid.

§ 31lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6, 7 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1, 2, 3 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

§ 32

sätestab, et pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik