KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-400 Hald

), mis võimaldab kahju hüvitamist nõuda ka kolmandal isikul (nt § 3, § 5 lg 5).

-st tulenevate nõuete lahendamine on maakohtu pädevuses. Kuna praeguse vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Alusetult äravõetud raha saab tagasi nõuda ka alusetu rikastumise sätete alusel (võlaõigusseaduse (VÕS)

1. ptk, riigivastutuse seaduse (RVastS)
2. ptk). Kuna alusetust rikastumisest tulenev nõue on suunatud pigem kahju vältimisele, peaks see olema hüvitamisnõude suhtes eelistatum. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.04.2018 määrus. Halduskohus jättis tähelepanuta selle, et

§ 5lg 5 kohaldub juhul, kui vara arestitakse, kuid ei konfiskeerita.

Kuna kaebaja vara konfiskeeriti, ei saa see säte olla nõude aluseks. Samuti ei saa kaebaja esitada kahju hüvitamise nõuet

§ 5

lg 6 alusel, kuna praegusel juhul lõppes kriminaalmenetlus süüdimõistva kohtuotsusega. Nõude aluseks ei saa olla ka

§ 7lg 1, mis on vastuolus Kar

S § 85 lg-ga 2 kui erinormiga. KarS § 85 lg 2 näeb ette kahju hüvitamise konfiskeerimisotsustuses nimetamata kolmandale isikule riigi süüst sõltumata. Kui juhinduda

§ 7lg-st 3, mis viitab riigivastutuse seadusele, siis muutuks Kar

S § 85 lg 2 teise lause nõude alusena sisutühjaks, kuna RVastS § 15 näeb kahju hüvitamise eeldusena ette kohtuniku poolt õigusemõistmisel kuriteo toimepanemise. Halduskohtu viide

§-le 3 on täiesti asjakohatu, kuna see viitab RVastS §-le 10. Seega ei sisalda

õiguslikku alust, mille järgi saaks konfiskeerimisotsuses nimetamata kolmas isik taotleda menetlejalt konfiskeerimisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõude esitamise alus tuleneb KarS § 85 lg-st 2, mille kohaselt esitatud kaebus tuleb läbi vaadata halduskohtumenetluses, nagu on leidnud Riigikohus asjas nr 3-1-2-3-

1. RVastS § 22 lg 1 ei saa olla kaebaja nõude aluseks. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 31.08.2017 otsuses haldusasjas nr 3-16-84, et RVastS § 22 lg 1 alusel nõude esitamise eeldusteks on vara ümberpaigutamine ja selle toimumine õigusliku aluseta. Kaebaja vara ei konfiskeeritud õigusliku aluseta, vaid kohtuotsusega. Isegi kui RVastS § 22 lg 1 oleks kaebuses esitatud asjaoludel asjakohane nõude alus, siis ei saa see piirata kaebaja õigust esitada halduskohtule nõue KarS § 85 lg 2 teise aluse alusel.
2. Justiitsministeerium palub jätta määruskaebus rahuldamata. Otsused vara arestimise ja konfiskeerimise kohta tehti pärast

jõustumist.

§-s 1 sätestatust järeldub, et seadusandja soov oli luua ammendav regulatsioon süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, välistades selliste asjade lahendamise halduskohtu pädevusest. Kui isiku arvates on talle süüteomenetluses tekitatud kahju, siis tuleb selle hüvitamist taotleda

-s sätestatud korras. Justiitsministeeriumil pole alust arvata, et seadusandja soovinuks välistada heauskse kolmanda isiku õiguse nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. Ka kehtiva õiguse kohaselt on asjakohane Riigikohtu lahendis nr 3-1-2-3-12 väljendatud seisukoht, et KarS § 85 lg-s 2 on sätestatud kahju hüvitamise erikoosseis, kuid muutunud õigusliku olukorra tõttu ei peaks lähtuma samas lahendis tehtud järeldusest, et KarS § 85 lg 2 alusel esitatavad kahju hüvitamise nõuded tuleb läbi vaadata halduskohtumenetluses. Kaebaja kahjunõude läbivaatamine üldkohtus oleks kõige paremini kooskõlas

eesmärgiga ning tagaks kõige 2

alusel, kuid tegemist oleks kohtu poolt süüliselt tekitatud kahjuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 18.04.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. 8.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s sätestatud juhul (

§ 1

lg 3).

§ 4

kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

§ 7

lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kui sellise kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt (

§ 7lg 3).

See

2. peatükis „Kahju hüvitamise alused“ paiknev säte kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. Ringkonnakohus jääb oma varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et

eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu (29.12.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52025; 01.03.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-2090). Üldkohus on kriminaal- ja väärteoasju lahendava kohtuna kohasem otsustama süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle ning selliselt on terviklikult tagatud nõuetekohase süüteomenetluse kohtulik kujundamine (vt

eelnõu seletuskiri1, lk 4 ja 40–42). 9.

-s pole sätestatud sellist nõude alust, mille järgi saaks kolmas isik nõuda konfiskeeritud vara eest hüvitist sõltumata menetleja süüst. KarS § 85 lg 2 sätestab, et kolmanda isiku õigused jäävad konfiskeerimisel püsima. Riik maksab kolmandale isikule hüvitist, välja arvatud KarS § 83 lg-tes 3, 32 ja 4, § 831 lg-s 2 ning § 832 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et ka praegu on asjakohane Riigikohtu üldkogu 30.04.2013 otsuse nr 3-1-2-3-12 p-s 70 märgitu, et KarS § 85 lg 2 näol on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga, mille alusel vastutab riik muu hulgas sellise kahju eest, mis põhjustatakse isikule talle kuuluva vara konfiskeerimisega teiselt isikult. Arvestades, et pärast nimetatud Riigikohtu otsuse tegemist kehtestati

-ga süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks erikord, ei ole enam asjakohane selle lahendi p-s 75 tehtud järeldus, mille kohaselt tuleb KarS § 85 lg 2 alusel esitatavad kahju hüvitamise nõuded vaadata läbi halduskohtumenetluses. Üldkohus on ka pädevam hindama seda, kas esinevad KarS § 83 lg-tes 3, 32 ja 4, § 831 lg-s 2 ning § 832 lg-s 2 sätestatud asjaolud, mis välistavad kahju hüvitamise. Sellest, et

ei näe selgelt ette praeguse kaebuse asjaoludel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole õige teha järeldust, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on võimalik talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda KarS § 85 lg 2 alusel

-s sätestatud korras (4. ptk). Halduskohtu viide alusetu rikastumise sätetele ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f4eb3b6d-fc0b-4cc7-945298dc0db0e448/S%C3%BC%C3%BCteomenetluses%20tekitatud%20kahju%20h%C3%BCvitamise%20seadus. 1 3