Obsah (6)

§ 361§ 17§ 34§ 29§ 362§ 364

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Haldusasja number 3-18-1338, 3-18-1340, 3-18-1341, 3-18-1343 Määruse kuupäev ja koht 9. juuli 2018, Tartu Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Politsei- ja Piiri

) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. 1.

1. PPA ametnike poolt tabati
2. juuli
3. a hommikul Võru maakonnas Setomaa vallas Tiilige külas Leimani bussipeatuses kaheksa meessoost isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isikutel puudusid dokumendid. Kontrollimisel väitsid kuus isikut, et nad on Bangladeshi kodanikud ja kaks isikut, et on Pakistani kodanikud. Isikud toimetati asjaolude selgitamiseks Lõuna prefektuuri ametiruumidesse. Kiirabi kontrollis isikute tervislikku seisundit ja leidis, et see on rahuldav. 1.
4. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. G. A. N., B. M., M. A. ja S. A. A. M. on välismaalased ja neil puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1 ja 3, § 15 lg 3 ning § 19 lg 1 alusel peeti G. A. N., B. M., M. A. ja S. A. A. M.
5. juulil 2018 kell 07.37 kuni 48 tunniks kinni. 1.
6. B. M. avaldas
7. juulil 2018 kell 18:26 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. G. A. N., M. A. ja S. A. A. M. avaldasid PPA-le soovi varjupaiga saamiseks
8. juulil kell 20:
9. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (

) § 361 lg 2 p-de 1-6, § 15 lg 1 p-de 1-6 ja § 15 lg 6 alusel, millega peeti isikud kuni 48 tunniks kinni. B. M.i varjupaiga taotlus registreeriti numbriga 7001810118, G. A. N. taotlus registreeriti numbriga 7001810119, M. A.i taotlus registreeriti numbriga 7001810120 ja S. A. A. M.i taotlus registreeriti numbriga 1001810121. Taotlused võeti menetlusse, kuid otsust nende suhtes ei ole veel tehtud. Isikute kinnipidamiste juures viibis lastekaitse spetsialist Ave Vill. 1.4.

§ 361

lg 2 p 1 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isiku samasuse kontrollimiseks.

§ 361

lg 2 p 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Antud hetkel puudub isikutel välisriigi reisidokument või muu isikut tõendav dokument, mida Eesti Vabariik tunnustaks isikut tõendava dokumendina, mille alusel saaks tuvastada tema isikut või saaks kontrollida tema isikusamasust või kodakondsust. Isikute samasus on tuvastatud, kontrollitud isikute ütluste ja muude tõendite alusel. Ilma ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Samas ei ole välistatud, et isikud võivad esineda kellegi teise nimega või kasutada kellegi teise identiteeti. Algselt esitas B. M. enda tuvastamiseks käesolevast erinevad isikuandmed. Esialgselt ütles isik oma sünniaastaks 2002 ja hiljem 2000. Seega leiab PPA, et on vajalik isikute edasine kinni pidamine, kuni isikusamasuse kontroll ja isikute tuvastamine on lõpule viidud. 1.5.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Antud juhul käsitletakse põgenemiseohuna ka seda, et esinevad VSS §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikud on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, kuna saabusid Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont koos grupi isikutega selleks mitteettenähtud kohas. PPA-l on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses ja kodakondsuses. 1.6.

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikud esitasid varjupaigataotlused alles tunde pärast kinnipidamist. Tõsimeelse sooviga taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, oleksid isikud võinud saabuda seaduslikult rahvusvahelisse piiripunkti ning teha seda seal. Selliselt toimides oleksid isikud käitunud korrektselt ja seadusekuulekalt. Kui on põhjendatud kahtlus, et varjupaigataotlus esitati esmajoones lahkumiskohustuse sundtäitmise või tagasisaatmise vältimise eesmärgil, siis on selle kahtlusega hõlmatud ka 2 kahtlus, et isik ei pruugi varjupaigataotluse rahuldamata jätmise korral olla enam kättesaadav. Isikutel ei ole kaasas reisidokumenti – dokumendi puudumine on levinud praktika tagasisaatmise raskendamiseks. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et endale viisat või elamisluba taotleda ja siis seaduslikult piire ületada. Seega viitab isikute käitumine, et tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule Euroopasse sisenemisele. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei oleks sellisel juhul eesmärk, vaid vahend, et jõuda Euroopasse. 1.7. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isikute kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Isikud on enda sõnade kohaselt alaealised. PPA ametnikel on põhjendatud kahtlus isikute sõnades nende vanuse osas. Välimuse põhjal ei ole põhjust arvata, et isikud on alaealised. Isikutel puuduvad dokumendid ja vanus on määratud isikute enda sõnade kohaselt. PPA käsitleb isikuid tulenevalt

§ 17

lg-st 4 täisealistena ja peab vajalikuks paigutada isikud PPA kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikutel puuduvad dokumendid, mille alusel vanust tõendada, on võimalus teha meditsiinilised uuringud vanuse kindlaksmääramiseks.

1. Käesolevas haldusasjas toimus
2. juulil 2018 kohtuistung, kus isikud selgitasid kokkuvõtvalt järgmist. B. M. selgitas, et ta on sündinud
3. augustil 2000, tema dokumendid on Pakistanis. Ta märkis, et agent lubas ta Poola saata ja sealt Saksamaale, aga neid peteti. Ta soovib elada Eestis. Tagasi ei soovi ta minna, seal ei ole midagi, tagasiteed ei ole. Samuti selgitas isik, et tema sugulane on J. Z., kellega koos sooviks ta elada kinnipidamiskeskuses. G. A. N. märkis, et oli enne Türgis, agent lubas viia Saksamaal. Autos oli 6 päeva, aga agent tõi hoopis Eestisse. Türgis varjupaika ei taotlenud. Kodumaal elu ja tervis ohus, kuna oli laene ja teda ähvardati selle pärast. M. A. selgitas, et ta elas Bangladeshis 1,5 aastat tagasi. Seal müüs perekond maha maa ja muu vara, nüüd on isik Eestis ja soovib olla Eestis. Elu ja tervis kodumaal oli ohus laenu tõttu. Isik, kellelt laenu sai, oleks võinud ta tappa. Maades, kust ta läbi rändas, varjupaika ei taotlenud. S. A. A. M. selgitas, et tema agent lubas ta viia Saksamaale, aga selle asemel pandi hoopis maha Eestis. Teistes riikides ta varjupaigataotlusi ei esitanud – agent sõidutas läbi mitmete riikide, ei teadnud, millised riigid ta läbis. Bangladeshis elu ohus ei olnud, aga tema isa on väga haige. Isik vajab raha, et isa ravida. KOHTU SEISUKOHT
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5. Vaidlust ei ole asjaolus, et taotluses nimetatud isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, neil puudub välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad

§ 34lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse.

Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb

§ 361

lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (

§ 361lg 1 ja § 362 lg 2).

5.

§ 361

lg-st 1 tulenevalt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Praegused taotlused on esitatud tuginedes

§ 361

lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5.

§ 361

lg 2 p-de 1-5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), isiku kodakondsuse 3 kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2), rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemisoht (p 4) ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). 6.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotlustes nimetatud isikute kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.

1. Isikute isikusamasus on tuvastatud nende endi ütluste ja muude tõendite alusel, kuid ilma välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendita ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Seega on vaja kontrollida isikute isikusamasust ja kodakondsust. Kohus peab oluliseks rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist.
2. Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VKRS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VKRS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p-de 3 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemisohtu kinnitavad ka isikute eelnev käitumine, Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine.
3. Kohus peab tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ega esitanud teistes Euroopa Liidu riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikud ei ole esitanud ka veenvaid põhjendusi, miks nad tegelikult rahvusvahelist kaitset vajavad.
4. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.

§ 361

lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta.

1. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA
2. juuli
3. a taotluste asjaolusid kogumis. Isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult, nad on rahvusvahelise kaitse soovi avaldanud alles pärast seda, kui nad peeti kinni, ning võib pidada tõenäoliseks, et nad püüavad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isikute küsitlemise võimalus ning isikute kättesaadavus. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isikute õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
4. Kohus selgitab, et

§ 17

lg 4 kohaselt käsitletakse taotlejat alaealisena, kui taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18-aastane. Taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab PPA. Käesolevas asjas oli PPA ametnikel põhjendatud kahtlus isikute sõnades nende vanuse osas. Isikutel puuduvad dokumendid ja vanus on määratud isikute enda sõnade kohaselt. PPA on taotlustes leidnud, et välimuse põhjal ei ole põhjust arvata, et isikud on 4 alaealised. PPA käsitleb isikuid täisealistena ja peab vajalikuks paigutada isikud PPA kinnipidamiskeskusesse. Seda taotlust on toetanud ka kohtuistungil osalenud lastekaitse spetsialist. 13. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotlused ja annab loa paigutada taotluses märgitud isikud kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5