Obsah (8)

§ 424§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutiivosa Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2018, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-18-1029 (kohtueelses m

§-de 424, 121 lg 1 ja 424 lg 2 järgi, lühimenetluses Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Signe Nilk (isikukood: 48306124715; elukoht: xxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxxxx ) vandeadvokaat Kalju Kutsar (riigi õigusabi korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Õigeks mõista Signe Nilk

§ 424lg 2 järgi (s.o 08.04.2018.a.

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episoodis). Süüdi tunnistada Signe Nilk

§ 424järgi, mis vastab alates 01.11.2017.a.

kehtivale

§ 424lg-le 1, ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

1 Süüdi tunnistada Signe Nilk

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Signe Nilgile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Signe Nilgi eelvangistuses viibitud aeg 12.02.2018 – 13.02.2018 s.o 2 päeva karistusaja hulka ning mõista Signe Nilgile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Signe Nilgile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Signe Nilk ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Signe Nilgile kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata Signe Nilgile kohustuseks alluda alkoholismivastasele ravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Signe Nilgile kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27. septembrist 2018.

§ 50

lg 1 alusel mõista Signe Nilgile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18 (kaheksateistkümneks) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia Maanteeametile. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Signe Nilgile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1. Asitõendite (s.h salvestiste) osas kohaldatavad meetmed: 2 - sõiduauto Seat Alhambra reg. märgiga 233 JAP juhi ja juhi kõrvalistuja turvapadjad, mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos, asukohaga Tartu, Riia 132, kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - verekahtlase määrdumisega õllekann (pakend nr 1), mis asub Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, asukohaga Kärdla, Sadama 26, kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - sõrmus (pakend nr 2), mis asub Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, asukohaga Kärdla, Sadama 26, kohtuotsuse jõustumisel tagastada Signe Nilgile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - DVD plaat - jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
2. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Signe Nilgilt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 500 (viissada) eurot ja riigi õigusabi kulud 631 (kuussada kolmkümmend üks) eurot ja ekspertiisi tasu 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel seoses Signe Nilgi osalise õigeksmõistmisega jätta sundraha summas 250 eurot, riigi õigusabi kulud summas 315 (kolmsada viisteist) eurot 50 senti ja ekspertiisitasu summas 14 eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud 1229 (üks tuhat kakssada kakskümmend üheksa) eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 102 (ükssada kaks) eurot 42 senti tasumistähtaeg on iga kuu
3. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakonna kaudu riigi õigusabi tasu 679,20 eurot (s.h käibemaks 113,20 eurot) vandeadvokaat Kalju Kutsarile tema poolt Signe Nilgile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
4. oktoober 2018.a. 3 Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Kui isiku juhtimisõigus on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4