) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt 413,27 eurot riigituludesse. Ühtlasi lõpetas maakohus hagejale riigi õigusabi andmise ning määras esindajale töötasuks riigi õigusabi osutamise eest 600 eurot ja hüvitatavaks tõendite esitamisega seotud kuluks 17,12 eurot riigi arvel. Maakohus tugines esindaja seisukohale, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu. Nähtuvalt esindaja väljatoodust on kostja olnud ainult ühe tehingu pooleks, mis hageja hinnangul tema õiguseid rikub, s.o
Hageja menetlusdokumentide tõlkimiseks eesti keelde ja kohtudokumentide tõlkimiseks hageja jaoks vene keelde kasutas maakohus tõlkebüroo teenust. Maakohus määras tõlkebüroole makstavaks tasuks
lg 4 alusel rahuldamata ja tagastab esitatud tõendid hagejale, kuna hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud kirju esitada maakohtule. Need ei oma määruskaebuse lahendamisel ka tähtsust, sest maakohus on õigesti lahendanud hagi menetlusse võtmise küsimuse ilma tõendeid uurimata, samuti ei saa selles menetlusetapis tõendeid uurida ega hinnata ringkonnakohus. Hageja esitas pärast kaebust täiendavad venekeelsed avaldused (enne käesoleva määruse allkirjastamist on neid kohtusse saabunud 10., 11. ja 12. juunil 2018). Hageja kordab neis varasemaid seisukohti ja taotlusi. Viidatud ega ka võimalikke järgnevaid avaldusi ringkonnakohus
lg-st 1 juhindudes ei menetle ja tagastab avaldused hagejale, kuna need esitati peale määruskaebuse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Maakohus leidis põhjendamatult, et hagi menetlusse võtmata jätmisel tuleb menetluskulud, mille osas sai hageja menetlusabi,
lg 4 alusel välja mõista riigituludesse.
lg 7 sätestab, et
lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Puuduvad andmed, et hageja majanduslik seisund oleks oluliselt muutunud võrreldes ajaga, mil maakohus kontrollis tema võimalusi maksta asjatundliku õigusabi eest või tasuda riigilõivu. Viimati hindas maakohus 4. juunil 2018 hageja majanduslikku olukorda ja asus seisukohale, et kuna hageja viibib vanglas ning tal sisuline sissetulek ja väärtuslik vara puudub, ei ole ta võimeline määruskaebuselt riigilõivu (50 eurot) tasuma. Ringkonnakohus leiab, et kuna puuduvad andmed hageja majanduslik olukorra paranemise kohta, esineb mõjuv põhjus hageja vabastamiseks kõigi menetluses tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 5
lg 2 p 2 kohaselt võib maakohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, st hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu. Hageja avaldatu järgi on kostja kolme tehingu ja hageja vanaema tapmise tulemusel omandanud hagejale endale ja temale kui vanaema pärijale kuuluva vara, ja ta soovib nõuda kostjalt viimase poolt omastatud vara eest hüvitist. Notariaalse esinduslepingu vanaemaga hageja vara käsutamiseks sõlmis hageja ise ja kostjal ei ole sellesse puutumust; samuti ei olnud kostja hageja korteri müügilepingu pooleks ega ole seega hageja vara omastanud. Kostja poolt kinkelepinguga omandatud korter oli mitte hageja, vaid tema vanaema oma. Kinkeleping on jõus, seda pole üles öeldud ega sellest taganetud. Seega puudub ka hageja esile toodud asjaolude õigust eeldades hagejal alus nõuda kostjalt kas lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. Lisaks on hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks
Vaatamata sellele, et hagejale määrati riigi õigusabi korras esindaja, ei ole esitatud eestikeelset hagiavaldust selge hagi eseme ja alusega (
Kuigi hageja kritiseerib määruskaebuses talle määratud esindaja toiminguid, siis ei nähtu kaebusest põhjendusi riigi õigusabi lõpetamise vaidlustamiseks. Kuigi määruskaebus rahuldatakse kulude riigi kasuks väljamõistmise osas, siis ei muutu sellest kohtuasja sisuline lõpplahend ja hageja kannab ka kulud ringkonnakohtus. Riigi õigusabi lõpetamise osas ei ole menetluskulud vastavalt
Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse ega hagi kohta kostja seisukohta, mistõttu ei ole asjas teisi menetlusosalisi, kelle kulusid oleks vaja kindlaks määrata.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale osas, mis käsitleb hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Samuti saab hageja
Eesti Vabariigil on
lg 3 alusel õigus vaidlustada ringkonnakohtu määrus selle kohta, et hageja ei pea tasuma maakohtu välja mõistetud summat riigituludesse. Riigi õigusabi lõpetamine ei ole
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.