← Eesti

2-17-107070/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-107070 Hagi ese Toruvana OÜ hagi KEKK OÜ vastu põhivõla 5673 euro 60 sendi ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 12 254 eurot 98 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Toruvana OÜ; registrikood 12494243; asukoht Laura, Rebase küla, Kambja vald, 62021, Tartumaa. Hageja esindaja: advokaat Margo Lemetti; e-post margo.lemetti@derling.ee Kostja: KEKK OÜ; registrikood 12650170; asukoht Mõisavahe 45-25, Tartu linn, 50708, Tartumaa. Kostja seaduslik esindaja: Ahti Paltseri; e-post info@kekk.ee Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Toruvana OÜ hagi KEKK OÜ vastu põhivõla 5673 euro 60 sendi ja viivise saamiseks.
  4. Mõista KEKK OÜ-lt Toruvana OÜ kasuks välja põhivõlg 5673 eurot 60 senti, viivis 5889 eurot 97 senti ning viivis tasumata põhivõlalt alates
  5. novembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  6. Jätta menetluskulud KEKK OÜ kanda.
  7. Mõista KEKK OÜ-lt Toruvana OÜ kasuks välja menetluskulu 1875 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  8. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  9. Toruvana OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KEKK OÜ-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis
  10. mai
  11. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  12. Hageja esitas
  13. mail
  14. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 5673,6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5673,6 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu.
  15. augustil 2016 allkirjastasid pooled tööde üleandmise vastuvõtmise akti. Kostja ei ole hagejale töövõtulepingujärgset tasu maksnud. Lepingu järgi oli viivisemääraks kokku lepitud 0,5% päevas, aga mitte vähem kui 30 eurot päevas. Hageja nõue muutus sissenõutavaks
  16. augustil
  18. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tal ei olnud võimalust tehtud tööde eest tasuda, kuna arve oli esitatud valele isikule – OÜ-le Kekk Ehitus. Hageja tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed. KOHTU SEISUKOHT
  19. Hageja on esitanud nõude töövõtulepingu alusel tasu saamiseks. Hagi lisana 1 esitatud töövõtulepinguga nr.XXX, on poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole seejuures määrava tähtsusega, et kostja ärinimi on lepingusse märgitud ekslikult Kekk Ehitus OÜ, mitte Kekk OÜ. Äriühingut nimega Kekk Ehitus OÜ ei eksisteeri, lepingusse on märgitud kostja registrikood, lepingu on allkirjastanud kostja juhatuse liige ning nähtuvalt hageja
  20. juuli
  21. a menetlusdokumendist kasutab kostja oma majandustegevuses ka nime Kekk Ehitus. Samuti nähtub lepingulise suhte olemasolu kohtule esitatud poolte kirjavahetusest.
  22. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt on tasuks kokku lepitud 5673,6 eurot. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, töö vastuvõtmisest või vastuvõetukslugemisest. Lepingu p 2.4 kohaselt kohustus kostja tasu maksma 7 kalendripäeva jooksul tööde vastuvõtmisest. Hagi lisana 3 esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga on tõendatud, et kostja võttis tööd vastu
  23. augustil
  24. Seega on hageja tasunõue sissenõutav.
  25. Olukorras, kus kostja on tööd vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja (vt 2/4 Riigikohtu
  26. oktoobri
  27. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Kostja ei ole vaatamata kohtu antud tähtajale selgelt täpsustanud, milles seisnesid puudused hageja tehtud töödes. Ainsa tõendina puuduste kohta on kostja esitanud OÜ JG RÖR esitatud arve. Kohtu hinnangul ei ole arvega tõendatud, et hageja tehtud tööd ei vastanud lepingule. Arves sisalduv tööde kirjeldus kattub küll osaliselt töövõtulepingu esemeks olnud töödega, kuid sellest ei saa järeldada, et tehti ümber hageja tehtud töid ja tööde tegemise põhjuseks oli tööde ebakvaliteetsus. Kostja ei ole tööde puudusi selgelt välja toonud ka kohtule esitatud poolte kirjavahetuses. Kostja on küll
  28. veebruari
  29. a hagejale saadetud e-kirjas viidanud, et töödega on probleeme, kuid pole selgitanud, milles probleemid seisnevad. Teistes e-kirjades, sh hiljem saadetud e-kirjades on kostja pidevalt lubanud tasu maksta. Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud, et hageja tehtud tööd ei olnud lepingukohased ja täielikud.
  30. Hageja nõude rahuldamist ei välista ka asjaolu, et kostjale esitatud arvel oli kostja nimeks märgitud ekslikult Kekk Ehitus OÜ. Kohtu hinnangul on kostja sellega seotud vastuväited põhjendamatud ja pahatahtlikult otsitud. Nagu eelnevalt märgitud siis äriühingut nimega Kekk Ehitus OÜ ei eksisteeri ja lepinguline suhe oli poolte vahel. Kostja ei ole kohtule esitatud poolte kirjavahetuses kordagi välja toonud probleemi arvel oleva kostja nimega. Vastupidiselt on kostja pidevalt lubanud arve tasuda. Nagu kohus eelnevalt tuvastas muutus hageja tasunõue sissenõutavaks
  31. augustil
  32. Seda asjaolu ei muuda arvel olev eksitus kostja nimega. Kostjale oli teada hagejale võlgnetav summa ja aeg, mille jooksul see tuli tasuda. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejale midagi tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingus kokkulepitud tasu välja mõista.
  33. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Lepingu p-s 2.5 on viivisemääraks kokku lepitud 0,5% tasumata summast päevas aga mitte vähem kui 30 eurot päevas. Hagi esitamise seisuga on seega lepingus kokkulepitud viivise summa suurem kui hagis nõutud 5673,6 eurot. Alates hagi esitamisest palub hageja viivise välja mõista seadusejärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivisesumma alates hagi esitamisest 216,37 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista viivis 5889,97 eurot ning alates
  34. novembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt seadusejärgses määras.
  35. Kohus märgib, et ei käsitle kostja
  36. oktoobri
  37. a menetlusdokumenti vastuhagina. Kostja on märkinud selles, et soovib esitada vastuhagi. Kohus tõlgendab nimetatut soovina kunagi tulevikus esitada vastuhagi. Nimelt ei ole kostja
  38. oktoobri
  39. a menetlusdokumendis esitanud selget nõuet hageja vastu ega välja toonud ka nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole menetluse käigus oma soovi vastuhagi esitada realiseerinud, juhib kohus kostja tähelepanu, et edaspidi on tal võimalik soovi korral hageja vastu hagi esitada eraldi menetluses. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja
  40. oktoobril 2017 menetlusdokumendis esitatud tasaarvestusavalduse ja muud sisulised vastuväited hagile, kuna need on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 ja 330 lg-s 1 sätestatud tähtaegu rikkudes ning kohtu hinnangul põhjustaks nende menetlemine asja lahendamise venimist.
  41. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 2270 eurot, sh riigilõiv 650 eurot, esindajatasu 1620 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on 3/4 esindaja ajakulu 12 tundi ja tunnihind 135 eurot. Kostja on hageja menetluskulude põhjendatusele vastu vaielnud. Kohus nõustub kostjaga osaliselt ja leiab, et hageja esindajakulude suurus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tegemist oli oma olemuselt õiguslikult lihtsa vaidlusega. Lisaks on hageja esitanud kohtule kohati seisukohti, mille esitamist kohus ei ole nõudnud ja mida ei saa seega pidada vajalikuks. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 1215 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1875 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.