2-15-16927/78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-15-16927 Tsiviilasi T.O. hagi AB Kreditex AS vastu täiteasjas nr 066/2015/859 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. aprilli 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB Kreditex AS apellatsioonkaebus Kohtuistungite toimumise ajad Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): AB Kreditex AS (registrikood 12041659), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Vastustaja (hageja): T.O. (isikukood XXXX), seaduslik esindaja L.Z., esindaja riigi õigusabi korras advokaat Aleksei Vassiljev esindajad RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. aprilli 2018 otsus muutmata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AB Kreditex AS kanda.
6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. T.O. esitas
8. novembril 2015 Tartu Maakohtule hagi AB Kreditex AS vastu täiteasjas nr 066/2015/859 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja
9. juunil 2014 O. Kovaljovaga laenulepingu, mille alusel andis kostja O. Kovaljovale laenu summas 19 400 eurot. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja, O. Kovaljova, N. Svirepova ja kostja
10. juunil 2014 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu, mille järgi seati hageja ja O. Kovaljova kaasomandis olevale korteriomandile, asukohaga Narva XXX, hüpoteek summas 24 000 eurot. Kostja ütles
11. aprillil 2015 laenulepingu üles ja nõudis O. Kovaljovalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja
12. mai 2015 täitmisavalduse alusel alustati hageja suhtes täitemenetlus nr 066/2015/859, milles on täitedokumendiks
13. juuni 2014 hüpoteegi seadmise ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Hüpoteegi seadmise leping on tühine, kuna hageja on psüühikahäirega isik, kes ei suutnud lepingu sõlmimise ajal õigesti hinnata, kuidas tehing mõjutab tema huve. Hagejal on Sotsiaalkindlustusameti
14. veebruari 2014 otsusega tuvastatud raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Viru Maakohtu
15. septembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-5874 määrati hagejale eestkoste. Lahendis tuvastati, et hageja on psühhiaatri ravil alates
16. aastast, mil tal diagnoositi epilepsiast tingitud mälu ja intellekti tunduv alanemine. Hageja teovõime piiramise põhjuseks olev vaimupuue oli seega olemas ka hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal. Tehingu tühisuse tõttu puudub kostjal hageja suhtes täitedokument, mistõttu on sundtäitmine täiteasjas nr 066/2015/859 lubamatu. Kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutnud nõuet. Kostja ei ole hagejale ega O. Kovaljovale laenulepingu ülesütlemise avaldust kätte toimetanud, mistõttu on ülesütlemine tühine. Kostja ei andnud laenuvõtjale täiendavat tähtaega laenu tasumiseks. Kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenulepingu leppetrahvi ja võla sissenõudmise kulude hüvitamise sätted on tühised. Hagejale ei toimetatud kätte täitmisteadet.
17. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt kontrollis notar hageja teo- ja otsusevõimet ning tegelikku tahet, samuti selgitas notar hagejale tehingu tagajärgi. Asjaolu, et hageja on psühhiaatri ravil alates
18. aastast ja talle määrati
19. septembril 2016 eestkoste, ei anna alust öelda, et tal oli piiratud teovõime ka tehingu tegemise ajal. Kuna eestkoste seati alles 2016 septembris, võib järeldada, et selle ajani ei olnud eestkosteks vajadust. Kostja edastas nii põhivõlgnikule kui hagejale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 2 Kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise lepingupunkt ei ole tühine. Hageja oli kursis täitemenetluse alustamisega, kuna viibis arestimise juures.
20. Viru Maakohus rahuldas
21. jaanuari 2017 otsusega hagi osaliselt ning tunnistas sundtäitmise täitemenetluses nr 066/2015/859 lubamatuks summas 29 797 eurot 94 senti, märkides, et sundtäitmine on lubatud summas 2328 eurot.
22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Viru Maakohtu
23. jaanuari 2017 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamata, ning teha uus otsus, millega tunnistada sundtäitmine lubamatuks täies ulatuses.
24. Tartu Ringkonnakohus tühistas
25. juuni 2017 otsusega Viru Maakohtu
26. jaanuari 2017 otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. MAAKOHTU LAHEND
27. Tartu Maakohus rahuldas
28. aprilli 2018 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on vaidluse lahendamisel keskne küsimus, kas
29. juunil 2014 sõlmitud hüpoteekide seadmise ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe on kehtiv. Maakohus asus, tuginedes Viru Maakohtu
30. septembri 2016 määrusele hagejale eestkoste seadmise kohta (tsiviilasi nr 2-16-5874), ekspertiisiaktile ja
31. märtsi 2018 kohtuistungil eksperdi antud selgitustele, seisukohale, et hageja ei saanud
32. juuni 2014 lepingu sõlmimise ajal aru oma tegude tähendusest ja tagajärgedest ega suutnud neid juhtida talle
33. märtsil 2005 määratud diagnoosi ehk orgaanilise dementsuse tõttu. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et eksperdi ekspertiisiaktist tulenevad järeldused on vasturääkivad. TsÜS 8 lg-st 2 lähtuvalt iseloomustab piiratud teovõimega isiku suutmatust oma tegudest aru saada seisundi kestvus. Ekspertiisiaktist nähtub, et hageja on piiratud teovõimega, sest tal esineb kestev psüühikahäire. Psüühikahäire kestvusele viitab ka see, et hagejal diagnoositi orgaaniline dementsus juba
34. märtsil
35. Maakohtu hinnangul nähtub ekspertiisiaktist üheselt, et lisaks kestvale psüühikahäirele ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid hageja vaimutegevuse ajutisele häirele või muule ajutisele asjaolule, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Maakohus nõustus hagejaga, et sellest, et hageja psüühikahäire ei ole mööduva iseloomuga, järeldub, et hageja psüühiline seisund oli ühesugune alates psüühikahäire diagnoosimisest kuni eestkoste seadmiseni. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et vahepealsel perioodil muutus hageja vaimne seisund stabiilseks. Samuti on ekspert
36. märtsi 2018 istungil seletanud, et orgaaniline dementsus tervenemist ette ei näe. Asja materjalidest ei nähtu, et Narva Sotsiaalabiamet oleks hageja
37. märtsi 2010 või hageja venna
38. märtsi 2008 pöördumiste alusel esitanud kohtule avalduse hagejale eestkoste seadmiseks. See ei tõendanud maakohtu hinnangul mitte seda, et hageja üle eestkoste seadmise vajadust varasemalt ei olnud, vaid seda, et Narva Sotsiaalabiamet ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja ja tema venna pöördumistest tuleneb, et juba enne
39. juunit 2014 teatati ametiasutustele hageja psüühikahäirest ja sellest, et ta vajab tervisliku seisundi tõttu oma õiguste ja huvide kaitseks abi. Pöördumised Narva Sotsiaalabiameti poole kinnitavad koosmõjus Sotsiaalkindlustusameti
40. veebruari 2014 otsuse ja
41. novembri 2017 kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktiga hageja väidet, et tema psüühiline seisund
42. juuni 2014 seisuga ei erinenud tema psüühilisest seisundist
43. septembri 2016 seisuga, mil hagejale seati eestkoste. 3 Maakohus asus seisukohale, et notari subjektiivne arvamus hageja vaimse seisundi kohta ei saa üle kaaluda ekspertiisi tulemust ja muid asjas kogutud tõendeid, mis tõendavad, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal teo- ja otsusevõimeline. Maakohtu hinnangul leidis seega tõendamist, et hageja oli tehingute tegemise ajal psüühikahäire tõttu piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Hageja psüühiline häire on olnud kestev ja progresseeruv ning tema arusaamine tavalistest elukorralduslikest küsimustest on olnud pikka aega takistatud. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja poolt
44. juunil 2014 sõlmitud tehingud on TsÜS § 11 lg 1 alusel tühised ning neil ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tehingute tühisuse tõttu puudub täitedokument, mistõttu tuleb täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
45. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
46. aprilli 2018 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt jättis maakohus tähelepanuta asjaolu, et
47. juunil 2014 sõlmitud tehing koosnes mitmest hageja osalusel sõlmitud lepingust. Maakohus jagas tehingu omal algatusel osadeks ja hakkas kontrollima hüpoteekide seadmise ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe kehtivust. Lõppjäreldustes on kohus aga leidnud, et TsÜS § 11 lg 1 alusel on tühised kõik hageja poolt
48. juunil 2014 sõlmitud tehingud. Seetõttu on tühine ka müügitehing ning hageja ei saanud selle tulemusel korteri kaasomanikuks ja peab tühise tehingu alusel saadu tagastama. Asjas ei ole üheselt tõendatud, et hageja oli vaidlusaluse tehingu tegemise ajal piiratud teovõimega või otsusevõimetu.
49. septembril 2016 seatud eestkoste ei anna alust arvata, et hageja oli samas seisundis ka
50. juunil
51. Puuduvad objektiivsed andmed selle kohta, milline oli hageja seisund orgaanilise dementsuse diagnoosi saamisest kuni eestkoste seadmiseni. Välistada ei saa olukorda, kus vaimuhaigel inimesel on selgeid perioode, mil tema teovõime piiratud ei ole. Maakohus tugines ekslikult eksperdiarvamusele, kuna ekspertiis ei andnud täpseid ja konkreetseid vastuseid, vaid üksnes oletusi, ja on seetõttu tõendina väärtusetu. Hageja on piiratud teovõimega alates eestkoste seadmisest ning sellest võib teha järelduse, et selle ajani ei olnud vajadust eeskoste seadmiseks. Ekspertiisiaktist ei nähtu, mille alusel ekspert leidis, et hageja ei olnud tehingu tegemise ajal teoja otsusevõimeline. Hageja on elanud üksinda ja tulnud oma eluga toime. Hageja tuli notari büroosse vabatahtlikult ja sai tehingu tulemusena korteri ½ mõttelise osa omanikuks. Kostja ei nõustu, et notari subjektiivne arvamus ei saa üle kaaluda muid asjas kogutud tõendeid, mis tõendavad, et hageja ei olnud tehingu tegemise ajal teo- ja otsusevõimeline. Maakohus on jätnud kostja taotluse notari tunnistajana ülekuulamiseks põhjendamatult rahuldamata. Notari toimingutest on tuvastatav hageja seisund. Kui tegu oleks tõepoolest raske psüühikahäirega, ei oleks vaja olla ekspert ega psühhiaater, et teha kindlaks, et isik ei mõista oma tegude tähendust. Kuna notariaalses lepingus puudub notari märge hageja teo- ja otsusevõime kohta, on kindel alus arvata, et hageja sai tehingu tähendusest ja tagajärgedest aru.
52. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
53. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
54. aprilli 2018 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1), kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
55. Asja materjalide kohaselt esitas hageja TMS § 221 lg 1 ja 11 alusel hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja väitel on sundtäitmine täiteasjas nr 066/2015/859 lubamatu muuhulgas seetõttu, et puudub kehtiv täitedokument. Kohtutäitur on täitedokumendina, mille täitmiseks ta täitemenetlust läbi viib, märkinud Narva notari Sergei Nikonovi poolt 25.06.2014 koostatud ja tõestatud notariaalakti nr 2690 (I kd tl 78). Tegemist on notariaalaktiga, mis käsitleb korteriomandi müügilepingut, ühishüpoteegi seadmise lepingut, kokkulepet hüpoteegiga tagatud nõuete kohta (tagatiskokkulepet), isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldust ja asjaõiguslepingut (I kd tl 12-17). Iseenesest õige on kostja väide, et
56. juunil 2014 koostatud ja tõestatud notariaalakt sisaldab mitmeid tehinguid, kuid samas on hageja tuginenud oma hagis vaid hüpoteegi seadmise kokkuleppe ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe tühisusele ning seetõttu kontrollis maakohus õigesti vaid nimetatud kokkulepete kehtivust. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud nõudeid seoses sellega, et korteriomandi, asukohaga XXX Narva, müügileping ja asjaõigusleping oleksid tühised ja seetõttu puudub alus võtta seisukohta nimetatud lepingute osas. Hüpoteegi seadmise lepingus on hageja ja O. Kovaljova korteriomandi, asukohaga XXX Narva, kaasomanikena kokku leppinud kostjaga korteriomandile hüpoteegi seadmises esimesele vabale järjekohale (lepingu p 7). Tagatiskokkuleppega (lepingu p 8) on kokku lepitud, et korteriomandit, asukohaga XXX Narva, koormav hüpoteek tagab kõiki kostja nõudeid hageja, O. Kovaljova ja N. Svirepova vastu, mis tulenevad nimetatud isikute ja kostja vahel 25.06.2014 sõlmisid laenulepingust nr 40625-2 ja selle võimalikest lisadest, samuti sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende muudatustest ja/või lisadest. Hageja kohustus koormatud kinnistu kaasomanikuna alluma koheselt sundtäitmisele, kui ühishüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta.
57. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Kohese sundtäitmise kokkuleppest täitemenetluseks ei piisa, vaid AÕS § 352 lg 1 järgi on sundtäitmise läbiviimiseks vajalik lisaks nii hüpoteek kui tagatud nõue, seega ka kehtiv tagatiskokkulepe. Sisuliselt moodustub täitedokument kehtiva hüpoteegi, kohese sundtäitmise kokkuleppe, tagatud sissenõutava nõude ja tagatiskokkuleppe koostoimes. Antud juhul on hageja vaidlustanud täitedokumendi olemasolu seeläbi, et talle kuuluvale ½ mõttelisele osale korteriomandist ei ole kehtivalt seatud hüpoteeki, samuti ei ole kehtivat tagatiskokkulepet ning kohesele sundtäitmiselele allumise kokkulepet. Seega tuleb eelkõige kindlaks teha asjaolu, kas hagejale kuuluvale ½ mõttelisele osale korteriomandist, asukohaga XXX Narva, on kehtivalt seatud hüpoteek.
58. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja oli hüpoteegi seadmise kokkuleppe (asjaõigusleping) sõlmimise ajal piiratud teovõimega ning seetõttu on hüpoteegi seadmise leping 5 TsÜS § 11 lg 1 alusel tühine. Kuna ei ole kehtivat hüpoteeki, mis kuuluks kostjale kui hüpoteegipidajale, siis ei ole ka täidetud täitemenetluse esmane eeldus. Maakohus on põhjendatult, hinnates asjas olevaid tõendeid (sh Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2014 otsust – I kd tl 117; hageja ja tema venna poolt Narva Sotsiaalabiametile esitatud taotlusi hagejale eestkoste seadmise vajaduse kohta – I kd tl 192-193; Viru Maakohtu
59. septembri 2016 määrust tsiviilasjas nr 2-16-5874 – I kd tl 159-161; ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti – II kd tl 85; eksperdi selgitusi kohtuistungil 20.03.2018 – II kd tl 128-129) asunud seisukohale, et lepingute sõlmimise ajal 25.06.2014 ei olnud hageja teo- ja otsusevõimeline, s.o hageja oli TsÜS § 8 lg 2 mõttes piiratud teovõimega isikuks. Maakohus on vastavad põhjendused vaidlustatud otsuses esitanud, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
60. Kostja väite kohaselt ei anna
61. septembril 2016 seatud eestkoste alust arvata, et hageja oli samas seisundis ka
62. juunil 2014, s.o et hageja oli lepingute sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole tuvastanud hagejal piiratud teovõime
63. juunil 2014 ainuüksi sel alusel, et
64. septembril 2016 seati hagejale eestkoste, vaid on sellisele järeldusele jõudnud hinnates asjas esitatud tõendeid.
65. Alusetu on kostja väide, et maakohus tugines ekslikult eksperdiarvamusele, kuna ekspertiis ei andnud täpseid ja konkreetseid vastuseid, vaid üksnes oletusi, ja on seetõttu tõendina väärtusetu. Ekspertiisiaktist nähtub, et hageja on ja oli ka
66. juunil 2014 piiratud teovõimega, sest tal esineb kestev psüühikahäire (s.o orgaaniline dementsus), mis diagnoositi juba 30.03.
67. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eksperdi järeldused ei ole vastuolulised ega üksteist välistavad ning ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et lisaks kestvale psüühikahäirele ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid hageja vaimutegevuse ajutisele häirele või muule ajutisele asjaolule, s.o hageja oli
68. juunil 2014 piiratud teovõimega, mitte aga otsusevõimetu. Maakohus kuulas eksperdi ära 20.03.2018 kohtuistungil. Ekspert selgitas põhjalikult oma järeldust hageja piiratud teovõime kohta ning kostjal oli võimalik osas, milles talle eksperdiarvamus arusaamatuks jäi, esitada eksperdile küsimusi.
69. Asjaolu, et hageja on elanud üksinda ja tulnud toime oma eluga, ei välista seda, et tegemist on piiratud teovõimega isikuga. Samuti see, et notariaalses lepingus puudub notari märge hageja teo- ja otsusevõime kohta, ei anna alust arvata, et hageja sai tehingu tähendusest ja tagajärgedest aru. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et notari subjektiivne arvamus ei kaalu käesoleval juhul üles teostatud ekspertiisi tulemust ning teisi asjas kogutud tõendeid, mis tõendavad, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal teo- ja otsusevõimeline.
70. Hüpoteegi seadmise lepingu kehtetus (tühisus) ei too iseenesest kaasa tagatiskokkuleppe ning kohese sundtäitmise kokkuleppe kehtetust. Nimetatud kokkulepped on õiguslikult iseseisvad, st ühe kehtivus ei sõltu teisest. Samas aga kuna hageja oli juba ka tagatiskokkuleppe ja kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimise ajal
71. juunil 2014 piiratud teovõimega, siis
72. juunil 2014 sõlmitud tagatiskokkulepe ja kohese sundtäitmise kokkulepe on hagejat puudutavas osas tühised. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt
73. juunil 2014 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, tagatiskokkulepe ning kohese sundtäitmise kokkulepe TsÜS § 11 lg 1 alusel tühised. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seetõttu puudub TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud täitedokument ja TMS § 23 lg-s 1 sätestatud alus täitemenetluse alustamiseks ning läbiviimiseks. Alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 066/2015/859 tuleb kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada. 6
74. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson