Obsah (5)

§ 121§ 203§ 4§ 11§ 120

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Rakvere Linnavalitsuse poolt isikliku kasutusõiguse tasu määramisel (fikseeritud korralduste p-s 6.11) on tegemist AÕSRS § 154 lg-st 1 tuleneva tsiviilõigusliku tahteavaldusega, mis on antud korralduse vormis. Eelnimetatud tahteavaldus realiseeritakse pooltevahelise notariaalselt sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga, milles lepitakse ühtlasi kokku isikliku kasutusõiguse tasu suurus ja maksmise kord. Vaidlus kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse (Riigikohtu Erikogu 23.09.

1. a määrus nr 3-3-4-1-03, p 8). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Elektrilevi OÜ esitas 28.08.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.08.
3. a määrus ja otsustada kaebuse menetlusse võtmine. Määruskaebuse põhjendused: 2 Vastustajal puudub pädevus korralduste p-s 6.11 nimetatud tasu määramiseks, mistõttu on tasu määramine õigusvastane. Olukorras, kus vastustaja on ühepoolselt määranud isikliku kasutusõiguse seadmise tasu, ei ole tegemist eraõigusliku kokkuleppega. P 6.11 on haldusakti osa ja seetõttu vaidlustatav halduskohtus. Kui kohus leiab, et tegemist on eraõigusliku küsimusega, ei kuulu tasu sätestav punkt korraldusse ning pooled saavad pidada tasu suuruse osas läbirääkimisi ja jõuda selles osas kokkuleppele. Tasu kokkulepe kuulub fikseerimisele korralduste p-s 6.9 viidatud notariaalses lepingus. Kohtu viidatud AÕSRS § 154 lg 1 ei ole asjassepuutuv. Kõnealusel juhul ei tulene tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus seadusest, vaid Rakvere linna haldusaktist ja selle alusel sõlmitavast notariaalsest lepingust. Kui tegemist on tehnovõrgu või -rajatise talumise tasuga, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu seadusest tuleneva tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest vastavalt AÕS §-le 158², mitte määrata see ise haldusaktis. Riigikohtu lahend nr 3-3-4-1-03 ei ole kohaldatav. Kuna tasu suurus on korralduse p-s 6.11 ebaõigesti määratud, kuulub p 6.11 tühistamisele.
4. Rakvere linn esitas 11.09.2018 vastuse, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Volitused linnale kuuluva maa koormamiseks isikliku kasutusõigusega on antud Rakvere Linnavolikogu 23.04.
5. a määrusega nr 10 kinnitatud “Rakvere linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korras”, mille p-dest 46 ja 61¹ tulenevalt on vastustajal olemas pädevus korralduste p-s 6.11 nimetatud tasu määramiseks. Kaebaja on olnud teadlik vastustaja põhimõtetest isikliku kasutusõiguse tasu määramisel ja on seda senini aktsepteeritud. Kaebaja väited viitavad üheselt vaidluse tsiviilõiguslikule sisule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Elektrilevi OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Tartu Halduskohus tagastas 08.08.
8. a määrusega Elektrilevi OÜ kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.08.2018. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebaja väitel puudub vastustajal pädevus korralduste p-s 6.11 nimetatud tasu määramiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Rakvere Linnavolikogu 23.03.
2. a määrusega nr 10 kinnitatud “Rakvere linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord”1 (edaspidi Kord) näeb ette, et linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus (p 46). Linnavara koormamine Korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse ja hoonestusõiguse seadmine (p 59). Linnale kuuluva maa koormamise reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega tehnorajatise püstitamiseks otsustab otsustuskorras linnavalitsus (p 61¹). Eelnevale tuginedes on kaebaja väide vastustajal pädevuse puudumise kohta põhjendamatu.
3. Kaebaja väitel on korralduste p 6.11 haldusakti osa ja seetõttu vaidlustatav halduskohtus ning olukorras, kus vastustaja on ühepoolselt määranud isikliku kasutusõiguse seadmise tasu, ei ole tegemist eraõigusliku kokkuleppega. Seega on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vaidlus korralduste p 6.11 tühistamise nõudes kuulub halduskohtus lahendamisele. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

§ 4

lg-st 1 nähtub, et halduskohtusse saab kaebuse esitada vaid 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/418122013020 3 sellise õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes. Seega ei anna halduskohtule pädevust asja läbivaatamiseks pelgalt see, kui dokument on vormistatud haldusaktina ning sisaldab halduskohtule osundavat vaidlustamisviidet. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata haldusorgani tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust ka siis, kui selline tahteavaldus on väljendatud osana haldusaktist. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Seega peab halduskohus kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel tuvastama, millist haldusakti osa on vaidlustatud. Kui kaebaja vaidlustab seda, kuidas haldusorgan on aktiga lahendanud avalik-õiguslikku valdkonda kuuluvat küsimust, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja vaidlustab aga haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust, tuleb kaebus

§ 11

lg 4 alusel tagastada, sest sellise tahteavalduse kehtivuse hindamine on üldkohtu pädevuses (Riigikohtu 20.04.

1. a määrus nr 3-3-1-31-06, p-d 7 ja 10 ning seal viidatud kohtupraktika). Kui pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik, tuleb see läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus (Riigikohtu erikogu 23.09.
2. a määrus nr 3-3-4-1-03, p 8).
3. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja vaidlusaluste korralduste p-s 6.11 märkinud tehnorajatise talumiskohustuse eest kinnistu omanikule tasu suuruse, millega kaebaja kohtumenetluses esitatud väidetel ei nõustu, pidades tasu äärmiselt ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks. AÕSRS § 154 lg 1 ls 1 järgi on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnorajatise talumise eest, kuid tasu suuruse ja selle koosseisu kuuluvate komponentide kohta seadus midagi ette ei näe (Riigikohtu 11.03.
4. a otsus nr 3-2-1-87-14, p 30). Seega üksnes asjaolu, et vastustaja on talumistasu suuruse välja toonud korraldustes, ei muuda vaidlust avalik-õiguslikuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja eesmärgiks on vaidlustada tasu suurust - seega vaidlustatud korraldustes väljendatud vastustaja tsiviilõiguslikku tahteavaldust. Kohtupraktikas on sedastatud, et tehnorajatiste talumise eest annavad tasu määramise õiguse kohtule AÕS § 158 lg 3 ja § 158² lg 1 ls 1 ning AÕSRS § 154 lg 1 ls
5. Tehnorajatise talumise eest tasu saamise asi on tsiviilasi, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses. Tehnorajatiste talumisega seotud asju lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 13¹ ja 61¹. peatüki järgi hagita menetluses. TsMS § 618¹ lg 1 järgi lahendatakse hagita menetluses muu hulgas tehnorajatise talumise kohustuse kohta esitatud avaldusi (AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 15²). See hõlmab ka talumiskohustusega seotud tingimuste, muu hulgas tasu määramise asju (Riigikohtu 11.03.
6. a otsus nr 3-2-1-87-14, p-d 20 ja 27). Seega on talumistasu olemuslikult eraõiguslik ning vaidlused tasu suuruse üle lahendatakse TsMS-is sätestatud korras. Tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks, kui isikud ei jõua kohtuväliselt kokkuleppele, tuleb aga kaebajal pöörduda maakohtu poole. Halduskohus on kaebaja kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel põhjendatult tagastanud.

16. Kaebaja palub määruskaebuses, et ringkonnakohus otsustaks tema kaebuse menetlusse võtmise. Ringkonnakohus selgitab, et sellekohane pädevus ringkonnakohtul määruskaebemenetluse raames puudub.

§ 120

järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Elektrilevi OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.
2. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4