KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 13. september 2018 1-17-5924 Maarika Kuusk, Aarn

) § 120 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega viis kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 7.–8.

juuni 2017, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti M. Kõivsaare kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.

mai 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti M. Kõivsaare liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust. M. Kõivsaare karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates tema ilmumisest vanglase karistust kandma. M. Kõivsaare karistuse kandmise aeg algas

1. septembril 2017 ja tema karistuse kandmise aeg lõpeb
2. juulil
5. augustil 2018 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid M. Kõivsaare tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokurör vabastamist ei toeta.
6. Tartu Maakohtu
7. augusti
8. a määrusega jäeti M. Kõivsaar enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused

§ 76

lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas,

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata.

4. Tulenevalt

§ 76

lg 5 ls-st 2 ja § 75 lg 1 p-st 1 peab ennetähtaegselt vanglast vabastataval inimesel olema elukoht. M. Kõivsaarel seda ei ole. On tõsi, et tal on lootus saada kuhugi sotsiaalkorter, aga seni tal seda ei ole. Kohus ei saa seetõttu täita

§ 75lg 1 p 1 nõuet ja määrata M.

Kõivsaart kuhugi konkreetsele aadressile elama. Seega ei saa M. Kõivsaart vabastada juba ainuüksi sel põhjusel.

1. Kohtul puudus usk, et M. Kõivsaar edaspidi kuritegudest hoiduks. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud ja ka vanglas on ta varem viibinud. Varasemad karistused üldiselt ja vangis olek spetsiifiliselt pole M. Kõivsaart õiguskuulekale teele suunanud, mistõttu ei ole seda alust loota praegusestki vangistusest. M. Kõivsaare peamine kuritegusid soodustav tegur on alkohol, sest kuriteod on süüdimõistetu sooritanud purjuspäi. Alkohol tingib suure tõenäosusega uued kuriteod ka pärast M. Kõivsaare vabadusse pääsemist. Nimelt ei ole kohtul mingit alust arvata, et M. Kõivsaar suudab edaspidi alkoholist hoiduda. Tema alkoholiprobleem on sedavõrd tõsine, et seda ei ole võimalik lahendada nii, nagu seda paistab uskuvat süüdlane ise: lihtsalt otsustades, et ta enam ei joo. Alkoholismi kontrolli alla saamine eeldab ravi, mistõttu on M. Kõivsaarel lootust tulevasele õiguskuulekale elule üksnes juhul, kui ta ravile läheb. Paratamatult aga möödub enne ravi toimima hakkamist mõningane periood, mil esineb suur oht, et M. Kõivsaar hakkab jällegi jooma ja seetõttu kuritegusid toime panema. Sellise ohu tõttu ei ole M. Kõivsaart võimalik ennetähtaegselt vanglast välja lasta. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellelegi, et M. Kõivsaar katkestas Agressiivsuse Asendamise Treeningu. See tähendab seda, et selle programmi läbi ei saadud M. Kõivsaare latentset vägivaldsust mitte mingilgi määral kontrolli alla, mistõttu tuleb karta, et see vägivaldsus avaldub peagi uutes kuritegudes. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Kõivsaar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning enda vabastamist.
3. M. Kõivsaar kinnitab, et tal on võimalik saada eluase Orava või Otsa küla sotsiaalmajas. Määruskaebuse esitajal puudub küll kindel töökoht, ent tal on kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol. Vabaduses on M. Kõivsaar nõus alkoholiprobleemiga tegelema. Samuti on ta nõus osalema programmis „Agressiivsuse asendamise treening“. Kinnipidamisasutuses on M. Kõivsaar käitunud korralikult ja lubab ka vabaduses olla seaduskuulekas. Ta on nõus kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Viimati oli ta vanglas 13 aastat tagasi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Kõivsaare määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
5. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
6. või
7. peatüki sätteid, arvestades
8. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatüki
11. jao sätteid, sh KrMS §
12. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea 2

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on M. Kõivsaare ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et M.

Kõivsaare tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus on analüüsinud ka M. Kõivsaare elukohaga seotud küsimust. Maakohus ei jätnud M. Kõivsaare vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. M. Kõivsaare lubadused asuda tegelema alkoholiprobleemiga, hakata seaduskuulekaks ja täita kriminaalhoolduse nõudeid ning osaleda sotsiaalprogrammis ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Tegemist võib olla üksnes isiku lubadustega, sest tema senine elukäik ei ole näidanud, et M. Kõivsaare lubadustele saaks panna erilist kaalu. Kuna ka ringkonnakohus on veendunud, et M. Kõivsaar ei suuda edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks. 11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus M. Kõivsaare määruskaebuse Tartu Maakohtu 30. augusti 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 3