KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 3. september 2018 Kriminaalasja number 1-18-4130 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuu

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. juuni 2018 otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav Margus Tamm, isikukood: 37806012246, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. juuni 2018 otsus osaliselt, s.o Margus Tammele

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel kohaldatud katseaja määra osas.

2.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Margus Tamm ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Vandeadvokaadi abi Irina Gromtseva apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt OÜ IdaViru Advokaadibüroo kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevale süüdistatav Margus Tammele määratud korras kaitse teostamise eest.
4. KrMS § 185 lg 1 alusel menetluskulud jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
5. Margus Tamme süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema 21.01.2018 kella 00.15 paiku Saka-Ontika-Toila tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Peugeot reg.nr XXX juhile keelatud seisundis, nimelt oli ta alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt EKEI uuringuaktile nr 97T oli M. Tamme veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,90 +/- 0,06 mg/g kohta ning keda vastavalt LS § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2. Viru Maakohtu 07.06.2018 otsusega karistati M. Tamme

§ 424

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrati mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M. Tamm ei pane 4-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus alates 07.06.

1. 2.
2. Maakohus leidis, et antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas on süüdistatav juhtinud mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Seda kinnitavad nii süüdistatav ütlused kui ta dokumentaalsed tõendid: indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekiri, 21.01.2018 juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Maakohus leidis, et M. Tamm pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta istus sõiduki rooli vahetult peale seda, kui oli umbes kolme tunni vältel tarvitanud alkoholi. Ise hindab, et oli keskmise joobe seisundis. Seega oli M. Tammele endale teada joove ning alkoholijoobes olles sõiduki rooli istudes ja sõidukit juhtides teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 2.
3. M. Tammel tuvastatud joobe aste (1,84 mg/g kohta) ei ole kriminaalse joobe alamastmega (1,50 mg/g kohta) külgnev ja isegi aritmeetiliselt jääb keskmise alkoholijoobe n-ö mediaanarvule (1,5 ja 2,5 vahel, s.o 2,0) pigem lähedaseks (1,5 ja 2,0 vahel, ehk üle 1,75), aga jääb sellest ikkagi mõnevõrra allapoole (on väiksem kui 2,0). Maakohtu arvates jääb süüdistatava süü keskmisest määrast allapoole, jäädes ikkagi lähedaseks keskmisele, mitte miinimummäärale. M. Tamm tunnistas oma süüd täielikult ning avaldas kahetsust juba eeluurimise ajal. Maakohus võtab seda arvesse karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et M. Tamm on kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata (väärtegu oli otsuse tegemise seisuga kustunud). Prokurör palus karistada M. Tamme rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses. Lisaks põhikaristusele palus prokurör kohaldada ka lisakaristus ning võtta M. Tammelt ära juhtimisõigus 3 kuuks. Maanteeameti 20.02.2018 vastusest nähtub, et M. Tamm omab mootorsõiduki juhtimisõigust ja talle on väljastatud A, B, BE, C, CE, T kategooria juhiluba kehtivusega kuni 18.12.
4. Seega iseenesest sellise lisakaristuse kohaldamine on võimalik. 2.
5. Maakohus ei tuvastanud M. Tamme puhul selliseid asjaolusid, mille puhul saaks kohaldada lisakaristust. Ta on varem joobes juhtimise eest karistamata, kriminaalkorras üldse karistamata, kuriteo toimepanemise ajal oli üks kehtiv väärteokaristus, mis tänaseks on aegunud. Maakohtu arvates M. Tamme mõjutamiseks piisab ka põhikaristuse kohaldamisest. Prokurör on lisakaristuse ettepanekut motiveerinud sellega, et viimase seadusemuudatuse valguses on nii korduva kui ka esmase mootorsõiduki joobes juhtimise puhul lisakaristuse kohaldamine kohustuslik. Seni tehtud Riigikohtu lahendid lisakaristuse kohaldamise küsimuses puudutavad väärteomenetluses mõistetud karistusi ning need põhimõtted ei ole kriminaalmenetluses kohaldatavad. Prokurör ei nõustu loogikaga, et lisakaristust saab kohaldada vaid siis, kui põhikaristus ei ole piisavalt range.

§ 424

lg 1 sõnastust, et kohus 2 võib ära võtta juhtimisõigust, peab vaatama koostoimes

§-ga 50, millest nähtub vaid üks erand, millal juhtimisõigust ära ei võeta, st kui tegemist on liikumispuudega isikuga. Kõigil muudel juhtudel saab (ja tuleb) juhtumisõigus ära võtta. Kaitsja nõustus prokuröri karistusettepanekuga põhikaristuse osas, märkides seejuures, et põhikaristuseks saab mõista isegi rangema karistuse. Samas ei näe kaitsja alust lisakaristuse kohaldamiseks. Maakohus ei nõustunud prokuröri karistusliigi ettepanekuga, kuna on eelnevalt tuvastanud, et süüdistava veres olnud alkoholisisaldus läheneb joobe keskmisele määrale. 2.4. Antud juhul tuleb kohaldada rangeimat karistuse liiki, s.o vangistust, sanktsiooni miinimumäärale lähedases määras, s.o 5 kuud, jättes selle tingimisi

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel kohaldamata, määrates M.

Tammele katseajaks 4 aastat. Keskmisest (s.o kolm aastat) mõnevõrra pikem katseaeg, nagu ka rangema karistusliigi valik on põhjendatud lisaks süü keskmisele määrale lähedasele raskusele eripreventiivsete kaalutlustega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt varasemalt rahalise iseloomuga karistuse (rahatrahvi) määramine ei mõjutanud süüdistatavat piisaval määral ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu järjekordse õigusrikkumise eest (kusjuures varasem väärteokaristus antud kuriteo toimepanemise hetkeseisuga veel aegunud ei olnud) tuleb karistada just (tingimusliku) vangistusega, mitte rahalise karistusega, sest viimane ei pruugi süüdlast piisaval määral mõjutada. Maakohtu arvates selline põhikaristus on ka küllaldane M. Tamme poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks ning lisakaristuse kohaldamise järele vajadus antud juhul puudub.

§ 424

lg-st 3 tuleneb lisakaristuse alammäär esmase rikkumise korral (siis kui kohus otsustab lisakaristuse kohaldada), s.o kolm kuud aga ei kohusta kohut lg-s 1 sätestatud kuriteo (s.o esmase mootorsõiduki joobes juhtimise) toimepanemise korral lisakaristust tingimata kohaldama. Apellatsioon

1. Viru Maakohtu 07.06.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Tamme kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt M. Tammele mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega kergendada M. Tammele mõistetud karistust, määrates kas rahalise karistuse või vähendada määratud vangistuse määra ja katseaja pikkust. 3.
2. Kohtuotsusega määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele, kuriteo asjaoludele ja M. Tamme isikule. Maakohus ei arvestanud süü suuruse hindamisel kuriteo asjaolusid, s.o seda, et tegemist on teise astme kuriteoga, sellega ei põhjustatud negatiivseid tagajärgi, kuriteo toimepanemisel ei pandud toime teisi liiklusnõuete rikkumisi, ei ohustatud teisi liiklejaid ning valitud oli madalaima liiklustihedusega tee. Need vähendavad süüdistatava süü suurust, mistõttu peaks ka mõistetav karistus olema kergem. 3.
3. Ka ei nõustuta apellatsioonis rahalise karistuse määramata jätmisega, kuna kohtuotsuse tegemise ajaks olid kõik väärteokaristused kustunud ja neid ei saa võtta aluseks karistuse liigi valikul. Arvestades kriminaalasja asjaolusid on rahalise karistuse mõistmine õigustatud. Kohtul on võimalik määrata rahaline karistus suuremas määras, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 3.
4. Kui kohus jätab rahalise karistuse kohaldamata, leiab apellant, et määratud vangistuse määr ja katseaja pikkus ei vasta M. Tamme süü suurusele, kuriteo asjaoludele, süüdimõistetu isikule ega ka kohtupraktikale. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb kohaldada just 4 aasta pikkust katseaega ning kuidas see on küllaldane uute kuritegude ärahoidmiseks. Maakohus on jätnud kirjeldamata millised kuriteo asjaolud mõjutavad katseaja pikkuse valikut. 3 3.
5. Lisaks ei nähtu kohtuotsusest, mil viisil on kohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu – tegemist võib olla argumenteerimisveaga. Ei nähtu ka isikust tulenevate asjaoludega arvestamist. Määratud karistus on liiga karm, ei vasta karistamise eesmärkidele ning ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.
6. Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrusega võeti süüdistatava kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 24.08.
7. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus, uurinud esitatud apellatsiooni ja maakohtu otsuse karistuse mõistmise motiive, leiab, et Viru Maakohtu 07.06.2018 otsus tuleb osaliselt tühistada M. Tammele

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel kohaldatud katseaja määra osas.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. 6. Seega kaitsja apellatsioonis esitatud väited mõistetud karistuse kergendamise taotluse osas väärivad osaliselt tähelepanu. Ringkonnakohus leiab, et M. Tammele mõistetud vangistus on kooskõlas senise karistuspraktikaga, küll ei saa nõustuda mõistetud katseaja määraga (4 aastat), mis on põhjendamatult karm. Sellises määras (4 aastat) katseaja määramine pole leidnud maakohtu otsuse motiveerivas osas ka vajalikku ja selgeltjälgitavat põhjendamist. 7.Ringkonnakohus nõustub seega maakohtu poolt mõistetud põhikaristuse valikuga ja leiab, et selle määr – 5 kuud vangistust on

§ 56põhimõtteid järgides M.

Tamme isiku puhul asjakohane. Maakohus ei nõustunud õigustatult prokuröri karistusliigi (rahaline karistus) ettepanekuga, kuna on eelnevalt tuvastanud, et süüdistava veres olnud alkoholisisaldus läheneb joobe keskmisele määrale. Maakohus on põhjendatult leidnud, et M. Tamme süü suurus jääb lähedaseks pigem keskmisele määrale. Seega vangistuse kui karistuse mõistmise põhjenduse asjaolusid ei pea ringkonnakohus enam vajalikuks üle korrata, sest nad on maakohtu otsuses põhjalikku käsitlemist leidnud. 8. Kindlasti ei nõustu ringkonnakohus apellatsiooni väitega, et maakohus pidanuks arvestama sellega, M. Tamme poolt toime pandud kuriteoga ei põhjustatud negatiivseid tagajärgi, kuriteo toimepanemisel ei pandud toime teisi liiklusnõuete rikkumisi, ei ohustatud teisi liiklejaid ning valitud oli madalaima liiklustihedusega tee. Need asjaolud vähendavat kaitsja arvates süüdistatava süü suurust, mistõttu peaks ka mõistetav karistus olema kergem. Siinkohal jätab kaitsja ringkonnakohtu arvates tähelepanuta, et eelmainitud asjaolud ei ole

§ 424järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu sisuks.

Olukorras, kus alkoholijoobes isikute sõidukiroolis olles saavad kahjustatud kaaskodanike hüvedena tervis ja vara, tuleb tavaliselt kaalumisele teiste süüteokooseisude olemasolu. Millist võimalikku ohtu kujutab aga joobeseisundis sõidukijuht ühiskonna liikmetele nende east sõltumata, kujutab ette iga mõtlev ja küllaldase haridustasemega inimene. Sõiduki juhtimine taolises alkoholijoobes mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suurendab selle tõenäosust oluliselt, kuivõrd keskmises joobeseisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt liiklusolusid ja oluliselt väheneb reaktsioonikiirus. 9. Ringkonnakohus ei jäta märkimata, et M. Tamme isiku puhul on kohaldatud rangeimat karistuse liiki, s.o vangistust niigi sanktsiooni miinimummäärale lähedases määras, s.o 5 kuud.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks 1 kuni 5 aastat.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal apellatsioonis märgituga et olukorras, kus maakohus mõistis M. Tammele juba karmima karistusliigi vangistuse näol, ei ole enam jälgitavalt põhjendatud talle keskmisest 4 pikema katseaja määramine, mida 4 aastat kindlasti on. Katseaja määramist miinimumi lähedaselt mõjutab asjaolu, et M. Tamm on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik, kes tunnistas süüd ja kahetses toimepandut. Ringkonnakohtu arvates teenib karistuse mõistmise eesmärki süüdistatava puhul ka oluliselt lühem katseaeg. Ringkonnakohus peab seega põhjendatuks

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Margus Tamm ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kaitsja on esitanud koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 6 pooltunni ulatuses, sealhulgas konsultatsiooni eest kaitsealusega 2 pooltundi ja apellatsiooni koostamise eest 4 pooltundi summas 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus asja vähest keerukust arvestades konsultatsiooni ja apellatsiooni koostamise eest 6 pooltunni ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades apellatsiooni seisukohtade mahukust ja põhistuste olemasolu sisuliselt 2-l leheküljel (milledel on kaalukalt ka esitatud väljavõtteid maakohtu otsusest), on põhjendatud konsultatsiooni ja apellatsiooni koostamise eest rahuldada kaitsjatasu taotlus 3 pooltunni ulatuses. Seega kuulub kaitsjatasu taotlus rahuldamisele 3 pooltunni ulatuses, s.o summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot.
2. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda.
3. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4, ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 07.06.2018 otsuse osaliselt, s.o Margus Tammele

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel kohaldatud katseaja määra osas ja määrab katseajaks 1 aasta.

Apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Maarika Kuusk