) § 3401 lõike 2, § 371 lõike 1 punkti 9 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lõike 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldaja ei kõrvaldanud 07.05.2018 määruses osundatud puuduseid kohtu määratud tähtajaks. Kohus kohustas avaldajat 07.05.2018 määrusega esitama korrigeeritud avaldus, mis vastab
lõikes 1 sätestatud nõuetele ja milles on mh välja toodud selgelt formuleeritud hagi ese, ning esitama tõendeid, millest nähtuks, millal puudutatud isiku 02.03.2018 ja 02.04.2018 otsused avaldajale kätte toimetati. Avaldajal tuli osundatud puudused kõrvaldada 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avaldajale toimetati määrus kätte 23.05.2018, seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 30.05.2018. Avaldaja esitas täiendava menetlusdokumendi 11.06.2018. Kohus viitas
Kuivõrd avaldaja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus, ei võtnud kohus hilinemisega esitatud menetlusdokumente menetlusse. Kohus märkis 07.05.2018 määruses, et keeldub avalduse menetlusse võtmisest, kui avaldaja puudusi kohtu määratud tähtajaks ei kõrvalda.
Puudutatud isikul menetluskulud puuduvad, kuna avaldust ei ole menetlusse võetud ega puudutatud isikule kätte toimetatud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 12.06.2018 määrus tuleb
lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
lõikele 1 on menetlusdokumendi kättetoimetamine selle saajale selliselt üleandmine, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Käesolevas asjas on käsitluse all hagita menetluses esitatud avalduses esinenud puuduste, mis maakohtu arvamuse kohaselt takistasid avalduse menetlusse võtmist, kõrvaldamiseks antud tähtaega sisaldava kohtumääruse avalduse esitajale kohtu poolt üleandmine. Kuigi nimetatud dokument ei sisaldu
lõikes 5 esitatud nende kohtudokumentide loetelus, mille kohus peab menetlusosalisele kättetoimetama, võib kohus ka muude dokumentide (nt menetlusosalisele mingi toimingu tegemiseks menetlustähtaja andmise puhul) omal 3 algatusel määrata nende üleandmise kättetoimetamise teel. Sellise üleandmise viisi määraski maakohus 07.05.2018 määruse resolutsiooni punktis 1 (t lk 72). Sellisel juhul tuli maakohtul määruses antud tähtaja arvestamisel lähtuda
-s sätestatud kättetoimetamise reeglitest. 9. Kolleegium leiab, et antud juhul puudus kohtul alus lugeda avaldajale puuduste kõrvaldamise määrus kättetoimetatuks
Asja materjalidest nähtuvalt on kohus saatnud avaldajale 18.05.2018 e-kirja (t lk 74), milles märkis, et edastab avaldajale korduvalt 07.05.2018 määruse ja loeb selle kättetoimetatuks 23.05.2018. Kirjas on viidanud kohus ka
Kuna puuduste kõrvaldamise määrus on praeguses asjas esimene kohtu poolt avaldajale saadetav menetlusdokument, puudus kohtul alus tugineda
Seega sai menetlusdokumendi saatmisega kättetoimetamise aluseks olla sama sätte teine lõige.
lõike 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Antud juhul on avaldaja e-postiaadressilt, millele kohus e-kirja saatmisega määruse kättetoimetatuks luges (XXX), üksnes esitanud avalduse kohtule, kuid ei ole e-postiaadressi avalduses enda kontaktandmetesse märkinud. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et avaldaja oleks
Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul alus lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks
§-s 3141 sätestatud n-ö kättetoimetamise fiktsiooni alusel, mistõttu tuleb lähtuda avaldaja poolt avaldatust selle kohta, millal ta tegelikult menetlusdokumendi kätte sai (
Määruskaebuses on avaldaja märkinud, et sai puuduste kõrvaldamise määruse e-toimiku kaudu kätte 04.06.2018 ning vastav info nähtub ka Kohtute Infosüsteemist (KIS). Avaldaja esitas avalduse puuduste kõrvaldamiseks 11.06.2018 ehk määruses antud 7-päevase tähtaja jooksul. Seega esitati puuduste kõrvaldamise menetlusdokument tähtaegselt. 10. Isegi kui puuduste kõrvaldamise määruse oleks saanud lugeda avaldajale
1 alusel kättetoimetatuks, võis e-toimikus nähtav info avaldajat eksitada ja anda talle seeläbi mõjuva põhjuse kohtu poolt antud tähtaja mittejärgimiseks (
Avaldaja on koos määruskaebusega esitanud e-toimiku väljatrüki (t lk 96), millest nähtuvalt oli e-toimikus kuvatud avaldajale vastuse tähtajana 11.06.2018 ehk tähtaeg, mis on arvutatud alates avaldajale e-toimiku kaudu puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest. Kolleegium märgib, et olukorras, kus kohus on esmalt proovinud avaldajale menetlusdokumenti kätte toimetada e-toimiku vahendusel, kuid selle ebaõnnestumisel on kohaldanud
§-s 3141 sätestatut, tuleb vastavad andmed (ehk kuupäev, millest alates loetakse menetlusosalisele dokument kättetoimetatuks) ka e-toimikusse sisestada, et vältida olukorda, kus menetlusosaline peale kohtu poolt saatmisega dokumendi kättetoimetatuks lugemist võtab dokumendi siiski vastu e-toimikus, kus kuvatakse talle ka e-toimikus dokumendi vastuvõtmise päevast automaatselt arvestatav kohtu määratud tähtaeg. Antud juhul ei ole maakohus selliselt toiminud ja KIS-st nähtub puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamise kuupäevana 04.06.2018. 4 11. Täiendavalt märgib kolleegium, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud ka
lõikele 1, mille kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või
§-des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Nimetatud sättest tuleneb avalduse menetlemiseks kaks alternatiivi – menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus või kohtu hinnangul ei põhjusta avalduse menetlemine menetluse lahendamise viibimist. Antud juhul analüüsis maakohus kahest alternatiivist vaid ühte, leides, et avaldaja ei põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Tuginedes nimetatud sättele tulnuks kohtul aga hinnata ka teise alternatiivi kohaldumist ehk kas avalduse menetlemine põhjustab menetluse viibimist. Olukorras, kus menetlusosaline esitab puuduste kõrvaldamise avalduse küll peale puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja möödumist, kuid enne maakohtu poolt asja menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemist, ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et hilinenud avalduse menetlemine põhjustab menetluse viibimist. 12. Seoses käesolevalt määruskaebuselt tasutava riigilõivuga juhib kolleegium maakohtu tähelepanu asjaolule, et kohus on ekslikult nõudnud avaldajalt riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõige 15 on erisäte sama paragrahvi lõike 14 suhtes, tuli praeguselt määruskaebuselt tulenevalt RLS § 59 lõigete 15 ja 10 koosmõjust tasuda lõivu 15 eurot. Avaldajal on
lõike 1 punkti 1 alusel õigus taotleda kohtult enamtasutud riigilõivu tagastamist. 13. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.