Obsah (10)

§ 407§ 322§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-18-8951 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2018, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8951 Tsiviilasi P

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik PlusPlus Capital AS esitas 11.06.
2. a kohtule hagiavalduse, milles palus Mxxxx Mxxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 6265,23 eurot, intressi 513,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1622,41 eurot, lepingutasu 15 eurot, lepingu haldustasu 2,70 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 15.06.
3. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid anti allkirja vastu 25.06.2018. a üle kostja emale, kes elab kostja registreeritud aadressil. Kohus loeb vastavalt

§ 322lg 1 dokumendid kätte toimetatuks.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lõikes 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid Inbank AS ja kostja laenulepingu nr COFI01410, 09.11.

1. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 6265,23 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 12.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 190,74 € alates 12.12.2016 kuni viimase osamakseni 12.03.2021 summas 190,01 €. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 12,9% aastas ja viivise määr 21,93% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma, 2 2-18-8951 intressi ja lepingu haldustasu summasid. Kostja rikkus lepingu p. 5.
2. ning ei tasunud ühtegi osamakset. Lepingu p. 13.2 lähtudes teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 06.04.
3. a. 28.12.2017 a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (12.06.2018-08.08.2018) tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 218,33 eurot (21,93%/100 x 6265,23€ x 58p). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 1840,74 eurot (1622,41 + 218,33). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis lepingujärgses määras 0,06% päevas (21,93% aastas) tagastamata põhisummalt 6265,23 eurolt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingu alusel tasumisele kuuluv lepingutasu ja lepingu haldustasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 8636,91 eurot, millest 6265,23 eurot moodustab põhivõlg, 513,24 eurot intress, 1840,74 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 15 eurot lepingutasu ja 2,70 eurot lepingu haldustasu. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 550 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 350 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude 3 2-18-8951 jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal õigusabile kulunud 3,5 tundi tasumääraga 100 eurot/tund, kokku 350 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasumäär ja tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 900 eurot, millest 550 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 350 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4