1-17-3242/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3242 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus, millega jäeti Dmitri Frolovski (ik 37108310215) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaadi määruskaebuse vanemabi Robert Sprengk, RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
8. juuli 2018 määrus, millega Dmitri Frolovski jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Barrister Narva makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Dmitri Frolovskile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot. Mõista Dmitri Frolovskilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Dmitri Frolovski kannab Viru Vanglas karistust Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi. Teda karistati KarS § 68 lg-t 1 kohaldades 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata 2 aasta pikkuse katseajaga. Harju Maakohtu
10. juuni
11. a määrusega pöörati karistus täitmisele. Karistusaja alguseks loeti
12. november 2017 ja lõpptähtajaks on
13. mai
15. Vangla ja prokurör ei toeta D. Frolovski vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
16. Viru Maakohtu
17. juuli
18. a määrusega jäeti D. Frolovski tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused D. Frolovski ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. D. Frolovskit on kriminaalkorras karistatud 7 korda, ta kannab neljandat vangistust. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei olnud juhuslik ning varasemad karistused ei ole D. Frolovskile eripreventiivset mõju avaldanud. D. Frolovski on vangistuses olles käitunud hästi. D. Frolovskil on vabanedes ka elukoht. Oma elukaaslasega on D. Frolovski elanud koos 27 aastat ning tal on 3 last. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Küll aga on D. Frolovskil arvestades tema korduvkaristatust ka kriminaalse taustaga isikust tuttavaid. Ehkki D. Frolovski end mõjutatavaks ei pea, on ta varem pannud kuriteo toime ka grupis. Kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. 3.1 Vabanemise korral puuduks D. Frolovskil töökoht. Enne vangistust töötas D. Frolovski torulukksepana ja pikemaid töötuse perioode ei esinenud. D. Frolovskil on kvalifikatsioonid erinevatel elualadel ning ta on motiveeritud töötama. Väidetavalt oli D. Frolovskil enne vangistust kindel sissetulek, samas on seisuga
19. juuni 2018 tal tasumata nõudeid 2978,78 eurot. 3.2 D. Frolovskil on probleeme alkoholiga ning teda on varem karistatud joobes juhtimise eest korduvalt ning väärteokorras ka alkoholiseaduse ja liiklusseaduse järgi. D. Frolovski on varem läbinud Liiklusohutusprogrammi, ent järjekordne joobes juhtimine näitab, et järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Kinnipeetava sõnul tal ei ole alkoholsõltuvust. Seega ei saa D. Frolovski aru, et alkoholi tarvitamine on probleem ja seetõttu ei tundu ta olevat motiveeritud sellest loobuma. 3.3 Positiivseks pidas kohus, et D. Frolovski töötab alates
20. maist 2018 majandustöödel koristajana. Vangla hinnangul viitavad D. Frolovski korduvkaristused riskivale ja hoolimatule elustiilile, kinnipeetav ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid, ent samas pisendab oma süüd ja otsib käitumisele õigustusi ja vabandusi. D. Frolovski on ametnike suhtes salliv, kuid mitte abivalmis. Tal on realistlikud eesmärgid tulevikuks, kuid ta ei mõista, mida nende saavutamiseks peab tegema. 3.4 D. Frolovski on varemgi katseajal olnud, kuid pannud toime uue kuriteo. Kohtul puudus veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Riskihindamise alusel on D. Frolovski ühiskonnas kõrgohtlik kaasliiklejatele ja juhuslike inimeste elule, tervisele ja varale. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui D. Frolovski on alkoholijoobes. 3.5 Kokkuvõtlikult leidis kohus, et D. Frolovski positiivselt iseloomustav (elukoht ja lähendaste toetus ja distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles negatiivset (käitumist enne vangistusse sattumist). MÄÄRUSKAEBUS
21. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja D. Frolovski vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. 4.1 Kaitsja märgib, et kohus tugines kustunud karistustele, mis aga ei ole lubatav. Kinnipeetaval on vaid üks kehtiv karistus. 2 4.2 D. Frolovskil on vabanemisel kindel töökoht ja sellekohane garantiikiri on vanglale ka esitatud. Garantiikiri lisatakse ka määruskaebusele. 4.3 D. Frolovski on õiguskuulekalt käitunud: tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks tuleks arvestada, et D. Frolovskil on elukaaslane ja kolm last. Ta on motiveeritud alkoholsõltuvusega tegelema ning nõus vabatahtlikult ravile minema. Ühtki asjaolu, miks kinnipeetava varasem käitumine kaaluks üles tema õiguskuuleka käitumise vanglas, ei esine. 4.4 Seadus ei näe ette, et ennetähtaegne vabastamine ei võiks toimuda esimesel korral. Kinnipeetav on vangistuses näidanud, et ta väärib vabastamist. D. Frolovski õiguskuulekat käitumist saab eeldada ka sellest, et ta on täitnud täitmiskavas ettenähtud eesmärgid ning käitunud vangistuses seaduskuulekalt. Kinnipeetava elamistingimused vabanemisel ning soov minna alkoholvastasele ravile annavad aluse eeldada, et ta ei jätka õigusrikkumiste toimepanemist. 4.5 Ennetähtaegse vabastamise eesmärke oleks võimalik saavutada riigi jaoks odavamate vahenditega ja uue kuriteo riske maandada kriminaalhooldusele allutamise ning käitumiskontrolli kohaldamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et kustunud karistustele tuginemine lubatav ei ole ja maakohus on teinud kustunud karistusetele viidates vea. Seda peab ringkonnakohus ka silmas, kui vaeb kaitsja taotlust vabastada D. Frolovski tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
23. Kaitsjaga tuleb nõustuda, et D. Frolovski puhul on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis vabastamist toetavad: kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, elukaaslane ja lapsed, täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmine. Neid asjaolusid on maakohus positiivsetena ka käsitlenud. Ringkonnakohtule on esitatud ka garantiikiri, mis näitab, et D. Frolovskil on võimalik asuda tööle lukksepana. Ka vangistusasutus ei ole riski ja ohtlikkust eluaseme, töö- ja majandusliku toimetuleku ning hariduse osas D. Frolovskil tuvastanud. Kinnipeetav asuks elama samasse elukohta ja töötama lukksepana (nagu ta seda tegi enne vangistust) ning tema suhted lähedastega on head ja toetavad.
24. Eeltoodu ei veena siiski ringkonnakohut tegema maakohtust erinevat otsustust. Nimelt näitab D. Frolovski viimane kuritegu ja süüdlase käitumine katseajal, et perekonnal ning elu- ja töökohal ei ole tema käitumisele mõju. Kuidas muidu seletada olukorda, et isik, kellel elus ei puudu lähedaste toetus ja majanduslik kindlustunne, paneb toime kuriteo ning ka talle antud võimalust – kanda karistust vabaduses, hakkab rikkuma juba katseaja alguses. Katseaja rikkumised (registreerimiskohustuse täitmata jätmine, alkoholi tarvitamise keelu rikkumine) tingisid juba kolme kuu möödumisel katseaja algusest kriminaalhooldaja poolt erakorralise ettekande esitamise ja peale D. Frolovski tagaotsitavana kinnipidamist umbes poole aasta möödumisel karistuse täitmisele pööramise. Eeltoodu annab kohtukolleegiumile kinnitust, et D. Frolovski tegutseb tagajärgedele mõtlemata ning võib spontaanselt toime panna rikkumisi. Oma rolli mängib selles isiku sõltuvus alkoholist. Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist pikemaajalise probleemiga (KoTo lk 4). Ehkki määruskaebuses on kaitsja kinnitusel D. Frolovski nõustunud minema alkoholivastasele ravile, siis kinnitab vangla iseloomustus, et kinnipeetav ei saa aru, et alkohol on probleem, vähendab süüd ja otsib vabandusi ning ei tundu olevat motiveeritud alkoholist loobuma (KoTo lk 4). Vaadates D. Frolovski käitumist ja lubadusi vangistusele eelnenud katseaja vältel, puudub ka ringkonnakohtul usk, et kinnipeetava lubadused ei ole tingitud vaid tahtest vabadusse pääseda. Eelmise katseaja kulust ei nähtu, et D. Frolovski oleks alkoholiprobleemiga tegelenud, ehkki teda ähvardas pikaajaline vangistus. On tõsi, et D. Frolovski täidab täitmiskava, s.o töötab alates
25. maist 2018 vangla majandustöödel koristajana, ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ent sellest ei saa teha järeldust tema edasise õiguskuulekuse kohta, sest D. Frolovski kuritegude soodusteguriks on alkoholi 3 tarvitamine. Kui muutuvad olud, siis on oht, et isik võib tagasi langeda vanasse mustrisse ning sellisel juhul tuleb jaatada ka uute õigusrikkumiste toimepanemise ohtu.
26. Minnes edasi nähtub D. Frolovski iseloomustusest, et riski ja ohtlikkust on tema puhul täheldatud mõtlemises ja hoiakutes ning vangistusasutus ei ole kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega toetanud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on D. Frolovskil välja kujunenud impulsiivne elustiil ning ühiskonnas kehtivate reeglite mitteaustamine (KoTo lk 4). Väärib välja toomist, et kinnipeetav on varasemalt vangistuses läbinud Liiklusprogrammi, ent sellele vaatamata toime pannud uue mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Eeltoodu näitab, et D. Frolovskil võib olla probleeme omandatud teadmiste ellurakendamisega.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
28. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega ja kirjutanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi D. Frolovski kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus