Obsah (5)

§ 46§ 491§ 12§ 22§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1824 Kohtukoosseis Mati Kartau, Juhan Sarv, Tiit Lõhmus Krim

) § 46 lg-s 6 nimetatud aktsiisimäära.

§ 46

lg 6 kohaselt oli muu alkoholi aktsiisimäär alates 01.02.2017 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. 25-kordne aktsiisimäär on 597,25 eurot (25x23,89). Eelpool kirjeldatud avastatud alkoholi arvestuslik aktsiis on kokku 4706,33 eurot (23,89x197), mis ületab aktsiisimäära enam kui 25 kordselt (4706,33>597,25). Sellega S. Sirkas pani toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses hoidmise ja edasitoimetamise. Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõisteti S. Sirkas KarS § 375 lg 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 4 kuud. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui S. Sirkas ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Täies ulatuses rahuldati Maksu – ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus summas 4706,33 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates 17.08.2017 kuni maksunõude täieliku tasumiseni.
3. Maakohus luges Maksu – ja Tolliameti (MTA) 28.08.2017 kuriteoteate (tl 1-2), 17.08.2017 MTA koostatud läbivaatuse akti (tl 3-4), ekspertiisiakti (tl 26-28) ja S. Sirkase poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega (tl 38-40) tõendatuks, et 17.08.2017 MTA ametnike poolt aktsiisikauba järelevalve teostamise käigus peatati Valgamaal Tõlliste vallas Kelli bussipeatuses sõiduk Volkswagen Sharan registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis S. Sirkas ning millest leiti 7 plastkanistrit alkoholilõhnalist vedelikku. Sõidukist leitud vedeliku näol on tegemist alkoholiga, kangusega 95,80% mahuprotsenti, kokku 206 liitrit, millest absoluutalkohol moodustab 197 liitrit. Maakohus luges tõendatuks ka asjaolu, et alkoholi, mida S. Sirkas on ise nimetanud piirituseks, oli S. Sirkas ostnud eelnevalt Lätis Valkast talle tundmatute isikute käest eesmärgiga lisaraha teenida. S. Sirkase ütlustega on ka tõendatud, et ta soovis ostetud alkoholi lisateenistuse saamiseks müüa, seega oli alkoholi hoidmisel ning edasitoimetamisel kaubanduslik eesmärk AS § 3 lg 1 p 6 ning § 3 lg 2 mõttes. Seega on S. Sirkase tegevuse puhul tegemist alkoholi käitlemisega AS § 3 lg 1 p 6 tähenduses.
4. Kriminaalasjas ei ole leidnud tuvastamist, et S. Sirkase käideldud alkohol oleks kantud riiklikku alkoholiregistrisse. Ka ei ole leidnud tuvastamist, et nimetatud alkohol oleks olnud maksumärgistatud vastavalt

§ 491sätestatud nõuetele.

Ühtlasi tuvastas maakohus, et S. Sirkas hoidis ja toimetas edasi käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses.

1. Sellega pani S. Sirkas toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses hoidmise ja edasitoimetamise. Maakohus tuvastas, et S. Sirkas pani kuriteo toime otsese tahtlusega. S. Sirkase tegevuses ei esine õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
2. Maakohus ei pidanud S. Sirkase puhul mõistlikuks karistada teda rahalise karistusega. 2 Süüdistatava aastasissetulek on
3. aastal olnud vaid 3018,69 eurot (tl 35-37), ka järeldub tema ütlustest, et süüdistatava halva majandusliku olukorra tõttu ei oleks ta ilmselt võimeline rahalist karistust tasuma. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et S. Sirkasel tuleb tasuda menetluskulud ning avalik-õiguslik nõue.
4. S. Sirkas on karistusregistri kohaselt varasemalt karistamata (tl 33-34), samuti ei ole andmeid, et ta oleks pärast käesolevas asjas arutatavat tegu pannud toime uusi süütegusid. Maakohus ei tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes.
5. Eelnevat arvestades tuleb S. Sirkast karistada sanktsiooni alumise määra lähedase vangistusega ning jätta vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata. Maakohtu arvates on tegemist piisava karistusega, mis suunab S. Sirkast edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Ka on kohus seisukohal, et S. Sirkase süü ei ole suur. Sellest tulenevalt maakohus karistas teda 4 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista lõpliku karistusena 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätab kohus mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui S. Sirkas ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
6. Maakohus rahuldas täies ulatuses ka MTA avalik-õigusliku nõude. Kuivõrd S. Sirkase kuriteo asjaoludest nähtuvalt on ta hoidnud ja edasitoimetanud käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, on avalik-õiguslikus nõudeavalduses kuriteo tehioludele tuginemine maakohtu arvates asjakohane ning maakohtu hinnangul kattuvad S. Sirkase maksukohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud S. Sirkase kuriteo tehioludega.
7. Maakohus jaatab MTA seisukohta, mille kohaselt S. Sirkase käideldud alkoholi puhul on tegemist denatureerimata etüülalkoholiga alkoholisisaldusega vähemalt 80% mahust, s.o muu alkoholiga KNi numbriga (kaubakoodiga), mis kuulub kaubakoodi alamrubriigi 2207 alla ning mille etanoolisisaldus ületab 1,2 mahuprotsenti ning mis vastab seega

§ 12lg 6 p-s 1 nimetatud tootele.

12. Maakohus tuvastas eelnevalt, et S. Sirkase poolt käideldud alkohol ei olnud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistatud. Sellest tulenevalt nõustub maakohus avalik-õigusliku nõude esitajaga, et S. Sirkase käideldud alkohol oli maksustamata. Kuivõrd maakohus on tuvastanud ka S. Sirkase poolt maksumärgistamata alkoholi kui aktsiisikauba käitlemise, on maakohtu hinnangul S. Sirkase puhul tegemist

§ 22lg 1 p-s 4 nimetatud isikuga ning tal on tekkinud aktsiisi maksmise kohustus.

See kohustus on tekkinud S. Sirkasel ka juhul, kui S. Sirkas lugeda alternatiivselt

§ 24

lg 12 teises lauses nimetatud isikuks, st isikuks, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa.

1. MTA on lugenud maksukohustuse tekkimise ajaks rikkumise avastamise kuupäeva, s.o 17.08.
2. Maakohus nõustub sellega ning leiab, et see vastab

§ 24lg-s 12 sätestatule.

Maakohus leiab, et

§ 24lg 12 kohaselt on S.

Sirkasel tekkinud alkoholiaktsiisi tasumise kohustus tema valduses olnud 206-lt liitrilt alkoholilt. MTA hinnangul tuleb alkoholiaktsiis käesolevas asjas arvestada valemiga absoluutalkoholi kogus (197 liitrit) x 23,89 eurot (

§ 46lg 6 tulenev aktsiisisumma 2017.

aastal), kokku 4706,33 eurot. Maakohtu arvates tuleb arvestuskäiguga nõustuda ning maakohus tuvastas S. Sirkasel alkoholiaktsiisi summas 4706,33 eurot tasumise kohustuse.

1. MTA on esitanud ka intressinõude. Tulenevalt MKS § 117 lg-st 1 on intressimäär 0,06% päevas. Lähtudes MKS § 115 lg-s 1 ning § 117 lg-s 1 sätestatust tuleb S. Sirkasel tasuda intressi 0,06% päevas tasumata alkoholiaktsiisi summalt 4706,33 eurot alates rikkumise avastamise päevast, s.o alates 17.08.
3. Maakohus rahuldas MTA avalik-õigusliku nõudeavalduse täies ulatuses ning määras kindlaks S. Sirkase alkoholiaktsiisi maksmise kohustuse kogusummas 4706,33 eurot. Maakohus mõistis 3 S. Sirkaselt välja Eesti Vabariigi kasuks tasumata alkoholiaktsiisi summas 4706,33 eurot ning intressi 0,06% päevas maksunõudelt (4706,33 eurot) alates 17.08.2017 kuni maksunõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Apellatsioon
4. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse süüdistatava S. Sirkase kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja S. Sirkase õigeksmõistmist.
5. Kaitsja märgib, et KarS §-s 375 kirjeldatud koosseis ei nõua teo toimepanijal kaubandusliku eesmärgi tuvastamist. Kuna alkoholi hoidmine, ladustamine või edasi toimetamine on AS § 3 lg 1 p 6 alusel käsitletav alkoholi käitlemisena üksnes kaubandusliku eesmärgi korral, peab selle subjektiivse tunnuse tuvastama ka isiku vastutusele võtmiseks käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sh maksumärgistamata alkoholi suures koguses hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest KarS § 375 järgi (RKKKo 1-16-9717, p 21).
6. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud ebaõiged järeldused, asudes ise sisustama S. Sirkase poolt öeldut, et ta soovis alkoholiga „natuke lisa teenida“, leides, et see tähendab alkoholi müümist ehk kaubanduslikku eesmärki AS § 3 lg 1 p 6 ja § 3 lg 2 mõttes .
7. Kohtueelse uurimise käigus ei ole S. Sirkase käest küsitud ja S. Sirkas ise ei ole lahti seletanud, mida ta on mõelnud väite all – „lisa teenida“. Võib olla oli S. Sirkasel sellise teo toimepanemise ajal kaubanduslik eesmärk, kuid ei ole välistatud, et tal niisugune eesmärk puudus. Milline oli S. Sirkase eesmärk, seda saab küsida ainul temalt endalt. Ainult selle pinnalt, mida S. Sirkas on öelnud kahtlustatavana ülekuulamisel, ei saa teha lõplikku järeldust alkoholi kasutamise eesmärgi kohta. Maakohtul oleks pidanud tekkima kahtlused, mida mõelda väite all „lisa teenida“. Teatavasti tuleb kõik kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tõlgendada süüdistatava kasuks.
8. Maakohus rahuldas ka S. Sirkase vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse, millega kaebuse esitaja ei nõustu. MTA alustas S. Sirkase väärteoasjas menetlust 17.08.2017 AS § 53 lg 1 ja MKS § 1541 lg 1 tunnustel. Maksuotsust ei tehtud. 28.08.2017 on koostatud väärteoasjas materjalide eraldamise määrus, millest nähtub, et väärteoasjast nr 930017001035 on eraldatud materjalid alkoholi osas seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega (tl 30-31). Nimetatud määruse koopia on edastatud S. Sirkasele. Määruses ei ole märgitud, et S. Sirkas peaks tasuma aktsiisi, samuti ka seda, et aktsiisi tasumise kohustus on tekkinud 17.08.2017 ning aktsiisi mittetasumisel hakatakse nõudma viivist.
9. Ringkonnaprokurör K. Hänilene on koostanud 01.02.2018 kannatanuks tunnistamise määruse (tl 41-42), mis on edastatud MTA-le. Nimetatud määruses on märgitud, et alkoholi ebaseaduslik käitlemine võib põhjustada kahju Eesti vabariigile saamata jäänud aktsiisi näol. Kaitsja arvates sellest võib teha järelduse, et kuni selle ajani ei olnud MTA-l soovi sisse nõuda alkoholiaktsiisi ja viiviseid.
10. 09.02.2018 on kannatanu MTA kaudu esitanud prokuratuuri avalik-õigusliku nõude (tl 45-51). S. Sirkase kaitsja tutvus toimiku materjalidega 27.02.2018 ning 28.02.2018 toimusid Lõuna Ringkonnaprokuratuuris läbirääkimised võimaliku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kus S. Sirkas sai teada avalik-õiguslikust nõudest summas 4706,33 ning viivise maksmise kohustusest nimetatud nõudelt alates 17.08.
11. Selleks hetkeks oli viiviste summa kasvanud juba üle 500 euro (ühe päeva viivise summa on 2,8237 eurot).
12. Kuna maksuhaldurile (MTA) oli juba 17.08.2017 (või hiljemalt 28.08.2017) teada, et S. Sirkas on kohustatud maksma aktsiisi ning mittemaksmisel tuleb arvestada ning tasuda viivist, siis miks ei tehtud S. Sirkasele teatavaks maksuhalduri poolt maksuotsust. MKS § 10 lg 3 sätestab, 4 et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.
13. Kaitsja märgib, et maakohus heidab S. Sirkasele ette aktsiisi ning viiviste mittetasumist tähtajaks. Kuidas oli võimalik S. Sirkasel tasuda aktsiisi ning viiviseid ettenähtud ajal, kui ta sai teada tasumise kohustusest alles 28.02.2018, s.o 6 kuud hiljem.
14. Kaitsja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt on tsiviilhagi võimalik esitada juba kriminaalmenetluse alustamisest alates või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas menetluses kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse. Kuigi alates
15. jaanuarist 2017 kehtiva KrMS § 38 lg 1 p 2 sõnastus on mõnevõrra muutunud - tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb esitada KrMS § 225 lg-s 1 ja § 240 p-s 4 sätestatud tähtaja jooksul - on kolleegiumi hinnangul eeltoodud arusaamad jätkuvalt kohaldatavad. Samuti võiks avaliku võimu kandja esitada avalik-õigusliku nõudeavalduse sisuks oleva nõude kriminaalasja asemel haldusmenetluses (RKKKm nr 1-17-4343, p-d 12 ja 13).
16. Kaitsjale teadaoleva kohtupraktika kohaselt KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritavates asjades kuni
17. aasta alguseni ei nähtud ette avalik-õiguslikke nõudeid (ega tsiviilhagi), kus oleks esitatud alkoholiaktsiisi ja viivise tasumise nõuet. Tartu Maakohtus menetletud kriminaalasjas nr 1-18-2158, kus ebaseadusliku alkoholi koguseks oli 1014,80 liitrit, avalik-õiguslikku nõuet ei esitatud ja aktsiisi sisse ei nõutud. Apellandile on mõistetamatu, miks on analoogilistes asjades erinev kohtupraktika. Seaduse ees on kõik võrdsed.
18. Kuna apellant on seisukohal, et S. Sirkas ei ole toime pannud KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu, siis ei saa rahuldada ka avalik-õiguslikku nõuet.
19. Juhul kui ringkonnakohus kaebuse esitajaga ei nõustu ning leiab, et S. Sirkas on siiski toime pannud KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, on S. Sirkasel aktsiisi tasumise kohustus. Nõue summas 4706,33 eurot muutub sissenõutavaks alates otsuse jõustumisest. Viiviste väljamõistmisega alates 17.08.2017 apellant ei nõustu, leides, et ka viivist saab hakata nõudma alles pärast kohtuotsuse jõustumist ning S. Sirkase poolt kohustuse mittetäitmist. Maksuhalduri tegemata jäänud tööd ei pea kinni maksma kohtualune. Kannatanu esindaja kirjalik seisukoht
20. Apellant heidab kannatanule ette, et maksuhaldur ei teavitanud S. Sirkast tasumiskohustuse tekkimisest. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et S. Sirkas käitles ebaseaduslikult maksumärkideta alkoholi ning seetõttu tekkis isikul seadusest tulenev maksukohustus. Tulenevalt

-e § 22 lg 1 p-st 4 ja § 24 lg-st 12 on S. Sirkasel tekkinud maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt.

§ 24

lg 2 kohaselt on maksukohustuse tekkimisel aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle seaduses sätestatud tähtpäevaks. MKS § 115 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi. Seega maksukohustuse tekkimisel oleks S. Sirkas pidanud eelkõige ise arvutama tasumisele kuuluvad maksud ja intressid ning tundma huvi nende suuruse ja tasumise vastu.

1. Käesolevas asjas ei ole maksuotsust alkoholiaktsiisi osas koostatud, sest kannatanu esitas maksuotsuse koostamise asemel avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalmenetluse raames (KrMS § 381 lg 2). Kuriteo toimepanemisel tekkinud maksunõude puhul on maksuhalduril võimalik valida, kas viia läbi eraldi haldusmenetlus või esitada oma nõudeavaldus juba alustatud kriminaalmenetluses. Avalik-õigusliku nõude esitamine võimaldab maksuhalduril hoiduda paralleelsetest haldus(kohtu)menetlustest, mis koormaks nii maksuhaldurit kui ka 5 menetlusosalisi. Käesolevas menetluses ongi maksuhaldur viinud menetluse läbi võimalikult vähese aja- ja ressursikuluga, lähtudes muuhulgas menetlusökonoomia põhimõttest. Apellant on viidanud ka ühele teisele kriminaalasjale, kus kannatanu ei ole esitanud kriminaalmenetluse raames avalik-õiguslikku nõudeavaldust ning apellandile on mõistetamatu, miks on analoogilistes asjades erinev kohtupraktika. Kui kannatanu nõudeavaldust kriminaalmenetluses ei esita, ei tähenda, et sellest tulenevalt oleks tegemist erineva kohtupraktikaga võrreldes juhtumitega, kus kannatanu nõudeavalduse esitab. Selline seisukoht on ebaloogiline ja ilmselgelt otsitud. Kannatanu selgitab, et nõudeavalduse esitamine on kannatanu õigus, mitte kohustus. Apellant leiab oma kaebuses, et intressi saab hakata nõudma alles pärast kohtuotsuse jõustumist ja S. Sirkase poolt kohustuse mittetäitmist. Aktsiisikohustuse ja intressi tekkimise aeg on seadustes sätestatud ning nii maakohus oma otsuses kui ka kannatanu oma nõudeavalduses on vastavatele sätetele juba viidanud ja ei hakka neid siinkohal uuesti kordama. Ringkonnakohtu järeldused
2. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsiooni, kannatanu kirjaliku seisukoha ja kriminaalasja kõigi materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb täies ulatuses tühistada ning saata kriminaalasi uuesti arutada maakohtule.
3. Aluse selleks annavad KrMS § 238 lg 1 p 2 ja § 337 lg 2 p 2 ning vastav kohtupraktika (RKKKo 3-1-1-47-06 p 12, 3-1-1-105-10 p 7.5.6, 1-16-9717 p-d 12-25).
4. Seoses eeltooduga ringkonnakohus märgib järgmist.
5. Tegemist on lühimenetlusega, mis tähendab, et juhinduda tuleb kriminaaltoimiku materjalidest.
6. Nii nähtub toimikust, et maakohtus S. Sirkas tunnistas ennast süüdi ja ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja süü tõendatust ei vaidlustanud, kuid leidis, et avalik-õiguslik nõue ei kuulu rahuldamisele (lk 74 pöördel-75 ja 76-76 pöördel).
7. Kuigi maakohtus süü tõendatust ei vaidlustatud, taotletakse nüüd S. Sirkase õigeksmõistmist, sest väidetavalt ei ole tõendatud tema tegevuses kaubanduslik eesmärk. Kaitsja arvates ei piisa sellise eesmärgi tõendamiseks S. Sirkase ütlustest, et ta ostis süüdistuses näidatud 206 liitrit piiritust selleks, et sellega natuke lisa teenida. Kaitsja leiab, et uurija oleks pidanud täiendavalt küsitlema, mida selle lisa teenimise all ikka täpselt silmas peeti. Seejuures kaitsja viitab Riigikohtu 31.05.2018 otsusele 1-16-9717, millega muudeti asjas nr 3-1-1-28-14 p-s 20.2 väljendatud järeldust, mille kohaselt ei nõua KarS §-s 375 kirjeldatud koosseis teo toimepanijal kaubandusliku eesmärgi tuvastamist.
8. Maakohus on lähtunud S. Sirkase kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustest, mille kohaselt ta ostis selle koguse piiritust talle tundmatute isikute käest, et sellega natuke lisa teenida, kuna ta rahaline seis on väga raske, sest tema ülalpidamisel on 3 last. Ta on töövõimetuspensionär ja palju raha kulub ka ravimitele (lk 39).
9. Maakohus leidis, et nende ütlustega on tõendatud tema soov ostetud alkohol lisateenistuse saamiseks ära müüa ning seega oli tal alkoholi hoidmisel ja edasitoimetamisel kaubanduslik eesmärk AS § 3 lg 1 p 6 ja lg 2 mõttes (maakohtu otsuse lk 3-5).
10. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses.
11. Sellele viitab ka kaitsja, kelle arvates S. Sirkase tegevuses ei ole tõendatud KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne koosseis ning ei ole järgitud vastavat kohtupraktikat (RKKKo 1-16-9717). Kaitsja taotleb S. Sirkase õigeksmõistmist.
12. Ringkonnakohus leiab, et alust S. Sirkase õigeksmõistmiseks ei ole, sest tema kahtlustatavana 6 antud ütlustes on viiteid kaubandusliku eesmärgi olemasolu kohta, kuid selle kinnituseks on vaja koguda täiendavaid tõendeid ja lühimenetluses seda teha ei saa. Vajalik on kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada põhjusel, et materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses (RKKKo 3-1-1-47-06 p 12 ja 3-1-1-105-10 p 7.5.6).
13. Selline pädevus on maakohtul KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohtul ei ole pädevust otse prokuratuurile kriminaaltoimikut tagastada. Ringkonnakohus saab KrMS § 337 lg 2 p 2 alusel oma määrusega tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uuesti arutada maakohtule.
14. Ringkonnakohus peab seda tehes veel vajalikuks märkida, et süüdistusaktis (lk 64-66) ei ole välja toodud, et S. Sirkasel oli kaubanduslik eesmärk, kuigi KarS § 375 blanketne koosseis seda AS § 3 lg 1 p 6 kaudu nõuab. Maakohus on kaubandusliku eesmärgi aga tuvastanud (maakohtu otsuse lk 3-5). Kaitsja vaidlustab maakohtu sellist järeldust. Ringkonnakohus leiab, et süüdistus peab olema ammendav ja sisaldama kõiki koosseisulisi elemente.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 2 Tartu Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 22.05.2018 otsuse täies ulatuses ning saadab kriminaalasja uuesti arutada maakohtule samas kohtukoosseisus. Apellatsioon jääb rahuldamata.
16. Menetluskulude nõuet ei ole apellatsioonimenetluses esitatud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Juhan Sarv Tiit Lõhmus 7