lg 2 järgi lühimenetluses Lauri Jõgi Süüdistatav Margo Gerndorf Ik 36007250227, eluk xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, xxxx, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusega KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, karistus kustumata RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Margo Gerndorf §
MS § 238 lg 2 kohaselt M. Gerndorfile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.06.2018 kuni 25.06.2018, 29.06.2018 kuni 30.06.2018, 12.07.2018 kuni 13.07.2018, so 6 (kuus) päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. Kohaldada M. Gerndorfi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 14.07.2018.a. Asitõendid – DVD-plaat ja 2 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M. Gerndorfilt riigituludesse sundraha 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 31,25 eurot. Esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Margo Gerndorf on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 14.07.2018 kella 22.48 paiku, olles xxxx asuvas REF AS-ile kuuluvas kaupluses R, võttis müügisaalist kaks Rabarberi viina maksumusega 10,59 eurot/pudel ja kaks veiseliha sülti maksumusega 1,89 eurot/tk seega kauba kogumaksumusega 24,96 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest maksmata ja peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema 12.07.2018 kella 14.25 paiku, olles xxx asuvas S AS-ile kuuluvas kaupluses S, võttis müügisaalist kolm pudelit viina Katjusha maksumusega 7,99 eurot/pudel, seega kaupa kogumaksumusega 23,97 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata, misjärel ta peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema 29.06.2018 kella 16.39 paiku, olles xxxx asuvas SKs, võttis müügisaalist kaks pakki sinki Parma tükihinnaga 5,82 eurot ja krevetid soolavees maksumusega 3,95 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 15,59 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata ja peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema 24.06.2018 kella 14.18 paiku, olles xxxx asuvas TK, võttis müügisaalist suitsukanasalati maksumusega 1,65 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata ja peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega pani Margo Gerndorf toime KarS §
Süüdistatav Margo Gerndorf tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja ütlusi anda ei soovinud. Kahtlustatavana ülekuulamistel 24.06.2018, 30.06.2018 13.07.2018, 15.07.2018 (tl 17-19,47- 49,80-82,105 ) selgitas M. Gerndorf, et läks 24.06.2018 peale lõunat Tallinna Kaubamajja, kus võttis toiduosakonnast suitsukanasalati, pani selle endale põue ja möödus kassadest kauba eest tasumata ning ta peeti kinni. 29.06.2018 kella 17 paiku läks ta SK, kust varastas midagi söögiks, kuid ei mäleta, mida täpselt. Mäletab, et kauba eest ei maksnud, ta möödus kassadest ja peeti kinni. 12.07.2018 läks ta Ssse, et viina varastada, võttis kauplusest kolm pudelit viina Katjusha, pani need algul ostukorvi, siis endale T-särgi alla ja möödus kassadest viina eest tasumata. Balti jaama bussipeatuses peeti ta kinni. 14.07.2018 hilisõhtul varastas ta Norde keskuses asuvast R kauplusest paar pudelit viina ja kaks sülti, peitis kaubad endale särgi alla ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid ta peeti kinni. Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et M. Gerndorfi süü varguste toimepanemises on täielikult tõendatud. Peale süü omaksvõtu tõendavad M. Gerndorfi süüd kirjalikud tõendid (sh RF AS-i, S AS-i, S AS-i ja K AS-i avaldused, õigusvastase teo toimepanemise aktid, S, S kaubamaja ja T kaubamaja turvakaamera salvestised, kahtlustatavana kinnipidamise protokollid) ja tunnistajate ütlused. K AS-i avaldus nr 84/18 (tl 71) tõendab, et 24.06.2018 peeti xxxx asuvas TK-s kinni Margo Gerndorf, kelle juures avastati kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 1,65 euro väärtuses. Turvatöötajast tunnistaja Dmitri Jakovlevi ütlused kinnitavad, et 24.06.2018 kella 14.16 paiku võttis siniste teksapükste ja tumesinise kampsuniga meesterahvas TK toidumaailmas salati ja pani selle endale põue, edasi liikus isik väljapääsu poole ja läbis turvaväravad kauba eest tasumata (tl 72). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 77-78) tõendab, et tugevas joobes Margo Gerndorf peeti kahtlustatavana kinni xxxx kella 16.11 ajal. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 75) nähtub, et M. Gerndorfil tuvastati kuriteo toimepanemise järgselt alkoholijoove 0,62 mg/l kohta. Asitõendi - TK turvakaamera salvestise 24.06.2018 - vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 86-89) tõendab, et TK toidumaailma siseneb tumeda jopega meesterahvas, kes võtab külmletist salati, paneb selle endale põue ja lahkub kauplusest. Isiku ja asjade läbivaatuse protokollist (tl 79) nähtub, et süüdistataval oli kinnipidamisel seljas pruunid kingad, sinised teksapüksid ja must fliis. Stockmann AS-i avaldus nr 46/2018 29.06.2018 (tl 92) kinnitab, et 29.06.2018 kella 16.39 ajal peeti xxxx asuvas kaupluses S kaubamaja kinni isik, kelle juurest avastati kauplusele kuuluv kaup, so Parma sink ning soolvees krevetid, mille eest ei ole tasutud. Turvatöötajast tunnistaja Hariel Treikelderi ütlused (tl 94) tõendavad, et ta nägi, kuidas 29.06.2018 kella 16.35 paiku võttis tumedates riietes meesterahvas S kaubamaja toiduainete osakonnas kaupu ning pani need endale põue. Turvakontrolli käigus ilmnes, et isiku valduses oli kaks pakki sinki ja krevetid, mille kohta kinnipeetul puudus ostu tõendav tšekk. Asitõendi - 29.06.2018 Stockmanni kaubamaja turvakaamera salvestise - vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 107-113) nähtub, kuidas meesterahvas võtab toiduosakonnast kaupa (krevetid soolvees) ja liigub ringi müügisaalis, seejärel võtab isik vaakumpakendis sinki ja peidab selle endale põue, siis möödub kassadest kaupade eest tasumata ning peetakse turvatöötajate poolt kinni ja viiakse turvaruumi. Isiku ja asjade läbivaatuse protokolli (tl 101-102) kohaselt olid süüdistataval kinnipidamisel seljas pruunid kingad, sinised teksapüksid ja tumesinine fliis. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 77-78) tõendab, et tugevas joobes Margo Gerndorf peeti kahtlustatavana kinni xxxx kella 16.11 ajal. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 96) nähtub, et Margo Gerndorfil tuvastati kuriteo toimepanemise järgselt alkoholijoove 0,81 mg/l kohta. S AS-i avaldus nr 29 (tl 5) kinnitab, et 12.07.2018 kella 14.25 ajal pani isik xxxx asuvas Sis toime õigusvastase teo, isiku juurest avastati S AS-ile kuuluv kaup – 3 pudelit viina Katjusha, maksumusega 7,99 eurot, mille eest ta ei olnud tasunud. Kaup on kauplusele tagastatud. Turvatöötajast tunnistaja Vitali Kosterevi ütluste kohaselt (tl 7-8/) nägi ta, kuidas 12.07.2018 kella 14.23 paiku võttis must-valges jopes ja sinistes pükstes meesterahvas xxxx asuvast Si kauplusest riiulilt kolm pudelit Katjusha viina, maksumusega 7,99 eurot ning läbis seejärel turvavärava. Sama isik peeti kinni Balti jaamahoone ees olevas bussipeatuses ja viidi turvaruumi. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 14-15) tõendab, et joobes Margo Gerndorf peeti kahtlustatavana kinni xxxx 12.07.2018 kella 14.53 ajal. Isiku ja asjade läbivaatuse protokolli (tl 16) kohaselt oli süüdistataval kinnipidamisel seljas pruunid kingad, sinised teksapüksid ja must särk. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 12) kohaselt tuvastati M. Gerndorfil kuriteo toimepanemise järgselt alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,24 mg/l kohta. Asitõendi - Si turvakaamera salvestise - vaatlusprotokoll 12.07.2018 koos fototabeliga (tl 23-32) tõendab, et heledate juustega meesterhavas, kes kannab musta T-särki ja tumedaid pükse, võtab alkoholiosakonnast kolm pudelit viina ning paneb need endale ostukorvi. Puu- ja juurvilja osakonnas paneb isik ostukorvi maha ning peidab pudelid endale T-särgi alla, jätab tühja korvi põrandale ja möödub kassadest kauba eest tasumata. RF AS-i avaldus 14.07.2018 (tl 35) ja õigusrikkuja kinnipidamise akt 14.07.2018 (tl 36) kinnitavad, et 14.07.2018 peeti REF AS R kaupluses kinni Margo Gerndorf, kes möödus kassadest, jättes tasumata 2 rabarberi viina ja 2 veiseliha süldi eest. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. Turvatöötajast tunnistaja Nikolay Vasilievi ütlustest (tl 37-39) nähtuvalt nägi ta turvakaamerast, kuidas musta särgi ja siniste teksapükstega mees võttis kaupluses kaks pudelit viina ja läks kauba eest maksmata kaupluse väljapääsu poole. Turvakontrolli käigus avastati tema juures kaks pudelit viina ja kaks veiseliha sülti, mille eest ei olnud tasutud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 43-44) tõendab, et Margo Gerndorf peeti kahtlustatavana kinni xxxx 14.07.2018.a kella 22.50 ajal. Isiku ja asjade läbivaatuse protokoll (tl 45-46) tõendab, et M. Gerndorfil oli kinnipidamisel seljas pruunid kingad, sinised teksapüksid ja must särk. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 41) nähtuvalt ei olnud M. Gerndorf joobeseisundi tõttu võimeline puhuma indikaatorvahendisse ning esinesid välised alkoholijoobele viitavad tunnused. Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusest nähtub, et Margo Gerndorf paneb vargusi süstemaatiliselt (tl 50-53, 54-57). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Margo Gerndorf isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud Margo Gerndorfi elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Margo Gerndorf on korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (viimati 15.03.2017) ning ka peale viimase karistuse (vangistuse) kandmiselt vabanemist jätkas ta varavastaste kuritegude toimepanemist. Seega pani M. Gerndorf toime võõra vallasasja äravõtmise katsed võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks M. Gerndorfi poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. M. Gerndorfil on 17 kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. M. Gerndorfil on 8 kehtivat kriminaalkaristust valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusega KarS §
MS § 238 alusel vangistusega 4 kuud, kuid peale karistuse kandmiselt vabanemist jätkas ta varavastaste kuritegude toimepanemist. Kuna M. Gerndorfi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega, ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et M. Gerndorf ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades M. Gerndorfi isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). M. Gerndorfi karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, varastatud esemete väärtus on väike, materiaalne kahju puudub ning kuriteod jäid katsestaadiumi. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Süüdistatav taotles jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et M. Gerndorfile mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. M. Gerndorf on süstemaatiliselt karistatud kriminaalkorras, tal on ka 17 kehtivat väärteokaristust, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning M. Gerndorf jätkas süütegude toimepanemist. Kriminaalasja materjalid kinnitavad, et tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga. Arvestades M. Gerndorfi isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus M. Gerndorfi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Asitõendid - DVD-plaat ja 2 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures, tuleb jätta kriminaalasja juurde Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd Margo Gerndorf nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. M. Gerndorf ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul M. Gerndorfil vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.