1-15-5986/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5986 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2018 määrus Armen Mamikonjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Armen Mamikonjan (ik 38406020401), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 17.08.2015 otsusega tunnistati A. Mamikonjan süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning A. Mamikonjanile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.05.2015 ja lõpeb 22.03.
6. Tartu Vangla esitas 30.07.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Mamikonjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
7. Tartu Maakohtu 24.08.2018 määrusega jäeti A. Mamikonjan vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused A. Mamikonjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, kuid puuduvad materiaalsed eeldused. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Mamikonjani tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused. Lisaks puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et A. Mamikonjan on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed.
8. A. Mamikonjanil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab A. Mamikonjan karistust narkootikumidega seotud süüteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest.
9. A. Mamikonjani kuritegelik käitumine on püsinud muutumatuna pika aja jooksul (alates ajast, mil A. Mamikonjan oli alaealine). A. Mamikonjani varasemast elukäigust nähtuvalt on talle kahel korral kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelmise pikaajalise vangistuse (Tallinna Linnakohtu 02.10.2003 otsusega KarS § 114 p 5 alusel karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust) kandmiselt vabanes A. Mamikonjan veebruaris 2012, kuid juba augustis 2014 pani A. Mamikonjan toime narkootikumidega seotud süüteo. Maakohtu hinnangul on oluline seegi, et narkootikumidega seotud süüteo, mille eest A. Mamikonjan käesolevalt karistust kannab, on ta toime pannud katseajal (s.o ajal, kui A. Mamikonjanil tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 05.03.2015 otsuse alusel). Lisaks nähtub A. Mamikonjani varasemast elukäigust, et A. Mamikonjan on ka varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo (Harju Maakohtu 05.03.2015 otsus). Sellest järeldub, et A. Mamikonjanile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna A. Mamikonjan on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole A. Mamikonjani käitumist mõjutanud kinnipidamiskohas karistuse kandmine ega ka vanusega kaasnev teatav elukogemus. Seetõttu on alust arvata, et A. Mamikonjani jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega.
10. Maakohus peab positiivseks, et A. Mamikonjan on käesoleva vangistuse jooksul läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. A. Mamikonjan on läbinud sotsiaalprogrammid „12 Sammu“ ja „Eluviisitreening“, samuti tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Lisaks on A. Mamikonjaniga läbi viidud vestlus, aitamaks kinnipeetaval mõista joovastavate ainete negatiivset mõju nii temale endale, kui ka ühiskonnale. A. Mamikonjan täitis sõltuvusteemalise töövihiku. A. Mamikonjan on läbinud riigikeele õppe B1 tasemel ja osalenud vangla tööhõives. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
11. Maakohus peab positiivseks, et A. Mamikonjan on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumise probleemiga ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Kuigi A. Mamikonjan on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole maakohus veendunud, et A. Mamikonjan on sellel korral reaalselt suuteline väljakujunenud käitumist (narkootikumide tarvitamine) muutma. Võttes arvesse, et A. Mamikonjan on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja (esimest korda proovis 13-aastaselt) ja ta on ka varasemalt üritanud tarvitamisest iseseisvalt loobuda, kuid edutult, leiab maakohus, et ilmselgelt ei saa lõplik harjumusest loobumine A. Mamikonjani jaoks olema lihtne ning see nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Maakohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal on A. Mamikonjani motivatsioon ja tahe piisav ning seda ka vaatamata asjaolule, et A. Mamikonjan on enda selgituste kohaselt lõpetanud vana tutvusringkonnaga suhtlemise ja tema vend suri hiljuti narkootikumide tarvitamise tagajärjel. 2
12. Vabanemise korral on A. Mamikonjanil kindel elukoht. Maakohus peab ka positiivseks toetavate lähedaste olemasolu. Samas leiab maakohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult A. Mamikonjani tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas ka enne käesolevat vangistust ja seda vaatamata asjaolule, et A. Mamikonjan on enda kinnitusel vana suhtlusringkonnaga suhtlemise lõpetanud.
13. Maakohus, võttes arvesse A. Mamikonjani poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, peab oluliseks, et A. Mamikonjanil oleks vabanemise korral tagatud ka kindel töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ja aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. Ka A. Mamikonjan ise on väljendanud motivatsiooni leida endale töökoht, et olla tegevuses ja seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske. A. Mamikonjanil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Tartu Vangla andmetel on A. Mamikonjanil rahalisi nõudeid 5899 euro ulatuses ja vabanemisfondis 733 eurot. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Mamikonjan, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab A. Mamikonjan, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 ja § 3051 tähenduses põhjendamiskohustust ning seega on tegemist KrMS § 338 p 3 tähenduses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
15. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et eelneva kahe reaalse vangistuse jooksul ei tegelenud A. Mamikonjan oma probleemidega, millest tulenevalt kaebuse esitaja kuriteod toime pani, s.o enda sõltuvusprobleemidega. Seekordse vangistuse jooksul on A. Mamikonjan läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud grupitöös, kus tegeletakse tagasilanguse ennetamisega, millega A. Mamikonjan kavatseb ka vabaduses tegeleda. Vabanemise korral taotleb A. Mamikonjan endale tugiisiku.
16. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ei ole käesolevaks ajaks ärakantud karistus A. Mamikonjani puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki. Maakohtu poolt ainuüksi varasematele karistustele tuginemine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Ühtlasi ei ole maakohtu poolt A. Mamikonjani positiivselt iseloomustavad argumendid ikkagi piisav tõestus sellest, et A. Mamikonjan on paranemas. Samuti on A. Mamikonjani venna surm talle tugevaks näiteks sellest, mis võib juhtuda, kui ta ennast ei muuda.
17. Maakohus toob välja, et A. Mamikonjanil on rahalised võlgnevused, kuid samas peab positiivseks, et kaebuse esitaja osaleb kinnipidamiskohas majandustöödel. Ühtlasi jätab maakohus tähelepanuta, et sellise palga juures on A. Mamikonjanil väga raske enda võlgnevusi tasuda (A. Mamikonjani teenib 0,63 eurot tunnis, millest 20 % läheb vabanemisfondi, 30 % isiklikuks otstarbeks ja 50 % hagide katteks). Ühtlasi jätab maakohus välja toomata selle, et A. Mamikonjan on juba 2000 euro ulatuses võlgnevusi ära tasunud.
18. Maakohus ei põhjenda, miks A. Mamikonjani varasem elukäik on selliseks asjaoluks, mille põhjal saab järeldada, et juba ära kantud karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Maakohus ei põhjenda, miks isik, kellel puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, kes on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud haridusõppes ning avaldanud soovi ka vabanemise korral võtta osa AN-tugigrupi tegevusest ning läbida sotsiaalprogramme, ei kuulu vabastamisele. A. Mamikonjan on kinnipidamiskohas teinud kõik selleks, et olla õiguskuulekas ja vabanemise korral alustada uut elu. 3
19. A. Mamikonjan on seisukohal, et vangistus on täitnud oma eesmärgi, maandanud uute kuritegude toimepanemise ohu ja A. Mamikonjan on saanud aru oma käitumise õigusvastasusest. A. Mamikonjan on selgitanud, kuidas ta on karistuse kandmise ajal tegelenud enda muutmisega ning kuidas ärakantud karistus on temale mõjunud. Samuti soovib ta ka pärast vabanemist jätkata oma sõltuvusprobleemidega tegelemist. Maakohus ei ole oma määruses käsitlenud A. Mamikonjani vabastamisega seotud positiivseid asjaolusid ega analüüsinud, millist tähendust need omavad tema vabastamise üle otsustamisel. Ringkonnakohtu järeldused
20. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Mamikonjani vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning A. Mamikonjani ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 6). Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on veenvalt põhjendanud, miks A. Mamikonjan tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta (vt käesoleva määruse p-d 4-9), mistõttu ei ole maakohus eksinud põhjendamiskohustuse vastu.
22. Peamine põhjus, miks A. Mamikonjan tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kaalu üle ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. A. Mamikonjan alustas kuritegude toimepanemist juba alaealisena, omades hetkel nelja kehtivat kriminaalkaristust, muuhulgas on teda kahel korral karistatud narkootiliste ainete käitlemise ja ühel korral röövmõrva eest. Vastusena kaebuses toodule märgib ringkonnakohus, et isiku varasematele karistustele tuginemine ei ole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine nagu seda leiab A. Mamikonjan. Seda enam, et tegemist on kehtivate kriminaalkaristustega, millele tuginemine on igatepidi aktsepteeritav. Tegemist on isiku varasemat elukäiku iseloomustavate andmetega, millele tuginedes saab anda hinnangu sellele, millega isik oma aega varasemalt vabaduses on sisustanud ja kas temale varasemalt mõistetud karistused täitsid oma eesmärki. A. Mamikonjan on varasemalt kandnud üheksa aasta pikkust vangistust, kuid sellest hoolimata pannud kõigest kaks aastat pärast vabanemist toime uue, narkootikumidega seotud kuriteo. Ühtlasi on A. Mamikonjan uue kuriteo toime pannud ka kahel korral viibides katseajal (vt käesoleva määruse p 5). Eeltoodu pinnalt on võimalik järeldada, et mõistetud vangistused (sealhulgas pikaajaline vangistus) ei ole A. Mamikonjani suhtes omanud mingisugust eripreventiivset mõju, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et ka seegi vangistus oleks A. Mamikonjani sellisel määral mõjutanud, et ta vabaduses enam uusi kuritegusid toime ei paneks. Seda isegi hoolimata kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivatest tegevustest. Seega juba puhtalt õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes tuleb A. Mamikonjan jätta karistuse 4 kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna A. Mamikonjani varasem elukäik annab tunnistust, et isik on orienteeritud kuritegude toimepanemisele, konkreetsemalt elatades ennast läbi kuritegude toimepanemise ning kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk käesoleva vangistuse kandmise läbi veel piisavalt maandatud.
23. Kokkuvõtvalt viitab eeltoodu sellele, et A. Mamikonjani puhul ei ole vangistus täitnud oma eesmärki ning temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on liiga suur, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24.08.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5