järgi ning karistatud 2 kuu vangistusega.
lg 2 alusel suurendati Denis Mõškovile mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.06.2016.a otsusega nr 1-16-4938 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Denis Mõškovile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti otsuse kuulutamine, so 02.02.2018.a. 05.07.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Denis Mõškovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsetele täiskasvanutele ja avalikkusele (risk ühiskonnas) ning risk vanglas. Oht seisneb narkootikumide käitlemisega nende levikule kaasa aitamises ja seeläbi rahvatervise ohtu seadmises. Samuti ohustatakse narkootiliste ainete tarvitamisega kinnipidamisasutuses vangla julgeolekut. Oht võib seisneda ka vägivalla kasutamises olukorras, kus kinnipeetav soovib raha narkootikumide ostmiseks. Oht on kõige tõenäolisem olukorras, kus kinnipeetav jätkab joovastite tarvitamist. Riski suurendab tegevusetus, kriminaalse taustaga suhtluskonnaga läbi käimine ning kehv majanduslik olukord. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 58%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toime panemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et ei soovi ennetähtaegset vabanemist, kuna vabaneb tähtaegselt kahe nädala pärast. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Denis Mõškovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Denis Mõškovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Viimasele karistusele on juurde liidetud 27.06.2016. a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse nr 1-16-4938
Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isikul on antud ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja viimase kuriteo sooritas isik vanglast ning ta ise ei soovi vabaneda tingimisi ennetähtaega. Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku käitumine võib olla ettearvamatu ja impulsiivsust süvendab alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Vanglas keeldub isik majandustöödest ja osalemast tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Alates 2013. a on ta elanud vanemate kulul ja kiirlaenudest. Vanemate suhtes on ta varasemalt toime pannud vägivallakuriteo, kuid nüüd soovib vabanemise korral asuda elama vanemate juurde. Selline kinnipeetava varasem käitumine muudab äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam asjaolu valguses, et isik ise ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Seega puudub tal endal igasugune motivatsioon katseaega edukalt läbida. Samas käitub isik kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, seega on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka isiku varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja on toime pannud katseajal uusi kuritegusid. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Denis Mõškovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenevast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Denis Mõškovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Denis Mõškovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Denis Mõškov kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Denis Mõškov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 7 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Asja materjalidest on kinnipeetaval vabanemisjärgse elukohana võimalik elama asuda aadressil XXX. Seega on kinnipeetaval olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Samas märkis kinnipeetav istungil, et ta ei soovi ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd karistuse tähtaegse lõppemiseni on vaid kaks nädalat, isik vabaneb 29.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.