RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-1450 Määruse kuupäev Tartu,
- oktoober
- a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Kohtuasi Kristjan Rohtmetsa ja Riina Tossi kinnistamisavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kristjan Rohtmetsa ja Riina Tossi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldajad Kristjan Rohtmets ja Riina Toss, esindaja Tallinna notar Lee Mõttus Asja läbivaatamise kuupäev
- september
- a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi
- jaanuari
- a määrus kinnistamisasjas nr 116723201750 ja Tallinna Ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 2-18-
- Saata asi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt.
- Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kristjan Rohtmets ja Riina Toss (avaldajad) esitasid
- detsembril 2017 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palusid kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 10700901 (kinnistu asukoht Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Lükati tee 2a) teisest jaost senise kande, mille kohaselt on omanik Riina Toss, ja kanda 1/2 suuruse mõttelise osa omanikuna sisse Kristjan Rohtmets. Riina Tossi kaasomandi osa suuruseks palusid avaldajad märkida 1/
- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis
- detsembri
- a määrusega avaldajatele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuli avaldajatel esitada 2-18-1450 hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek taotletud kande tegemiseks hiljemalt
- jaanuariks
- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis
- jaanuari
- a määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse kohaselt takistab kande tegemist see, et kinnistusosakonnale ei ole esitatud hüpoteegipidaja nõusolekut. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 356 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe. Hüpoteegiga koormatud kinnisasjast mõttelise osa võõrandamise kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks on sarnaselt kinnisasja jagamisega vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Hüpoteegipidaja on sel juhul kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg-s 1 nimetatud puudutatud isik, kelle nõusolekut on vaja kande tegemiseks. Avaldajad ei ole esitanud kinnistusosakonnale hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekut.
- Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid kohtunikuabi määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kinnistamisavaldus rahuldada.
- Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel kohtunikule.
- Harju Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus jättis
- veebruari
- a määrusega kohtunikuabi määruse muutmata ja menetluskulud avaldajate kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohtunikuabi õigesti, et AÕS § 356 lg 1 kohaldub ka juhul, kui võõrandatakse osa hüpoteegiga koormatud kinnisasjast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Avaldajad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt näeb AÕS § 54 lg 2 esimene lause ette, et kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Selle sätte eesmärk on kaitsta kinnisasja koormavate kolmandate isikute õigusi, et need säiliksid esialgsel kujul. Eeltoodu kaitseb hüpoteegipidajat ning tagab tema õiguste säilimise. Pandiõigus on esemeline tagatis, mis kehtib pandiga koormatud asja igakordse omaniku suhtes. Pandiõigus ei saa olla takistuseks asja omaniku vahetumisel. AÕS § 54 lg 2 esimese lause suhtes on erisäte AÕS § 356 lg 1, mille kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe. Praegusel juhul ei ole tegu kinnisasja jagamisega ja seadus ei keela võõrandada kinnisasja mõttelist osa hüpoteegipidaja nõusolekuta. Avaldajate taotletud õigusmuudatusega ei vähene hüpoteegiga koormatud vara väärtus. Kui tehingu tegemise vältimatu eeldus oleks hüpoteegipidaja heakskiit, oleks see omandiõiguse ebaproportsionaalne kitsendamine. 2
(3)2-18-1450 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et nii kohtunikuabi määrus kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
- Kohtunikuabi keeldus taotletava kande tegemisest põhjendusega, et AÕS § 356 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks, sealhulgas hüpoteegiga koormatud kinnisasjast mõttelise osa võõrandamiseks nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe ning avaldajad ei esitanud registripidajale hüpoteegipidaja nõusolekut.
- Asjaõigusseaduse muudatustega, mis jõustusid
- juulil 2018, tunnistati AÕS § 356 kehtetuks ja muudeti AÕS §
- AÕS § 54 lg 4 järgi jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, kinnisasja jagamise korral koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. Seega ei nõua seadus alates
- juulist 2018 enam kinnisasja jagamiseks hüpoteegipidaja nõusolekut. Kuna alates
- juulist 2018 kehtiva AÕS § 54 lg 4 järgi on võimalik säilitada hüpoteek ühishüpoteegina kõigil jagamise tulemusel tekkivatel kinnisasjadel, siis ei kahjusta jagamine hüpoteegipidaja õigusi.
- Kuigi avalduse esitamise ajal kehtis AÕS § 365, mille lg 1 kohaselt tuli hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamise kohta registrikande tegemisel registripidajale esitada hüpoteegipidaja nõusolek, leiab kolleegium, et tulenevalt menetlusökonoomiast saab alates
- juulist 2018 jõustunud seadusesätteid kohaldada ka praeguses asjas. Registrimenetlus on formaliseeritud menetlus, mistõttu ei ole välistatud sama sisuga kandeavalduse uus esitamine. Miski ei takistaks avaldajatel esitada uut sama sisuga avaldust ja uute seadusesätete alusel tuleks see rahuldada. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium nii maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi määruse kui ka ringkonnakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
- Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
- Määruskaebuse rahuldamise tõttu võivad avaldajad TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldajate kanda. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu 3
(3)