Obsah (13)

§ 407§ 322§ 444§ 468§ 428§ 173§ 162§ 174§ 122§ 123§ 168§ 150§ 177

2-18-8169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8169 Tsiviilasi OK

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OK Incure OÜ esitas 28.05.
2. a kohtule hagiavalduse, milles palus Txxxx Kxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 4813,20 eurot, intressi 453,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1831,68 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 30.05.
3. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid anti allkirja vastu 12.06.2018. a üle kostja emale, kes elab kostja registreeritud aadressil. Kohus loeb vastavalt

§ 322lg 1 dokumendid kätte toimetatuks.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu päringule hageja viivisearvestuse põhjendatuse kohta esitas hageja 08.08.2018. a muudetud viivisearvestuse, mille kohaselt vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras 0,022% päevas summas 693,58 eurot. Hageja teatas, et loobub osaliselt viivise nõudest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lõikes 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid TF Bank AB ja kostja 21.04.2016. a väikelaenu laenulepingu, millega leppisid kokku, et hageja väljastab kostjale laenu summas 3334 eurot olemasoleva laenu refinantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama TF Bank AB-le kogu laenujäägi 4999,52 eurot igakuiste maksetena 3 aasta jooksul intressimääraga 26,65 % aastas. Osamakse suuruseks oli kokku lepitud 203,17 eurot. Kostja sai raha kätte, kuid jättis igakuised maksed tagastamata. TF Bank AB ütles laenulepingu erakorraliselt üles 22.10.2016, nõudes kogu võlgnevuse summas 5294,57 eurot kohest tasumist, ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Hageja püüdis võlgnikult võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, mis ei õnnestunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal 2 2-18-8169 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja loobus osaliselt viivise nõudest ja palus välja mõista seadusjärgse viivise. Algselt soovis hageja viivist 0,066% päevas.

§ 428lg 1 p 3 ja 429 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui hageja loobub hagist.

Käesolevalt loobus hageja hagist osaliselt- viivise nõude osas- ja selles osas tuleb menetlus lõpetada. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras 0,022% päevas alates 22.10.

1. a kuni 08.08.
2. a. Kohus märgib, et seadusjärgne viivisemäär ei ole 0,022% päevas, vaid tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on päevane intressimäär pisut väiksem, kui 0,022%, täpsemalt 0,021918%. Kohus loeb õiguslikult põhjendatuks hageja viivisenõude seadusjärgse määra ulatuses. Alates 22.10.
5. a kuni 08.08.
6. a tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 692,05 eurot (8%/365p/100 x 4813,2€ x 656p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5959,03 eurot, millest 4813,20 eurot moodustab põhivõlg, 453,78 eurot intress ja 692,05 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus kohtul tagastada riigilõivu 50 eurot ja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 425 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 475 eurot. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4813,20 eurot, intressi 453,78 eurot ja viivise 1831,68 eurot. Hagi hind oli tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 124 lg 1 seega 7098,66 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõivu hagiavalduse esitamisel lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 123kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuulub riigilõiv osaliselt. Hageja loobus osaliselt oma nõudest, vähendades menetluse kestel viivisenõuet. Vastavalt

§ 168lg 4 kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud.

Sellele tuginedes leiab kohus, et kostjalt pole põhjendatud hageja kasuks selle osa riigilõivust väljamõistmine, mis ületab hageja lõpliku nõude (mille kohus täies ulatuses rahuldas) eest tasumisele kuuluvat riigilõivu. RLS lisa 1 järgi tuleb 5959,03 eurose 3 2-18-8169 nõude puhul tasuda riigilõivu 425 eurot. Lähtudes

§ 162

lg 1 ja 4 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 425 eurot (riigilõiv) ja jätab hageja enda kanda menetluskulu 50 eurot (riigilõiv). Hageja palus endale riigilõivu osaliselt tagastada summas 50 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus nõudest osaliselt, mistõttu on hagejal õigus tagasi saada 25 eurot tema poolt rohkem tasutud riigilõivust. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja enda kanda. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4