lg 1 punktile 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 16 288,48 eurot. Tunnustatud nõude summa Rahuldamata jäänud Nr Võlausaldaja (EUR) nõude summa (EUR)
§-le 162 lg 1 p 2 tuginedes kohtule allpool esitatud menetluse raugemise taotluse, koos taotlusega samaaegselt esitatud jaotusettepaneku kinnitamiseks, aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Seoses asjaoluga, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks, esitab haldur kohtule S E (pankrotis) raugemisaruande kooskõlas
Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised S E (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 16 288,48 eurot. Tunnustatud nõuded jagunevad vastavalt
lg-le 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt: Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Teises järgus kuuluvad vastavalt
lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 16 288,48 eurot. Nr Võlausaldaja Tunnustatud summa nõude Jaotis (%) 3 (euro)
) Pankrotimenetlusega seotud kulud summas 2016,76 eurot on järgmised: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedes tulenevad nõuded puuduvad; võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puuduvad; massikohustused summas 1,76 eurot: (s. o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida
loeb masskohustuseks; vt.
lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) pangakulu 1,76 Kokku EUR: 1,76 pankrotimenetluse kulud (
lg 1 p 4 ja § 150) 2 015,00 eurot: ajutise halduri bürookulud sh km (tasutud) 47,00 ajutise halduri tasu sh km (riigi vahenditest tasutud) 476,40 ajutise halduri tasu võlgnikult sh km (tasumata) 589,20 arvestuslik halduri tasu sh km (tasumata) 902,40 4 Kokku EUR: 2 015,00 Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 2016,76 eurot. Nimetatud summast on olnud võimalik pankrotipesas olevatest vahenditest hüvitada ainult 580,78 eurot. Summas 1435,98 eurot on pankrotimenetluse kulud hetkel hüvitamata, kuna pankrotipesas puuduvad selleks vajalikud vahendid. Pankrotihalduri tasust Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta: Tööülesanded Aeg Hind Summa (tunde) (EUR/h) (EUR) Teated võlausaldajatele (nõudeavalduste esitamiseks) 0,5 64 32 Võlausaldajate nõudeavaldustega tutvumine 1 64 64 1 64 64 0,5 64 32 Taotlus kohtule kinnitamaks üldkoosolekul vastuvõetud otsused 0,25 64 16 Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ning dokumentide 2 koostamine 64 128 Nõuete kaitsmise koosolekul osalemine, protokolli vormistamine, dokumentide ning kaaskirja edastamine kohtule 0,5 64 32 Jaotusettepaneku koos esitamine kohtule 4 64 256 2 64 128 11,75 64 752 20% 150,40 Võlausaldajate I üldkoosoleku dokumentide koostamine ettevalmistamine ning Osalemine võlausaldajate I üldkoosolekul raugemisaruandega koostamine võlgniku pangakonto väljavõte kontrollimine raamatupidamise pidamine), järelpärimised, jm. Kokku: Käibemaks: ja (jooksva Summa koos käibemaksuga: 902,40 Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta, sh. iga pandieseme müügist saadu kohta Võlgniku konto algjääk oli 1,65 eurot. Riigi vahenditest laekus 476,40 eurot (sh km). Tulumaksutagastus 102,73 eurot. Menetluse jooksul laekunud töötasu kokku 607,46 eurot, mis maksti võlgnikule välja täies ulatuses vastavalt täitemenetluse seaduses sätestatule. Sotsiaaltoetus 50,88 eurot kuus (254,40 eurot menetluse jooksul), mis maksti võlgnikule välja täies ulatuses vastavalt täitemenetluse seaduses sätestatule. Pension 288,22 eurot kuus (1 400, 52 eurot menetluse jooksul), mis maksti võlgnikule välja täies ulatuses vastavalt täitemenetluse seaduses sätestatule. Maist-septembrini 2018 on võlgnik töötu. Alates septembrist 2018 saab MTÜ xxxx võimaldada oma sõnul võlgnikule tööd. 5 Võlgnikul oli pankrotimenetluse alustamise seisuga kaks ülalpeetavat alaealist last: 1) J E (isikukood xxxx) 2) G E (isikukood xxxx) Seisuga 09.06.2018 sündis võlgnikul kolmas laps S E (isikukood xxxx). Panditud ja pantimata vara puudub. Rahalisi vahendeid on laekunud pankrotimenetluse jooksul summas 2 843,16 eurot. Pessa laekunud töötasu, pension ja sotsiaaltoetus moodustavad kokku 2262,38 eurot, millest ei saanud haldur kinnipidamisi teha, vaid summa tuli võlgnikule edasi kanda enda ja tema laste igapäevaste elamiskulude kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas menetluses võimalik kulusid kanda ainult 580,78 euro ulatuses. Ülejäänud osas pole võimalik kulusid hüvitada. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub. Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei ole antud juhul halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse käigus analüüsis haldur võlgniku tehinguid, mis on tehtud enne pankrotimenetluse algatamist ning võlgniku, võlausaldajate ja muude isikute poolt esitatud dokumente, korraldas ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku), vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule nõutud aruandeid, korraldas jooksva raamatupidamise, koostas ja täiendas halduri toimikut ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võttes arvesse võlgniku sissetulekuid, seda, et tal on 3 alaealist last ning realiseeritav vara puudub, on võlgnik halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Halduri hinnangul viitab võlgniku maksejõuetusele vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel (nt järelmaksulepingute sõlmimine juunis 2017, so mõned kuud enne pankrotiavalduse esitamist), mille tulemusel on võlgnik sattunud olukorda, kus tal puuduvad tegelikud rahalised võimalused kohustuste täitmiseks. Võlgniku vastutustundetule käitumisele viitavad lisaks hasartmängude mängimine (xxxx OÜ, mis on tuvastatav võlgniku SEB Pank AS-i kontolt) ning kohustuste suurusest ülevaate mitteomamine. Pankrotihalduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta, info hagide esitamise kohta Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. 6 Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajatel jääb raha saamata Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Teises järgus kuuluvad vastavalt
lg 1 punktile 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 16 288,48 eurot. Tunnustatud nõude summa Rahuldamata jäänud Nr Võlausaldaja (EUR) nõude summa (EUR)
§-le 143 lg-le 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ei osalenud ühtegi võlausaldajat ning sellest tulenevalt ei moodustatud pankrotitoimkonda ning lükati küsimuse arutamine edasi järgmise võlausaldajate üldkoosolekuni (nõuete kaitsmise koosolek). Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud samuti ühtegi võlausaldajat ning puudus koosolekult ka võlgnik. Tulenevalt eelpool toodust pankrotitoimkonda ei moodustatud. Nõuete kaitsmise koosolekul esitati nõudeid kokku summas 16 288,48 eurot ning koosolek otsustas tunnustada kõik nõuete kaitsmise koosolekul esitatud nõuded summas 16 288,48 eurot. Lisaks kinnitati koosolekul S E (pankrotis) usaldusisikuks G E (isikukood: xxxx). Käesolevas aruandes on alljärgnevalt kajastatud
lg 2 ja 3 andmed, millised on vajalikud esitada juhul, kui haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. 7 Käesolevaga esitab haldur kohtule raugemisaruande ja taotluse S E pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna käesolevas menetluses puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid teha ning tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh ajutise pankrotihalduri ning pankrotihalduri tasu. Haldurile ei ole teada, et leiduks võlausaldajaid, kes oleks valmis tasuma edaspidiste pankrotimenetluse kulude katteks täiendavalt rahasummat deposiiti. Vastavalt
lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Käesolevas aruandes on alljärgnevalt kajastatud
lg 2 ja 3 andmed, millised on vajalikud esitada juhul, kui haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohustusest vabastamine S E on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on andnud nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Halduril puuduvad iseenesest vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele ja ta jätab selle kohtu otsustada. Võlgnik on füüsiline isik ja pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu ilma, et võlgnikku kohustustest vabastataks, muutuks menetluse lõpetamise määrus selles osas, mis kajastab võlausaldajate rahuldamata jäänud nõudeid, täitedokumendiks. Samas ei oleks täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes võlausaldajate jaoks eelduslikult tulutoovam võrreldes senise pankrotimenetlusega, arvestades, et võlgnikul puudub igasugune vara ja puudub igasugune sissetulek. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega usaldusisiku järelevalve all. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses. Halduril puuduvad vastuväited võlgniku poolt esitatud isiku nimetamisele usaldusisikuks. 10.05.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus, et juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on üldkoosolek nõus G E (isikukood: xxxx) nimetamisega usaldusisikuks. Võlausaldajate arveldusarvete andmed kohustustest vabastamise menetluse jaoks: xxxx AS Konto: xxxx AS xxxx laenulepingu makse xxxx arvelduskonto: xxxx Lepingu viitenumber: xxxx Järelmaksu jaoks xxxx arvelduskonto: xxxx Lepingu viitenumber: xxxx 8 Saaja: xxxx OÜ xxxx OÜ (endine xxxx Viitenumber: xxxx OÜ) Swedbank: xxxx SEB Pank: xxxx xxxx AS Makse saaja: xxxx AS Makse saaja konto: SEB Pank a/a xxxx xxxx OÜ Arveldusarve number : xxxx Viitenumber: xxxx Selgitus: S E, leping nr xxxx xxxx xxxx AS Saaja: xxxx OÜ a/a: xxxx Swedbank AS Viitenumber: xxxx Saaja: xxxx AS Arveldusarve number: xxxx (SEB Pank AS) Viitenumber: xxxx Selgitus: „xxxx võla tasumine, S E“ Menetlusabi taotlus Käesolevas menetluses puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Vastavalt
lõikele 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 11 kohaselt võib kohus määrata menetlusabi andmise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Selleks peab haldur esitama taotluse. Tulenevalt TsMS § 183 lõikest 2 võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Käesoleval juhul on varalist huvi omavad isikud pankrotivõlausaldajad. Käesolevas aruandes on kajastatud kõik
Lähtudes eeltoodust teeb haldur
Lõpetada S E (pankrotis; isikukood: xxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ega vahendeid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid;
Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks anda menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Menetlusabi, mis mõistetakse võlgnikult S E’lt (pankrotis; isikukood: xxxx) riigi tuludesse välja, anda pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks summas 959,58 eurot;
§-le 171; 7. Juhul kui kohus peab põhjendatuks algatada S E (pankrotis; isikukood: xxxx) kohustustest vabastamise menetlus, siis määrata S E (pankrotis; isikukood: xxxx) usaldusisikuks G E (ik xxxx). G E on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt
§-le 172. Lähtudes eeltoodust, leiab haldur, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Õiguslik põhjendus
kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teatab haldur sellest kohtule viivitamatult, esitades kohtule aruande.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus on eraldi menetlenud jaotusettepanekut ning selle kinnitanud 12.07.2018 määrusega. Kohus on 12.07.2018 määrusega
Ametlikes Teadaannetes samal päeval avaldatud teatele ei ole keegi reageerinud ja deposiidisumma ülekannet teinud. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul, va taotlus võlgnikule menetlusabi andmiseks halduri taotletud suuruses ja usaldusisik. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Võlausaldajad ei ole kohtule teadaolevalt esitanud vastuväiteid G E nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi. Kohus möönab, et võlgnik on sotsiaalselt ehk abitum keskmisest pankrotivõlgnikust, kuid iseenenesest on võlgnik kinnitanud arusaamist järgneva menetluse olemusest ja temale sellega seonduvalt kaasnevatest kohustustest. Ehkki ükski võlausaldaja ei ole nõustunud ise täitma usaldusisiku ülesandeid, ei saa see olla takistuseks vastava menetluse algatamiseks. G E nimetamisega usaldusisikuks kohus ei nõustu, sest nimetatud isikul endal on ebarahuldava maksekäitumise tõttu arvukalt pooleliolevaid täitemenetlusi ning ta ei oska nimetada ka enda võlausaldajate nimesid ja võlas olevad summasid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et G E oleks sobiv isik pidama arvestust võlgniku sissetulekute, väljaminekute, võlausaldajatele nõuetekohaselt maksete tegemise üle. 10 Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt
jj.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise.
lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas
lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.
lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 11
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud
Kohus on halduri taotletud tasuga seonduvat kajastanud juba ka jaotusettepaneku kinnitamise määruses. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada halduri taotlust, et võlgnikule tuleks anda menetlusabi summas 1435,98 eurot. Kohus leiab, et kogu pankrotimenetluse finantseerimine menetlusabina ei ole riigi vahendite eesmärgipärane kasutamine. Ka võlgnikule endale peab jääma siiski mingi vastutus. Kuivõrd haldur on maksejõuetuse põhjustena märkinud võlgniku vastutustundetut käitumist kohustuste võtmisel, nt järelmaksulepingute sõlmimist veel ka vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, hasartmängude mängimist ja oma rahalistest kohustustest ülevaate mitteomamist, siis leiab kohus, et isikule, kes on saanud oma menetluses juba kaks korda menetlusabi pankrotiseaduses (ja TsMS § 183 lg 2) sätestatud maksimaalses suuruses, ei pea seda veelkordselt andma. Nimetatu jääb kehtima isegi seda silmas pidades, et pankrotis olemisest tulenevalt oleks printsiibis eelduslikult juba täidetud üks tavapärane menetlusabi saamise tingimusi TsMS § 181 lg 1 p 1 tähenduses. Isik on end suures osas ise on sellisesse olukorda viinud. Riigivahendite kasutamisele on pankrotimenetluses põhjusega seatud piirid ja nende ületamiseks antud menetlus mingit alust ei anna. Pankrotimenetluse kuludest nn puudujäävas osas jääb võlgniku suhtes sissenõudjask seega haldur, kellele võlgnik peab nõuet täitma võrdselt nende võlausaldajatega, kes on end käesolevas menetluses üles andnud ja kelle nõuded on määruse resolutsioonis kajastatud täitmata nõuete tabelis. Arvestades haldurile riigi poolt menetluse kestel riigi abina hüvitatavat 2 x 476,40 eurot ja pankrotipessa laekunud vahendite (580,78 - 476,40 =) 104,38 euro arvel menetluskulude tasumist, jääb menetluskuludest võlgniku kanda 2016,76-476,40-476,40-104,38= 959,58 eurot. See on ka summa, ümardatult 960 euroni, mille tasumiseks avaldas kohus Ametlikes Teadaanetes
Kuivõrd selle summa ulatuses makset ei tehtud ja kohus ei rahulda menetlusabi taotlust, siis tuleb eeltoodud arvestuse kohaselt 959.58 eurot pankrotimenetluuse kuludest jätta võlgniku kanda. Halduri taotletud tasu on menetluse mahtu arvestades mõistlik ja kuulub esitatud suuruses kinnitamisele. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik S E.
lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.