← Eesti

1-13-10286/57

Kriminaalasi nr 1-13-10286 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10286 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Mihhail Vassiljevile liitkaristuseks 18 aastat vangistust.

§ 68alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 09.04.

  1. a ja lõppeb 16.11.
  2. a. Vangla ei toeta Mihhail Vassiljevi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Mihhail Vassiljevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Mihhail Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Mihhail Vassiljev selgitas kohtus, et tal on ükskõik kohtuistungist, kuna ta on teadlik, et teda ei vabastata ennetähtaegselt. Mihhail Vassiljev avaldas, et kohus võib istungiga mitte jätkata või jätkata, aga ilma temata. Süüdimõistetu lahkus istungilt. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Mihhail Vassiljevi, leiab, et Mihhail Vassiljevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  4. Mihhail Vassiljev kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mihhail Vassiljev temale mõistetud karistusajast (18 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Mihhail Vassiljevil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Mihhail Vassiljevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Mihhail Vassiljevit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (2 karistust kustunud). Reaalset vangistust kannab Mihhail Vassiljev teist korda. Käesoleval ajal kannab Mihhail Vassiljev liitkaristust varavastaste süütegude, samuti õigusemõistmise vastase süüteo, aga ka eluvastaste süütegude, s.o tapmiste toimepanemise eest. Karistust kannab Mihhail Vassiljev alates aastast

  1. Kohtu hinnangul on Mihhail Vassiljevi poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Mihhail Vassiljev on süüdi mõistetud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, mille tagajärjel on kaks inimest kaotanud elu. Mihhail Vassiljev on kasutanud kannatanute suhtes äärmist jõhkrust. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et pärast eluvastase süüteo toimepanemist ähvardas Mihhail Vassiljev süüteo toimepanemist pealt näinud tunnistajat ja tema elukaaslast. Mihhail Vassiljev ähvardas tunnistajate maja süüdata, samuti kasutada nende laste suhtes vägivalda, kui tunnistajad ei muuda antud ütlusi. Lisaks eeltoodule süütas Mihhail Vassiljev Eesti 2 Õigeusu Kirikule kuuluvas majas korteri, tekitades oma tegevusega kahju kogusummas 487 980 krooni. 3.2 Vangistuse jooksul on Mihhail Vassiljev osalenud ajavahemikul
  2. a -
  3. a periooditi vangla tööhõives. Mihhail Vassiljev on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise katkestas Mihhail Vassiljev omal soovil, kuna ta ei pea enda muutmist võimalikuks, samuti puudus eneseusk ja motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Mihhail Vassiljev alustas ka riigikeele õpet A1 tasemel, kuid katkestas kursusel osalemise. Kohtu hinnangul ei saa Mihhail Vassiljevi käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike arvukate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on Mihhail Vassiljev järjepidevalt rikkunud vanglas kehtestatud korda. 3.3 Vabanemise korral puudub Mihhail Vassiljevil nii kindel elu-, kui ka töökoht. Enne käesolevat vangistust puudus Mihhail Vassiljevil samuti elukoht ja ta elas aastaid tänaval. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole Mihhail Vassiljev huvitatud endale elukohta otsimisest. Lisaks puudub Mihhail Vassiljevi motivatsioon väikese palga eest tööle minna. Tartu Vangla andmetel on Mihhail Vassiljevil seisuga 20.06.
  4. a rahalisi nõudeid ligikaudu 12 365 euro ulatuses ja vabanemisfondis 192,95 eurot. Mihhail Vassiljevil puudub kehtiv isikut tõendav dokument.
  5. Kohus on seisukohal, et Mihhail Vassiljevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Mihhail Vassiljevi tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused. Mihhail Vassiljevil tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.