KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 04.04.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile 04.04.2017 kuriteoavalduse.
2. Põhja prefektuur jättis 04.04.2017 teatega kriminaalmenetluse alustamata, sest puudus vajalik alus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 191 lg 1 p 1 järgi. Kuna XX avaldusest ei selgunud ühtegi viidet, et keegi oleks teda jälginud või tema kohta mingeid andmeid kogunud, puudub tegu ja karistusseadustiku §-s 137 sätestatud objektiivne koosseis, mistõttu puudub võimalus kriminaalmenetluse alustamiseks. 3-18-1380
3. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 03.05.2018 määrusega XX 27.04.2018 kaebuse Põhja prefektuuri 04.04.2017 teate peale rahuldamata, sest see oli esitatud 10-päevast kaebetähtaega rikkudes ja kaebetähtaja ennistamist õigustavaid asjaolusid ei ole välja toodud. Põhja prefektuuri 04.04.2017 teatise lõpus on märgitud selle vaidlustamise kord. Isikul on õigus vaidlustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrust 10 päeva jooksul Riigiprokuratuuris.
4. XX esitas 11.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Eesti politsei on ringkaitses. Kaebaja andis politseile kurjategijate andmed ja palus nad üle kuulata, kuid seda ei tehtud. Kaebaja korterisse XXX on mitu korda sisse murtud. Politsei ei võta midagi ette. Kaebajat kuulatakse ööpäevaringselt pealt. Politsei ja prokuratuur soovivad pealtkuulamise lõpetada, kuid kaebaja seda ei luba, sest vastupidisel juhul ta petaks politseid.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 11.07.2018 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kriminaalmenetlus ja sellest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid selliste vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kriminaalmenetlust, sh menetluse alustamist ja alustamata jätmise vaidlustamist reguleerivad ammendavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1 lg 1, § 193, § 207 ja §

1. Viidatud sätetest nähtub, et kannatanu võib esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse prokuratuurile. Kui prokuratuur jätab kaebuse rahuldamata, on kannatanul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Kui ka Riigiprokuratuur on jätnud kaebuse rahuldamata, võib pöörduda kaebusega ringkonnakohtu poole. KrMS § 207 lg-st 3 ja § 208 lg-st 1 nähtuvalt saab prokuratuurile ja Riigiprokuratuurile esitada kaebuse 10 päeva jooksul ning ringkonnakohtule 1 kuu jooksul vaidlustatava otsuse kättesaamisest. Kui kaebaja on nimetatud kaebetähtaja mööda lasknud ja seeläbi minetanud õiguse kaebuse esitamiseks, ei anna see talle õigust pöörduda kaebusega halduskohtu poole ega muuda halduskohut pädevaks kohtuks asja lahendama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. XX esitas 01.08.2018 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.07.2018 määruse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab üldjoontes

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses ära vastustajat. 8. Halduskohtu 11.07.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest kriminaalmenetlusega seotud vaidluste lahendamiseks näeb KrMS ette teistsuguse menetluskorra. Kriminaalmenetlusega seotud küsimused tuleb lahendada KrMS-s sätestatud korras prokuratuuris. Määruskaebuse esitajal oli prokuratuuri 03.05.2018 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (KrMS § 207 lg 1). Riigiprokuratuuri poolt kaebuse rahuldamata jätmisel on õigus esitada kaebus ringkonnakohtule (KrMS § 208 lg 1). 2