← Eesti

3-18-1746/7

Obsah (4)§ 2§ 17§ 8§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1746 Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja FIE Tõnu Kapteini

§ 2

lg 2 kohaselt tuleb poolloodusliku koosluse hooldamise põhitegevust ellu viia järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul. Vastavalt määruse § 20 lg-le 1 otsustab taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise PRIA, kuid määrus nr 38 sisaldab ka mitmeid KKA-le suunatud ülesandeid. Sealhulgas annab Keskkonnaamet nõusoleku poolloodusliku koosluse hooldamistingimuste kohta (

§ 17

lg 3), seab poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil ala hooldamiseks lisatingimusi (

§ 8

lg 11) ning teeb kontrolli nõuete täitmise üle (

§ 18lg 2).

5.

  1. 12.05.2016 esitas FIE Tõnu Kapteini Ranna talu KKA-le poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise raames koosluse nr 43 052 154 624 ala nr 1 pindalaga 124,57 ha hooldamistingimuste kohta nõusoleku saamiseks poollooduslike koosluste loetelu ja poolloodusliku koosluse kaardi. Kuivõrd FIE Tõnu Kapteini Ranna talu esitas sama koosluse kohta poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse ka
  2. aastal, oli
  3. aasta kohustuseperioodi teine aasta. 2

(4)16.05.2016 andis KKA nõusoleku koosluse nr 43 052 154 624 ala nr 1 pindalaga 124,57 ha hooldamistingimuste kohta, kinnitades koosluse hooldamise viisiks karjatamise. 5.3. 16.05.2016 kirjaga nr 7-11/16/6471 (edaspidi 16.05.2016 otsus) seadis KKA

§ 8

lg 11 p 1 (kuni 27.04.2017 kehtinud redaktsioon) alusel FIE Tõnu Kapteini Ranna talu taotletava koosluse hooldamiseks lisatingimuse: „poollooduslikult koosluselt tuleb eemaldada puittaimestik, sealhulgas võsa, kadakas, mänd ja juurevõsu”. Puittaimestikku lubati eemaldada nii käsitsi kui ka tehnikaga. 16.05.2016 otsusele lisati lisatingimusala asukohaskeem, millest tulenevalt oli puittaimestiku eemaldamine nõutav 4,89 ha ulatuses. Kohustus tuli täita kohustuse aasta

  1. oktoobriks. 5.
  2. 25.08.2016 esitas FIE Tõnu Kapteini Ranna talu Tallinna Halduskohtule kaebuse KKA 16.05.2016 otsuse ning selle osas 26.07.2016 tehtud vaideotsuse nr 1-1/16/292 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas haldusasjas nr 3-16-1716 kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja peatas 16.05.2016 otsuse kehtivuse kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 01.02.2017 otsusega nr 12-6/17/125 rahuldas PRIA FIE Tõnu Kapteini Ranna talu
  3. aasta poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kogu ulatuses, määrates poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseks 34 396,50 eurot. 10.03.2017 kohtuotsusega rahuldas Tallinna Halduskohus kaebuse osaliselt: 16.05.2016 otsus tunnistati osaliselt õigusvastaseks, kuid tühistamisnõuete osas jäi kaebus rahuldamata. FIE Tõnu Kapteini Ranna talu esitas apellatsiooni, mis jäeti 01.03.2018 otsusega rahuldamata. Kassatsioonkaebust menetlusse ei võetud, mistõttu jõustusid haldusasjas nr 3-17-1716 Tallinna Halduskohtu 10.03.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2018 otsus (jõustumise kuupäev 11.06.2018). 5.
  4. Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2018 otsuse kohaselt puudub vaidlus, et hooldatav ala on osaliselt määratud rannaniiduna ja osaliselt aruniiduna. Vaidlus puudub selles, et alal pesitseb m.h niidurüdi. Niidurüdi on linnudirektiivi (74/409/EMÜ) I lisas nimetatud kaitstav linnuliik. Keskkonnaamet pidas kaevatavas otsuses ekslikult vaidlusalust ala tervikuna rannaniiduks ning möönis eksimust kohtumenetluses. Ringkonnakohus nõustus kaebajaga, et ala hooldusmeetmed sõltuvad sellest, millist tüüpi niiduga on tegemist. Praegusel juhul on aga lisatingimuste seadmise põhjuseks niidurüdi elupaiga kaitse. Selle tarbeks on võimalik seada ühesuguseid lisatingimusi nii ranna- kui aruniidule. Lisatingimuste eesmärgiks on nii ranna- kui aruniidu viimine vastavusse niidurüdi elupaigaks sobivate nõuetega. Osa aruniidust moodustab antud juhul rannaniidu puhvertsooni, kus on lisatingimuste seadmine samuti põhjendatud. Kohus tõlgendas määrust nr 38, leides, et sellest tuleneb ka poolloodusliku koosluse seisundi parendamise eesmärk, mistõttu ei saa kaebaja eeldada, et ta peab hoidma ala üksnes seisundis, mis eelnes poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamisele. Kohus viitas, et lähtuda tuleb 26.07.2016 vaideotsuses toodud selgitusest, et alad, millel tuleb puittaimestik eemaldada, on need, mis on enim kadaka ja männiga kaetud. Paikvaatlusel 12.07.2016 on märgitud ja kaebajale kätte näidatud alad, kus tuleb konkreetne puittaimestik eemaldada. Sealjuures on kaebajal endal võimalik valida, millisel viisil ta lisatingimuse täitmise saavutab. Halduskohtu otsuse jõustumisel tuleb lisatingimuse täitmiseks määrata uus tähtaeg. Lisatingimuste määramine ei takista kaebajal jätkuvalt poollooduslike koosluste alade üldist hooldamist.
  5. Halduskohtu 10.03.2017 otsuses (p 13) on kaebajale selgitatud, et haldusakti puhul on siduv selle resolutsioon. See oli ka põhjuseks, miks kohus 16.05.2016 otsust ei tühistanud. Haldusakti põhjendustes sisalduv faktiviga – aruniiduks oleva ala käsitlemine rannaniiduna – ei tinginud vajadust tühistada haldusakti resolutsiooni. Põhjenduste eraldiseisev tühistamine võimalik ei ole. Seega puudus ilmselgelt ka KKA-l vajadus ja alus tunnistada kehtetuks osaliselt 16.05.2016 otsust. 3

(4)Jõustunud ringkonnakohtu otsuses on välja toodud üksnes vajadus tähtaja möödumise tõttu määrata uus tähtaeg haldusakti täitmiseks. Seda on KKA 07.08.2018 kirjaga nr 7-11/18/13142 (edaspidi 07.08.2018 kiri) teinud (määrati 16.05.2016 otsusega seatud lisatingimuse täitmise tähtajaks 01.10.2018).
  1. Kaebaja üritab käesolevas asjas uuesti vaidlustada puittaimestiku eemaldamise lisatingimust ehk sisuliselt ka jõustunud kohtuotsust. Õiguslik alus sellise vaidluse algatamiseks puudub. Ühtegi argumenti, mis saaks tingiga 07.08.2018 kirja tühistamise, kaebaja esitanud ei ole (ei ole välja toodud subjektiivse õiguse rikkumist seoses uue tähtaja määramisega). Kohus andis kaebajale võimaluse kaebuse põhjendusi täiendada ja lisaks selgitas, millises osas oleks teoreetiliselt võimalik põhjendusi täiendada ning millisel juhul võib kohus kaebuse tagastada. Kaebaja jäi oma põhjendustes varasemas kohtumenetluses lahendatud vaidluse uuesti algatamise juurde. Kohus leiab, et seetõttu saab rahuldada vastustaja taotluse ja tagastada kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  2. Kohus märgib, et KKA on õigesti selgitanud, et kui kaebaja ei täida puittaimestiku eemaldamise kohustust, mille tõttu peab PRIA põhjendatuks vähendada 01.02.2017 otsusega määratud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ning nõuda enammakstud toetus tagasi, on kaebajal võimalik vaidlustada vastav PRIA otsus.
  3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 alusel arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 253 lg 1 alusel võib kohus ise või menetlusosalise taotluse alusel esialgse õiguskaitse määrust muuta. Kohus ei käsitle kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust muutmise taotlusena, kuna selles ei sisaldu uusi põhjendusi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti, kuna see on selgelt esitatud halduskohtule, ei käsitle kohus seda ka määruskaebusena halduskohtu 13.09.2018 määrusele. Kohtu hinnangul on tegemist HKMS § 55 lg 3 mõttes korduva avaldusega. Kohus jätab viidatud sätte alusel korduva avalduse, mille kohus on varem juba lahendanud, läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.