lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi lühimenetluses Prokurör Tiina Viru Süüdistatav IGOR VASSILJEV isikukood: 38906020384; elukoht: xxxxxxxx xxx xxxxxx, xxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxxxx; EV kodakondsus; xxxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xx xxxxx; varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati 27.09.2016 Pärnu Maakohtu otsusega
ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta ja 2 kuulise tingimisi vangistusega, 2 aastase katseajaga. Kahtlustatavana kinni peetud 23.02.2018-24.02.2018, 28.05.2018-29.05.
Süüdi tunnistada Igor Vassiljev
lg 2 p 2,3 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1 1-18-5363 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.09.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.02.201824.02.2018, 28.05.2018-29.05.2018, s.o. 4 (neli) päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
Süüdistus on esitatud selles, et Igor Vassiljev 23.04.2018 xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxx xxx korteris xx valjuhäälselt karjudes ja sõimates põhjustas oma x XX hirmutunde, ähvardades tema elu keeruliseks teha. 24.04.2018 tirides ja tõugates viis XX kööki ning ähvardades lasta teistel isikutel XX läbi peksta. Igor Vassiljev on korduvalt x t ähvardanud vägivallaga ja olles varem tema suhtes vägivaldne olnud, oli elukaaslasel alust karta ähvarduste täideviimist. Igor Vassiljev pani toime ähvardamise, mille puhul oli kannatanul alust karta ähvarduse täide viimist, seega kuriteo
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada
lg 2 p 2,3 järgi ja karistada 2-aastase vangistusega ning
lg 1 järgi ja karistada 4 kuulise vangistussega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Samuti palus arvestada
Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses toimepandut. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja palus süüdistatavale karistuseks mõista vangistus, mis liita eelmise karistusega ja asendada üldkasuliku tööga. Menetluskulud palus kaitsja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Igor Vassiljevile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Igor Vassiljevit süüdistatakse
lg 2 p 2, 3 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.
lg 2 p 2, 3 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. Kehaline väärkohtlemine 10.02.2018 kella 23.45 ajal xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx Politsei infosüsteemi väljavõttest (I kd tl 2) nähtub, et XX teatas politseile, et rongijaamas tuli mees kallale, mees on joobes ning võttis temalt x. Helistaja peatas musta värvi xxxx. Kannatanu YY ütlustest (I kd tl 3-4, 7-9) nähtub, et 10.02.2018 kell 23.40 xxxx raudteejaamas peatas tema juhitud auto üks naine, kes vajas abi, kuna tema x võttis ära x x. Hiljem nägi, kuidas mees lükkas sama naisterahva tänaval pikali maha. Seda nähes sõitis kannatanu autoga 3 1-18-5363 nende juurde ning mees ründas teda läbi avatud auto akna, üritades mitmel korral kätega lüüa ning ühel korral tabas löök vastu kannatanu ülemist huult. Löögi tagajärjel tekitas mees kannatanule ülahuulele 1 cm haava. Samuti tundis kannatanu löögi tagajärjel füüsilist valu. Hiljem sai kannatanu Igor Vassiljeviga kokku, süüdistatav vabandas tema ees ja nad leppisid ära. Kannatanule tekitatud kehavigastusi tõendavad ka ülekuulamise protokolli lisad kehavigastuste dokumenteerimise kaart (I kd tl 5) ja fotod kannatanust (I kd tl 6). Nimetatud tõendid tõendavad, et YY ülahuulel on 1 cm haav ja turse. Koos kannatanu YY viibisid kuriteo toimepanemise ajal autos ka tunnistajad AS ja KP. Tunnistajate ütlustest (I kd tl 10, 11-13) nähtub, et nad sõitsid YY juhitavas autos 10.02.2018 kella 23 paiku xxxx xxxxxxxx, kui raudteejaama juures jooksis teele naine, kes peatas auto ja palus abi, kuna mees oli ära võtnud x. Hiljem AS nägi, kuidas mees lükkas naise tee peale pikali. Nad sõitsid nende juurde ja YY küsis mehelt, mida ta teeb. Selle peale mees üritas rusikatega Y läbi avatud auto akna lüüa ning Y sai ühe löögi rusikaga vastu huult, huul läks katki. Igor Vassiljev kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl15-17) tunnistas ennast süüdi YY löömises 10.02.2018 kella 23 ajal xxxx xxxxxxx raudteejaamas. Tunnistab ka x X tõukamist, mille tagajärjel naine kukkus tee äärde pikali maha. Igor Vassiljev selgitas, et ta lõi kannatanut seetõttu, et ta oli ärritunud. Kannatanut lõi ta läbi avatud auto akna, rusikalööke oli mitu, kuid ühel korral tabas löök vastu juhi ülahuult. Järgmisel päeval süüdistatav vabandas kannatanu ees ja nad leppisid ära. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Igor Vassiljev lõi 10.02.2018 kella 23.45 ajal xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx raudteejaama läheduses ühel korral rusika vastu YY ülemist huult, tekitades sellega kannatanu ülahuulele 1 cm läbimõõduga haava ning füüsilist valu. Kehaline väärkohtlemine 23.02.2018.a kella 20.45 ajal xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxx Kannatanu XX ütlustest nähtub, et (I kd tl 24-27,28-31) 23.02.2018 kella 20.45 ajal xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxx xxxxxx tekkis temal ja x Igoril tüli laste pärast, Igor Vassiljev lükkas kannatanut, võttis kätega kõrist kinni, kägistas teda ja tõmbas kannatanu põrandale pikali, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja hingamine oli raskendatud. Vägivalla lõpetas külas olnud x sekkumine. Igor Vassiljev rebis puruks ka kannatanu seljas olnud riided. Mees lõi teda ka käeseljaga vastu nägu ja pead, mis tekitas valu. Sel hetkel oli kannatanul x laps süles. Kuna kannatanu hakkas rünnakule vastu, võis Igor rüselemise käigus ka ise viga saada. Tema arvates on Igoril vaja alkoholiravi, kuna joobes olles ärritub kergesti. Kannatanu ülekuulamise juurde on lisatud fotod, millelt on näha kannatanu ja tema seljas olevad puruks rebitud riided. Patsiendikaardist (I kd tl 32) nähtub, et 24.02.2018 kell 16.15 tuvastati XX nahaalused hematoomid paremal küljel niudeluu harjal 5x5 cm. Ümarad nahaalused hematoomid diameetriga 1 cm vasaku käe õlavarrel. Tunnistaja PA ütlustest (I kd tl 33-34) nähtub, et ta on Igor Vassiljevi x ning 2018 veebruarikuus oli ta Igori juures külas, kui Igor ja x läksid kättpidi kokku. Tema lahutas kaklejad. Lapsed nutsid tagatoas ja tunnistaja rahustas neid ning seejärel lahkus korterist. Tunnistaja nägi ka, et Igori x oli seljas olnud pluus katki. 4 1-18-5363 Tunnistaja HA ütlustest (I kd tl-37) nähtub, et 23.veebruari 2018 õhtul tagus tema uksele x X ja palus abi. Ukse taga oli x ja tema mees, kes oli joobes. Naine palus abi, kuid mees tiris naist tagasi korterisse. Naisele tegi muret see, et mees kisub teda riietest ja peksab laste nähes. Igor Vassiljev peeti 23.02.2018 kell 23.56 xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxx kahtlustatavana kinni (I kd tl 38) seoses x kehalise väärkohtlemisega. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I kd tl 41) nähtub, et 24.02.2018 kell 00.24 Igor Vassiljev keeldub indikaatorvahendisse puhumast. Visuaalselt joobele viitavad tunnused on silmade punetus ja alkoholilõhn suust. Igor Vassiljevi kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 42-48) tunnistas, et 23.veebruari õhtul, kui ta jõi koos oma x korteris õlut, tekkis neil X tüli, ta lükkas X, X hakkas vastu, lapsed nägid rüselust pealt, üks laps hakkas nutma. Rüseluse käigus kukuti koridori pikali ja x tuli rüselusele vahele. Kägistamist ei mäleta. Tunnistab, et võis tüli käigus X haiget teha, kuna ta ei suutnud oma emotsioone kontrolli all hoida ja asi läks käest ära. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Igor Vassiljev tungis 23.02.2018.a kella 20.45 ajal xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxx alaealiste laste juuresolekul kallale oma x XX, tõmmates kannatanut põrandale pikali kägistas teda ning lõi kannatanut käeservaga kahel korral vastu pead, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja hingamisraskused. Kehaline väärkohtlemine 29.05.2018 kella 20:28 ajal xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxx Igor Vassiljev end kahtlustatava antud ütlustes (II kd tl 47-49) WW löömises süüdi ei tunnistanud, kuna enda teada kedagi ei löönud. Tunnistas, et käis xxxxxxxx ja tal oli turvameestega madin. Kohtuistungil süüdistatav aga tunnistas ennast süüdi. Kuigi süüdistatav ennast kohtueelses menetluses antud ütlustes süüdi ei tunnistanud, on temale esitatud süüdistus tõendatud kannatanu WW ütlustega, tunnistaja AR ütlustega, tunnistaja NT ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolli ja kahtlustatava kinnipidamine protokolliga. Tunnistaja AR ütlustest (II kd tl 8, 9-10) nähtub, et ta töötas xxxxxxx infoletis 28.05.2018 õhtul, tema juurde tuli noormees, kes nõudis turvameeste nimesid, kutsus kohale kaks turvameest, noormees oli agressiivne, karjus turvameeste peale ja läks kallale, vehkis kätega turvamees W suunas. Turvamees W ütles, et sai löögi vastu lõuga. Kannatanu WW ütlustest (II kd tl 1-3) nähtub, et 28.05.2018 oli ta kaupluses xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xx turvatöötajana tööl, kui helistas üks müüja ja palus abi. Kaupluses viibis mees, kes karjub ja käitub teiste klientidega agressiivselt. Nad palusid paarimehega mehel kauplusest lahkuda, kuid mees muutus agressiivseks ja korraldusele ei reageerinud. Mees oli ilmselt alkoholijoomes, alkoholi lõhn oli suus. Kui nad hakkasid meest välja toimetada, mees hakkas vastu ja lõi teda parema käega (rusikaga) mitu korda vastu lõuga, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu. Kannatanule tekitatud kehavigastusi tõendavad ka isiku läbivaatuse protokoll (II kd tl 4-6) ja Regionaalhaigla teatis (II kd tl 7). Nimetatud tõendite kohaselt esines WW 28.05.2018 vasakul alalõualuu piirkonnas turse, punetus ja marrastused. Tunnistaja NT ütlustest (II kd tl 11-15) nähtub, et ta oli xxxxxxxxx turvatöötajana tööl 5 1-18-5363 28.05.2018, kui kella 20.19 paiku kutsus teeninduse juht A neid infoleti juurde, seal oli juba teine turvatöötaja WW. Infoleti juures oli üks mees, kes karjus ja ropendas, tal paluti lahkuda, kuid ta keeldus. Kui nad hakkasid meest kinni võtma, hakkas viimane kätega vehkima WW suunas ning vähemalt kolm lööki läksid pihta. Paarimehel W oli pärast näha näo paremal pool vigastused. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 19-28), kus on vaadeldud 28.05.2018 aadressil xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxxx xxxxxxx kaupluse turvakaamera salvestist, nähtub, kuidas kaks turvameest asuvad valgetes riietes Igor Vassiljevit välja toimetama, Igor Vassiljev hakkab rusikatega vehkima WW näo suunas, kell 20.29 tabab Igor Vassiljevi käelöök WW vasakut näopoolt. Seejärel Igor Vassiljev tõmmatakse maha ja talutatakse turvaruumi poole. Igor Vassiljev peeti kahtlustatavana kinnipidamine (II kd tl 40-43) 29.05.2018 kella 21:11 xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx seoses sellega, et ta ründas xxxxxxxx teist isikut ning põhjustas sellega kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Igor Vassiljev tungis 29.05.2018 kella 20:28 ajal xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxx kallale WW, lüües teda mitu korda parema käega lõuapiirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused - näol vasakul lõualuu kohal punetus ja marrastused. Kannatanu XX ja Igor Vassiljevi ütlustest nähtuvalt elavad nad koos xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxx asuvas korteris ja neil on x. Seega pani Igor Vassiljev kehalise väärkohtlemise toime enda x suhtes. Arvestades, et süüdistatav ja kannatanu on pere- kui ka armastussuhtes ning elavad koos, loeb kohus, et Igor Vassiljev on lähisuhtes kannatanu XX. Seega on Igor Vassiljevi täitnud oma tegevusega
lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Igor Vassiljevit on teiste inimeste kehalise väärkohtlemise eest varasemalt karistatud. Viimati mõisteti Igor Vassiljevi süüdi 27.09.2016. a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega
Lisaks on kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Igor Vassiljev kasutas füüsilist vägivalda lisaks oma x ka kahe teise isiku (WW ja YY) suhtes. Seega on Igor Vassiljev isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Igor Vassiljev oma tegevusega täitnud ka
Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Igor Vassiljev toime
Igor Vassiljev pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Igor Vassiljev kannatanuid lüües, tõugates ja kägistades teadis nagu iga tavaline inimene, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja kehavigastusi. Ähvardamine 24.04.2018 xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxx Samuti süüdistatakse Igor Vassiljevit
lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.
lg 1 alusel on kuriteona karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu XX ütlustest ja ülekuulamise protokollile lisatud avaldusest (III kd tl 2-4, 5-7) 6 1-18-5363 nähtub, et x on lubanud teha kannatanu elu põrguks, mistõttu on kannatanu hirm nii enda kui laste elu pärast. x on tema suhtes varem vägivaldne olnud. 24.04.2018 Igor Vassiljev tiris kannatanu toast välja ja tõukas kööki ning ähvardas, et kui kannatanu oma korterit tema nimele ei kirjuta, siis tegelevad teised isikud kannatanuga ja ta nutab. Kuna kannatanu kartis nii enda kui oma lapste turvalisuse pärast, lahkus ta korterist. Kannatanu ütlustest kohus järeldab, et kannatanul oli alust karta Igor Vassiljevi ähvarduste täideviimist, kuivõrd Igor Vassiljev on varem tema suhtes vägivaldne olnud (23.02.2018. a). Vestluste salvestistelt nähtub (III kd tl 8-25), et suhted x vahel on halvad. Igor Vassiljevi kahtlustatavana antud ütlustes (III kd tl 26-27) tunnistab, et tal on x probleemid, et ta on x peale karjunud ja sõnaliselt ähvardanud. Kahetseb, et on oma x X tekitanud hirmutunde. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Igor Vassiljev ähvardas 24.04.2018 oma x XX vägivallaga ning x oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuivõrd Igor Vassiljev on varem XX suhtes vägivaldne olnud. Oma sellise tegevusega pani Igor Vassiljev toime
Kohus on seisukohal, et Igor Vassiljev pani oma XX vägivallaga ähvardamise toime kavatsetult. Ta seadis eesmärgiks kannatanut vägivallaga hirmutada ja mõjutada, et kannatanu oma korterit tema nimele kirjutaks. Olles varem kasutanud XX suhtes ka füüsilist vägivalda, pidi Igor Vassiljev vähemalt võimalikuks pidama, et kannatanu võtab tema poolt väljaöeldud ähvardust ka tõsiselt. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Igor Vassiljevi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises, ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning § 121 lg 2 p 2, 3 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Igor Vassiljevil 5 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Igor Vassiljevit 27.09.2016 Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja § 424 alusel vangistusega 10 kuud.
lg 1 ja § 68 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva, millest kohesele kandmisele kuulus 4 kuud vangistust. 9 kuud ja 29 päeva jäeti
Ka selle otsusega karistati Igor Vassiljevit selle eest, et ta kasutas füüsilist vägivalda nii oma endise x ja x suhtes kui ka teiste isikute suhtes. Kriminaalhooldusametniku erakorralistest ettekannetest nähtub, et kriminaalhooldusel on Igor Vassiljev olnud 6 korda, kuid kõikidel katseaegadel on ta toime pannud uue kuriteo. Seda kinnitavad ka Igor Vassiljevi varasemad kohtuotsused (kd III tl 34-44). Ka käesoleval juhul on Igor Vassiljev toime pannud 4 kuritegu katseajal. Seega ei ole kriminaalhooldusega suudetud 7 1-18-5363 seni uue kuriteo toimepanemise riske maandada. Igor Vassiljevi kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid isiku elustiiliga. Isik ei suuda vabaduses olles käituda seaduskuulekalt ning rikub ka kriminaalhoolduse nõudeid. Seega on tegemist ohtliku inimesega, kelle kuritegeliku käitumisele saab panna piiri ainult reaalse vangistuse määramisega. Samuti nähtub kohtueelsest ettekandest, et Igor Vassiljevil on varem 2 korda vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid need ebaõnnestusid, isik pani toime katseajal uued kuriteod. Kriminaalhooldusametniku arvates on ainus võimalik karistus reaalne vangistus, sest Igor Vassiljev, olles arvel lähisuhte vägivallakuritegude eest, on katseajal toime pannud uusi vägivallategusid. Kohus nõustub kaitsjaga, et Igor Vassiljev on kasvanud üles perekonnas, kus alkohol ja vägivald olid igapäevane nähtus. Kohus aga ei leia, et süüdistatavad, kes ei ole kasvanud just ideaalses perekonnas ega oma kõrgharidust, peaks kohtlema oluliselt teisiti või üldse mitte karistama. Igor Vassiljevile on kohus andnud mitmeid kordi võimaluse oma käitumist parandada ning kanda karistust vabaduses. Ka kriminaalhooldusametnikud on olnud talle toeks õiguskuulekale teele suundamisel. Sellegipoolest ei ole Igor Vassiljev temale antud võimalusi kasutanud ja isik jätkab oma vägivaldset käitumist ja seda ka oma lähedaste suhtes. Kriminaalhooldusametniku erakorralistest ettekannetest nähtub, et Igor Vassiljev ei tunnista oma vigu ega soovi oma käitumist muuta. Mingeid tulemusi ei ole andnud ka sotsiaalprogrammides osalemine. Seega on Igor Vassiljev oma käitumisega näidanud, et ta suhtub temale määratud karistustesse ükskõikselt ega soovigi oma käitumist muuta. Kohus ei saa arvestada karistuse mõistmisel ka seda, et süüdistatav elab jälle oma x koos ning süüdlane kavatseb minna tööle. Ka varasemalt on süüdlane omanud perekonda ja töökohta, kuid see ei ole takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Karistust raskendavad asjaoluks on
p 13 kohaselt isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistusmäära valikul arvestab kohus ka seda, et tegemist on kolme
kuriteoepisoodiga, kuriteod on toime pandud mh ka xsuhtes ning iga järgnev karistus peab olema eelmisest raskem. Igor Vassiljevit on varem karistatud ainult vangistusega, siis tema karistamine rahalise karistusega kui kergeima karistusega ei ole põhjendatud. Samuti ei vastaks rahaline karistus süüdlase süü suurusele ega ole tema poolt täidetav. Igor Vassiljevil on mitme tuhande euro eest elatise võlga ning käesoleval ajal ta ei tööta. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et Igor Vassiljevi mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui vangistusega. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Igor Vassiljevit
lg 1 alusel vangistusega 4 kuud ning
lg 2 p 2,3 alusel vangistusega 2 aastat.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistab liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Arvestades, et Igor Vassiljev on käesolevad kuriteod toime pannud katseajal, tuleb
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.09.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 29 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata aga karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2018- 8 1-18-5363 24.02.2018, 28.05.2018-29.05.2018, s.o. 4 päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Isikut tuleb karistada selliselt, et tal tekib tahtmine edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik asendada vangistust üldkasuliku tööga, kuna üldkasulik töö ja tingimisi mõistetud vangistused ei ole mõjutanud süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab üheselt, et süüdistataval on tekkinud karistamatuse tunne. Varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele range meetmete kohaldamist. Igor Vassiljevit on karistatud tingimisi vangistusega, vangistus on asendatu üldkasuliku tööga ning talle on määratud ka šokivangistus, kuid ükski varasem karistus ei ole avaldanud sellist mõju, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab, sh õiguskorra huvisid silmas pidades, käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Lähtudes eeltoodust kohus, pidades silmas Igor Vassiljevi süü suurust ja tema isikut, leiab, et tema karistamist reaalse vangistusega tuleb pidada õigustatuks. Kohtu hinnangul Igor Vassiljev on oma senise käitumisega näidanud, et vabaduses viibides ei suuda ta käituda õiguskuulekalt ja on korduvalt toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, mistõttu ei ole põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kõik kuriteod on Igor Vassiljev toime pannud alkoholijoobes. Alkoholisõltuvus on Igor Vassiljevile probleemiks. Kohtuistungil Igor Vassiljev avaldas kaitsjale, et alkoholiga seotud sotsiaalprogrammist ta oma alkoholiprobleemile abi ei saanud. Igor Vassiljevi suhtes on 13.06.2018.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kohus leiab, et tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Asitõendid ja muud äravõetud objektid 2 CD plaati ja DVD-R plaat, mis asuvad kriminaalasja juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha. Seega tuleb Igor Vassiljevilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 750 € ja määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 90 € ja kohtumenetluses 252 €. Kohtu hinnangul on kaitsja tasude suurused põhjendatud ja vajalikud. Seega kokku tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud 1092 €. Kaitsja taotles jätta KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud riigi kanda, kuna Igor Vassiljevil on elatisnõudeid üleval üle 12 636 euro ja ilmselgelt isik ei ole võimeline tasuma menetluskulusid ja nende väljamõistmine ei ole põhjendatud. Prokurör nõustus kaitsjaga. KrMS § 180 lg 3 ei võimalda aga jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda nagu kaitsja seda taotles. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Menetluskulude väljamõistmisel kohus arvestab, et keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on Igor Vassiljevi sissetulekud väikesed ning tema ülalpidamisel on x x x. Seega kohus, arvestades Igor Vassiljevi majanduslikku olukorda, jätab KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest, s.o määratud kaitsjale määratud tasu 342 €, riigi 9 1-18-5363 kanda ning mõistab süüdimõistetult välja menetluskuluna sundraha 750 €. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et isikul oleks füüsiliselt takistusi töö tegemiseks ning piisava sissetuleku teenimiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks jätta suuremal määral menetluskuludest riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.