1-13-10286/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. september 2018 1-13-10286 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Mihhail Vassiljev (isikukood 37307040285) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Mihhail Vassiljev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Mihhail Vassiljevi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tallinna Linnakohtu
5. aprilli
6. a otsusega tunnistati Mihhail Vassiljev süüdi KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest talle mõisteti karistuseks 1 aasta pikkune vangistus. Ülejäänud osas tunnistati ta süüdi ja karistati järgmiselt: KrK § 101 p 8 järgi mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust, KrK § 144 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust ja KrK § 172 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Vassiljevile liitkaristuseks 18 aastat vangistust, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas
7. aprillil 2013 ja lõpeb
8. novembril
11. juulil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud M. Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist.
12. Tartu Maakohtu
13. augusti
14. a määrusega jäeti M. Vassiljev enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohtu hinnangul ei võimalda süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisejärgsed elutingimused. M. Vassiljevit on kriminaalkorras karistatud kolm korda, kaks karistust on kustunud. Ta kannab teist reaalset vangistust. M. Vassiljev kannab karistust varavastaste ja õigusemõistmise vastase aga ka tapmiste toimepanemise eest. M. Vassiljevi kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked: elu on kaotanud kaks inimest. Kannatanute suhtes kasutas M. Vassiljev äärmist jõhkrust. Pärast tapmiste toimepanemist ähvardas M. Vassiljev tunnistajat ning tema elukaaslast maja süütamise ning laste suhtes vägivalla rakendamisega, kui tunnistajad ütlusi ei muuda. Lisaks eeltoodule süütas M. Vassiljev Eesti Õigeusu Kirikule kuuluvas majas korteri, millega tekitas kahju kogusummas 487 980 krooni.
15. Vangistuse jooksul on M. Vassiljev ajavahemikus 2004 – 2014 osalenud periooditi vangla tööhõives ning läbinud programmi „Viha juhtimine“. „Eluviisitreeningu“ ta katkestas omal soovil, kuna ei pea enda muutmist võimalikuks. Samuti puudus tal eneseusk ja motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Ka riigikeele õpingud M. Vassiljev katkestas. M. Vassiljevil on arvukalt distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral puudub tal kindel elu- ja töökoht. Ka enne käesolevat vangistust elas M. Vassiljev aastaid tänaval. Ta ei ole ka huvitatud elukoha otsimisest, samuti puudub tal motivatsioon väikese palga eest tööle minna. M. Vassiljevil on tasumata nõudeid ligikaudu 12 365 euro ulatuses. Samuti puudub tal isikut tõendav dokument. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
16. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Vassiljev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning vabastamist sotsiaalmajja. Ta nõustub, et pani toime rasked kuriteod ja kannab nende eest karistust. Kuid ta ei saa aru, kas tõesti on vaja hoida vangistuses karistusaja lõpuni. Seoses pikaajalise karistusega on M. Vassiljevil kohanemine eluga vabaduses raske ja ta vajaks adapteerumiseks ennetähtaegset vabastamist. M. Vassiljev soovib vabanedes alustada uut elu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Vassiljevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
18. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
19. või
20. peatüki sätteid, arvestades
21. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
22. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatüki
24. jao sätteid, sh KrMS §
25. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. aprilli
27. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
28. Kolleegiumi hinnangul on M. Vassiljevi määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 2