Obsah (9)

§ 385§ 4036§ 24§ 1414§ 339§ 152§ 154§ 262§ 61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1205 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Vaidlust

§ 385

p 16 osas põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks rahuldamata ning esitatud määruskaebused Tartu Maakohtu 19.01.2018 kohtu alla andmise määruse peale jäeti läbi vaatamata ja tagastati esitajatele. Riigikohtu 07.06.2018 määrusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2018 määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate määruskaebused, mis olid esitatud süüdistatavate vara arestimise tühistamise ning aresti alt vabastamise taotluste rahuldamata jätmise peale ning saadeti kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jäeti ringkonnakohtu määrus muutmata. Seega keskendub käesolev määrus üksnes OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate määruskaebustele osas, mis puudutab Tartu Maakohtu 19.01.2018 määrust vara arestimiste tühistamata jätmise ning aresti alt vabastamise taotluste osa.

1. Tartu Maakohtu 19.01.2018 määrusega muuhulgas jäeti rahuldamata OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate taotlused Tartu Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016 vara arestimise määruste tühistamiseks ning varade aresti alt vabastamiseks. 2.
2. Maakohus märkis selles osas, et OÜ Pro Grupp Invest kaitsja on taotlenud Tartu Maakohtu 13.07.2015 määruse õigusvastaseks tunnistamist ja OÜ Pro Grupp Invest vara aresti alt vabastamist. Kaitsja leiab, et vara arestimisel ei ole arvestatud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna kinnistu väärtus ületab mitmekordselt võimalikku konfiskeerimise asendamise nõuet. Seega on arestimine tervikuna ebaproportsionaalne. OÜ Agriland kaitsja on esitanud taotluse tunnistada Tartu Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016 määrused õigusvastaseks ning vabastada vara aresti alt. Kaitsja hinnangul on ebaõigesti hinnatud kriminaaltulu suurust, hüpoteegid koos arestitud varaga ületavad ilmselgelt võimalikku konfiskeerimise nõuet ja ilmnesid asjaolud, mis viitavad sellele, et määrused on õigusvastased. 2.
3. Süüdistusakti kohaselt seati Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega kohtulik hüpoteek OÜ Pro Grupp Invest kuuluvale kinnistule (registriosa nr 2371535) ja arestiti väikelaev registreerimismärgiga VLE-
4. Kaitseakti kohaselt oli kohtuliku hüpoteegi summaks 1 862 470 eurot ja samas suuruses väikelaevale seatud keelumärge. Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Agriland kinnistu, registriosa nr 13737, seades kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 1 862 470 eurot. Tartu Maakohtu 21.06.2016 määrusega arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ-le Agriland kuuluvad osad järgmistes ettevõtetes: Lepalaane OÜ osa suurusega 978 978 eurot; OÜ Kaavere Agro osa suurusega 829 000 krooni (53 021 eurot); OÜ Melmilk osa suurusega 19 450 eurot; Weekend Club OÜ osa suurusega 31 500 eurot; OÜ Toome Elekter osa suurusega 3000 eurot. Kaitseakti kohaselt muudeti seda Tartu Ringkonnakohtu määrusega, OÜ-le Agriland kuuluvad osad arestiti kokku väärtuses 2 271 005,88 eurot. 2.
5. Maakohus oli arvamusel, et kaitsjate taotlused vara aresti alt vabastamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Maakohtu arvates tuli arvestada menetluse etappi – isikutele on süüdistused esitatud ja süüdistusakt on edastatud kohtule arutamiseks. Süüdistuse kohaselt on kuritegelikul teel saadud varaks 4 463 977,84 eurot. OÜ Agriland kaitsja ei ole nõustunud prokuröri kriminaaltulu arvestamisega (kriminaaltulu analüüs kajastab teisi arve, arvestatud ei ole vastusooritust). Seega on ilmselgelt tegemist taaskord vaidlusküsimustega, mis tuleb kohtul lahendada pärast kriminaalasja arutamist kohtulahendit tehes, mitte eelmenetluse staadiumis. 2 Maakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kriminaalmenetluses on vara arestitud üleliigselt ja seega ei ole vara arestimine olnud proportsionaalne. Süüdistuse kohaselt on OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kuritegusid toime pannud grupis. Siinkohal on vajalik osundada juba Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-102-15 toodud seisukohtadele, mille järgi on gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt igaühelt eraldi võimalik arestida vara samas väärtuses kui grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu jaotus arestimismääruse tegemise ajal ei ole selge. Riigikohus on viidanud varasemale lahendile (kriminaalasi nr 3-1-11-12) ja selgitanud, et kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või

§ 4036järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks.

2.4. Maakohtu hinnangul ei ole põhjust pidada vara arestimiste määrusi õigusvastasteks ka seetõttu, et vara arestimise taotlusi on läbi vaadanud Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik. Maakohtul puudusid andmed (ja sellele ei ole viidanud ka kaitsjad), et kohtualluvuse temaatika oleks tõstatud juba vara arestimiste taotluste läbivaatamisel. Seega on ilmne, et kohtualluvuse küsimus (võimalus, et kriminaalasja arutamine allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale) tõstatati alles pärast süüdistusakti kohtusse edastamist. Kusjuures kahe kohtumaja vahel tekkis alluvusvaidlus (vt määruse p 14) (mis näitab, et kohtualluvuse küsimus ei olnud nii ilmne ja üheselt mõistetav). Kohtualluvus

§ 24

lg 4 järgi määratakse mõistagi kindlaks menetlustoimingute tegemise ajal teadaolevate andmete ja asjaolude pinnalt. 2.

1. OÜ-le Pro Grupp Invest ja OÜ-le Agriland kuuluva arestitud vara väärtus ei ületa süüdistuse järgi kriminaaltulu väärtust. Kriminaaltulu jaotus on poolte seisukohti arvesse võttes ilmne vaidlusküsimus, mis kohtul tuleb otsustada kohtulahendit tehes. Sellest tulenevalt tuleb kaitsjate taotlused jätta rahuldamata.
2. Tartu Maakohtu 19.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav OÜ Pro Grupp Invest kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis 13.07.2015 määruse tühistamata ja vara aresti alt vabastamata ning teha uus otsustus, millega 13.07.2015 määrus tühistada ja vabastada vara aresti alt. 3.
3. Maakohus on jätnud tähelepanuta kaitseakti punkti 6.1.7., milles kaitsja on käsitlenud 13.07.2015 määruse õigusvastasust, s.o 13.07.2015 määrusega on arestitud rohkem kui prokurör taotles. 13.07.2015 määruse resolutsioon ei ole vastavuses prokuratuuri taotlusega ja 13.07.2015 määruse põhjendustega. Prokuratuur taotles: seada konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamine tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 1 795 470 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluvale kinnistule ning arestida ja seada konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks käsutamise keelumärge liiklusregistris Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluvale väikelaevale väärtusega 67 000 eurot. 13.07.2015 määruse resolutsioon: arestida konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Pro Grupp Invest kinnistu, seades sellele kinnistule kohtuliku hüpoteegi Eesti Vabariigi kasuks 1 862 470 euro ulatuses. Arestida konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Pro Grupp Invest väikelaev, pannes sellele väikelaevale käsutamise keelumärke Eesti Vabariigi kasuks. 3.
4. Prokuratuur isegi ei taotlenud kinnistu arestimist.

§ 1414

lg 1 sätestab, konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või varalise karistuse tagamiseks võib põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida

§-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Seega konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks on võimalik vara arestida või kohaldada muid TsMS § 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid (sh seada varale kohtulik hüpoteek). Prokuratuur taotles kohtuliku hüpoteegi seadmist, kuid maakohus arestis ja seadis veel ka 3 kohtuliku hüpoteegi (suuremas summas kui prokuratuur taotles). 13.07.2015 määrus on õigusvastane. 3.

1. Maakohus leiab 19.01.2018 määruses, et OÜ-le Pro Grupp Invest ja OÜ-le Agriland kuuluva arestitud vara väärtus ei ületa süüdistuse järgi kriminaaltulu väärtust. Kaitsja leiab, et maakohus on lähtunud ainuüksi eeldatavast ja süüdistusaktis viidatud kriminaaltulu väärtusest, jättes arvestamata arestitud vara väärtuse ja eeldatava kriminaaltulu väärtuse suhte. Isegi kui lähtuda ainuüksi eeldatavast kriminaaltulu väärtusest (4 463 977,84 eurot, millega kaitsja ei nõustu), siis arestitud vara väärtus on ikkagi suurem eeldatava kriminaaltulu väärtusest. Kohtulikud hüpoteegid on seatud OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluvale Pammi kinnistule ja Agriland OÜ-le kuuluvale kinnistule (kokku 3 724 940 eurot). Arestitud on OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluv väikelaev 67 000 euro väärtuses ja Agriland OÜ-le kuulunud äriühingute osakud väärtuses 2 271 005,88 eurot. Seega kui lähtuda üksnes kohtudokumentides kajastatud summadest (hüpoteekide summa kokku 3 724 940 eurot + osakute väärtus kokku 2 271 005,88 + väikelaeva väärtus 67 000 eurot = 6 062 946 eurot), siis on ilmne, et antud kriminaalasjas on arestitud vara suuremates summades (kokku 6 062 946 eurot), kui oleks isegi teoreetiliselt võimalik hiljem konfiskeerida (s.o süüdistusaktis märgitud süüteoga saadud summa kokku 4 463 977,84 eurot). Lisaks on jäetud täielikult arvestamata faktiga, et OÜ Pro Grupp Invest on tasunud Rahandusministeeriumi pangakontole 99 989,77 eurot.
2. Tartu Maakohtu 19.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdistatav OÜ Agriland kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti vara arestimise määrused tühistamata ning vara aresti alt vabastamata ning tunnistada Tartu Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016 vara arestimise määrused õigusvastaseks, tühistada konfiskeerimise abinõu kohaldamine ning vabastada arestitud vara aresti ja konfiskeerimise abinõu alt. 4.
3. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhistanud vara aresti alt vabastamata jätmist, mistõttu on tegemist

§ 339lg 1 p 7 rikkumisega ja maakohus ei ole sisuliselt esitatud taotlust lahendanud.

Maakohus ei võtnud seisukohta koos kaitseaktiga esitatud tõendite osas, mis näitab, et kriminaaltulu analüüs kajastab teisi arve ning arvestatud ei ole vastusooritust. 4.

1. Prokuratuuri seisukohad OÜ Agriland kriminaaltulu osas on kogu kohtueelse menetluse olnud vastukäivad. Antud asjas on OÜ Agriland määruskaebuse alusel tehtud Riigikohtu määrus nr 3-1-1-102-15, mis seob võimalikku kriminaaltulu vastusooritusega. Määruse tegemise ajal oli arusaadavalt kohtueelses menetluses kogutud teabe hulk veel piiratud, enamik vaatluseid toetustaotluste objektide osas (eelkõige seonduvalt ehitustegevusse) tehti
2. aasta jooksul. Tänaseks peaks olema selge väidetav kriminaaltulu jaotus süüdistatavate vahel, st peaks süüdistusaktist selguma nii süüdistatavate teoplaan ja teopanus, samuti ka võimalik vastusooritus. 4.
3. Kaitsja seisukohast ei ole kohaldatud konfiskeerimise tagamise abinõu ja vara arestimine põhjendatud, mistõttu tuleb vara aresti all vabastada ja konfiskeerimise tagamise abinõu tühistada. Kokkuvõtlikult, on vara arestimine ja konfiskeerimise tagamise abinõu kohaldamine alusetu eelkõige kolmel alusel. 13.07.2015 ja 21.06.2016 määrustes on ebaõigesti hinnatud kriminaaltulu suurust – kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kõik PRIA toetustest ei jõudnud kaebuse esitajale, muuhulgas maksti osa toetustest otse välja erinevatele ehitajatele – nt OÜ-le Mapri. Puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, miks saab OÜ-le Mapri teostatud väljamakseid pidada kaebuse esitaja kuritegelikuks tuluks. Teiseks ei ole kriminaaltulu hindamisel arvestatud kaebuse esitaja poolt tehtud kulutusi ehk võimalikku vastusooritust. Hüpoteegid koos arestitud varaga ületavad ilmselgelt võimalikku konfiskeerimise nõuet. 4 4.
4. Lisaks on kaitsja hinnangul ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et mõlemad määrused on õigusvastased. Esiteks märgitakse süüdistusakti põhiosas vastavalt

§ 152lg 2 p-le 3 andmed kuriteoga saadud vara kohta.

Lisaks sellele nõuab

§ 154

lg 2 p 6, et süüdistusakti põhiosas märgitakse andmed konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta. Andmed konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta tähendavad eelkõige faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad vastavat normi kohaldada. Konfiskeerimise kohaldamiseks peab süüdistusakt kajastama sh neid faktilisi asjaolusid, millele tuginedes kohus saaks konfiskeerimise otsuses rajaneda. Antud juhul on süüdistusaktis kajastatud üksnes tüüp-pealkirja „Andmed kuriteoga saadud vara kohta“ ja sisu „Kahtlustatavate kuritegeliku käitumisega saadi pettuse teel PRIA-lt investeeringutoetusi kokku summas 4 463 977,84 eurot, millised summad maksti välja taotlejatele ja investeeringuobjektidele liisingut pakkunud ettevõtete arvelduskontodele“. Need andmed ei ole piisavad, võimaldamaks kohtul langetada otsus süüteoga saadud vara kohta. Sellises olukorras ei vasta süüdistusakt kas nõuetele, mis on vastavalt

§ 262

lg 1 p-le 2 üheks süüdistusakti tagastamise põhjuseks või vähemalt ei ole vara aresti all hoidmine vajalik ja põhjendatud. 4.

1. Kohtueelse menetluse käigus on kriminaaltulu analüüs tegelikult tehtud ning see on vormistatud protokolliga, mis on dateeritud 08.06.
2. Jääb ebaselgeks, miks prokuratuur viidatud analüüsile tuginenud ei ole ja miks kohtueelses menetluses esitati see analüüs kaitsjatele kui asjasse mittepuutuv. Arvutused viitavad selgelt nii OÜ Agriland kui ka OÜ Pro Grupp Invest suhtes kohaldatud tagamismeetmete ebaproportsionaalsusele. Olukorras, kus kriminaalmenetluse käigus oli menetlustoimingu eesmärgiks tuvastada, millistele ettevõtetele ja millistes summades PRIA poolt taotlejatele välja maksutud toetused liikusid, ning tulemusena osutus OÜ Agriland puhul summaks ca 2,3 mln eurot, ei ole võimalik kohaldada vara arestimist suuremates summades. 4.
3. Kohtupraktika kohaselt konfiskeerimise eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel, millest tulenevalt tuleb süüteoga saadud vara suuruse kindlakstegemisel hinnata ka isiku poolt tehtud vastusooritust. Nii ei ole põhimõtteliselt võimalik ühele süüdistatavale ette heita süüteo tulemusena vara saamist olukorras, kus vastusooritusena pidi see süüdistatav loovutamata teatud väärtuses vara teisele süüdistatavale. Rikastumine sellises olukorras võib toimuda üksnes kasumi ulatuses (ehk müügitulu – vastusooritus). RKKK on lahendis nr 3-1-1-102-15 selgelt sidunud tulu määratlemise vastusooritusega. Isegi kui PRIA poolt teostatud väljamaksed oleksid käsitletavad kuritegeliku tuluna, ei oleks võimalik kogu väljamakstud raha pidada kaebuse esitaja kuritegelikuks tuluks. Juba süüdistusaktis endas on OÜ Agriland seos toodud välja eelkõige läbi selle, et nagu oleks OÜ Agriland väidetavalt suurendanud oma müügitulu – seega nähtub juba süüdistusaktist hinnang, et OÜ Agriland teostas olulise vastusoorituse, millega pidi menetleja arvestama. Audiitorbüroo Fides OÜ teostas 20.10.2016 vastavalt rahvusvahelistele standarditele (nr 4400) analüüsi, mille eesmärgiks oli viia läbi analüütilised protseduurid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kohtueelses menetluses nr 13760000060 kogutud raamatupidamisdokumentide ja arvestusandmete alusel. Selle käigus asusid vandeaudiitorid seisukohale, et saadud puhastulu (kasum) on kokku vaid summas 130 407 eurot. Tegemist on olulise tõendiga, millele prokuratuur eelistungil vastu ei vaielnud. 4.
4. Tegelik puhastulu ettevõtte kui terviku seisukohast kujuneb veel madalamaks, kuna käesoleval juhul ei ole arvestatud ettevõtte üldkuludega. Lähtudes sellest ei ole osakute arest ja hüpoteegi seadmine vajalik ega põhjendatud, mistõttu palub kaitsja osakute aresti ja hüpoteegi seadmise tühistada. 5 4.
5. Konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks on seatud hüpoteek nii OÜ Pro Grupp Invest Kantkülas asuvale kinnistule kui kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule, mistõttu on tekkinud ületagamine, mis 21.06.2016 tagamisega suurenes veelgi. Juba ainuüksi nimetatud hüpoteekide summa on kokku 3 724 940 eurot. TsMS § 381 lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele asjale korraga, märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel. Sama tuleneb AÕS §-st 3631, mille kohaselt, kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja määratud osades. Nõude jaotamine välistab mitme kinnisasja koormamise kohtuliku ühishüpoteegiga. Kui nõue on jaotatud, vastutab iga kinnisasi kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu ainult temale langeva/jaotatud nõude ulatuses (RKTsK nr 3-2-1-162-09). 4.
6. Lisaks hüpoteekidele arestiti 21.06.2016 määrusega kaebuse esitajale kuulunud äriühingute osalused, mida täpsustati Tartu Ringkonnakohtu määrusega ning OÜ-lt Agriland arestiti äriühingute osad kokku 2 271 005,88 euro väärtuses. Seega, kui lähtuda üksnes kohtudokumentides kajastatud summadest (s.o hüpoteekide summa kokku 3 724 940 eurot + osakute väärtus kokku 2 271 005,88 = 5 995 946 eurot), siis on ilmne, et kaebaja vara on arestitud suuremates summades (kokku 5 995 946 eurot), kui oleks isegi teoreetiliselt võimalik hiljem konfiskeerida (s.o süüdistusaktis märgitud süüteoga saadud summa kokku 4463977,84 eurot). Ka sellest asjaolust järeldub, et 21.06.2016 määruse alusel vara arestimine oli ebaproportsionaalne vahend ja vara tuleb aresti alt vabastada. 4.
7. Määruskaebuses taotletakse ka tunnistada 13.07.2015 ja 21.06.2016 määrused õigusvastaseks. Leitakse, et konfiskeerimise tagamise abinõu kohaldamine (so 13.07.15 määrus) ja vara arestimine (so 21.06.16 määrus) on õigusvastased kahel alusel. Osakute arestimise hetkel oli menetlejale ja prokurörile teada vaatluse protokolli tulemused (vaatlusprotokoll on dateeritud 08.06.2016), mille kohaselt uurimisasutuse enda versiooni kohaselt sai OÜ Agriland mitte rohkem kui 2,3 mln eurot. Märgitud summa puhul oleksid uurimisasutus ja prokuratuur pidanud lahutama ka vastusoorituse. Võttes arvesse, et selleks ajaks olid OÜ Agriland kinnisvarale seatud hüpoteegid, siis tagas juba OÜ Agriland varale seatud hüpoteek täielikult kogu võimalikku hilisemat konfiskeerimist. Kuna arestimise hetkel oli juba teada, et konfiskeerimist ei saa kohaldada suuremas summas, kui hüpoteegiga tagatud summas (s.o 1 862 470 euro ulatuses), siis oli 21.06.2016 määruse alusel kohaldatud vara arest ilmselgelt ebaproportsionaalne (ehk õigusvastane) vahend. 4.
8. Kuna käesolev kriminaalasi allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja teeninduspiirkonnale, siis taotlused nii hüpoteekide seadmiste kohta kui ka vara arestimise kohta pidi lahendama Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik. Taotluste lahendamisel oli eiratud

§ 24

lg-s 4 sätestatud kohtualluvust, mistõttu mõlemad maakohtu määrused (13.07 ja 21.06 määrused) on õigusvastased. Kuna taotlused olid kaitsja seisukohalt esitatud Jõgevamaa teenindusbüroosse asukohaga Jõgeva, Ravila 10, siis lähtuvalt üldisest kohtualluvusest allub käesolev asi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, mitte Tartu kohtumajale. Kogu eelnev informatsioon oli ka menetlejale teada juba vara arestimise ajal ja kogu eeluurimise ajal. Võttes arvesse, et käesolev kriminaalasi allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja teeninduspiirkonnale, siis taotlused vara arestimise kohta pidi lahendama Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik, mitte aga Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik. Sellisel põhjusel on mõlemad määrused (s.o 13.07.2015 määrus konfiskeerimise tagamise abinõu kohaldamise ja 21.06.2016 määrus vara arestimise kohta) õigusvastased, kuna on tehtud seadusega määratud kohtualluvust eirates. 6

1. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti, taotlusi, taandusi kui ka võimalik menetluskulude hüvitamise nõue kuni 22.06.
3. Nimetatud ajaks esitas oma kirjalikud seisukohad määruskaebuste osas prokuratuur, kes leiab, et kaitsjate määruskaebustes toodud seisukohad ei anna alust kriminaalmenetluses tehtud vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Samad seisukohad vara arestimise osas on mõlemad kaitsjad esitanud juba oma kaitseaktides enne kriminaalasjas korraldatud eelistungit. Prokurör on kõigile neile vastuväidetele ja etteheidetele vastanud ning jääb ka käesoleval ajal eelistungil esitatud seisukoha juurde. Täiendavalt märgib prokuratuur, et kriminaaltulu täpne jaotus erinevate isikute vahel on kohtuliku arutamise üks küsimus ja selgub peale kõigi tõendite uurimist. Kinnistutele hüpoteegi seadmine ei ole süüdistatavatele ülemäära koormav, kuna sisuliselt see ei keela kinnisvara käsutamist. Osad on arestitud, kuna muud tõhusat meedet nende säilimise tagamiseks ei ole. Seega ei ole vara arestimise ulatus antud asjas ebaproportsionaalne. Vara arestimine vastab ka käesoleval ajal nõuetele – esineb põhjendatud kuriteokahtlus, on alust arvata, et isikud on saanud kriminaaltulu, arestitud vara väärtus ei ületa isikute vastu esitatavat nõuet ja esineb alus arvata, et arestimisnõude tagamata jätmine võib hiljem raskendada selle nõude täitmist, kui kohus rahuldab konfiskeerimisnõude. Kohtualluvust antud asjas eiratud ei ole ja kaitsja kaebus määruste õigusvastaseks tunnistamise osas on alusetu.
4. Nimetatud tähtajaks esitas menetluskulude hüvitamise taotluse OÜ Pro Grupp Invest kaitsja vandeadvokaat O. Kuklase, kes palub mõista OÜ Pro Grupp Invest ja Tanel Kurvitsa kasuks õigusabi kulud kogusummas 1104,4 eurot + käibemaks ehk 1325.- eurot täies ulatuses välja Eesti Vabariigilt. Taotluse kohaselt on tegemist määruskaebemenetluses tekkinud kuludega. Arve on esitatud Pro Grupp Invest OÜ-le 16,53 tunni osutatud õigusteenuse eest kokku summas 2181,96 eurot, sh käibemaks 363,66 eurot. Arvele on lisatud ka osutatud õigusabiteenuste nimekiri.
5. Tähtaegselt esitas seisukohad ja menetluskulude hüvitamise taotluse esitas ka OÜ Agriland kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 19.01.2018 määruse resolutsiooni punkti 21 ning tunnistada Tartu Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016 vara arestimise määrused õigusvastaseks ning tühistada konfiskeerimise kohaldamine ja vabastada arestitud vara aresti alt. Mõista OÜ Agriland kasuks õigusabi kulud summas 1560 eurot täies ulatuses välja. Lisaks taotletakse võtta määruskaebuse materjalide hulka määruskaebuse lisad 1-5 (08.06.2016 protokoll, 04.08.2016 Tartu Maakohtu kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-16-5137, 10.06.2016 taotlus, 19.01.2018 määrus). Seisukohtades korratakse üle määruskaebuses esitatu koos lisadega. Lisaks taotletakse OÜ Agriland kasuks välja mõista õigusabikulud, mis on tekkinud seoses käesoleva määruskaebemenetlusega. Kaitsja on kulutanud 13 töötundi kogusummas 1560 eurot, sh käibemaks 260 eurot, mille kohta on esitatud arve nr 181405 ja kulude aruanne.
6. 27.06.2018 esitas OÜ Agriland kaitsja vandeadvokaat M. Kairjak vastulause 22.06.2018 prokuratuuri vastusele. Koos vastulausega on esitatud 2 lisa: äriregistri väljavõte OÜ Pro Grupp Invest registrikaardi andmetega ning äriregistri väljavõte OÜ Agriland registrikaardi andmetega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebused jäävad edutuks.
8. Kaitsjad vaidlustavad nii 13.07.2015 OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kui ka 21.06.2016 OÜ Agriland suhtes tehtud vara arestimise määrusi ja taotlevad määruste õigusvastaseks tunnistamist. 7 Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha 13.07.2015 ja 21.06.2016 määruste õigusvastaseks tunnistamise väidete osas seoses vale kohtualluvusega ning seejärel kujundab seisukoha vara aresti alt vabastamise taotluste osas. OÜ Agriland kaitsja esitas täiendavad seisukohad, milles rõhutab üle esitatud määruskaebuse olulisemad osad. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning märgiti, et prokuratuuril on õigus ringkonnakohtule esitada oma kirjalikke seisukohti esitatud määruskaebuste kohta ning määruskaebemenetluse pooltel on õigusi esitada taandusi ja taotlusi, sealhulgas menetluskulude hüvitamise võimalik nõue, kuni 22.06.
9. Kuna süüdistatava kaitsja on üle korranud määruskaebuses juba varasemalt väljatoodu puudub vajadus taaskordse menetlusdokumendi esitamiseks ning nimetatud asjaolude ülekordamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus esitatud seisukohad tähelepanuta ning tagastab sellega seotud lisad esitajale. Esitatud menetlusdokumendist arvestab kohus üksnes menetluskulude väljamõistmise taotlust puudutavat. Ka tuleb jätta tähelepanuta OÜ Agriland kaitsja 27.06.2018 esitatud vastulause prokuröri seisukohale. Viimane seisukohtade esitamise tähtaeg oli 22.06.2018, seega on see esitatud hilinemisega ja tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt

§-st 390 ja § 326 lg 2 p-st 1 ning tagastada koos lisadega esitajale. 12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juba põhjalikult selgitanud, miks ei too Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumaja kohtuniku poolt vara arestimise taotluse lahendamine endaga kaasa määruste õigusvastaseks tunnistamist. Määruskaebustes korratakse üle asjaolud, mida maakohus on juba eelnevalt käsitlenud. Etteruttavalt ka järgmiste punktide osas märgib ringkonnakohus, et

§ 339

lg 1 p 7 rikkumisena, s.o põhistuste puudumisena, ei ole käsitletav põhistustega mittenõustumine (RKKK määrus nr 3-1-1-139-05). Maakohus on 19.01.2018 määruses välja toonud, et maakohtu hinnangul ei ole põhjust pidada vara arestimiste määrusi õigusvastasteks seetõttu, et vara arestimise taotlusi on läbi vaadanud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja eeluurimiskohtunik. Kohtualluvuse küsimus (võimalus, et kriminaalasja arutamine allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale) tõstatati alles pärast süüdistusakti kohtusse edastamist. Kusjuures kahe kohtumaja vahel tekkis alluvusvaidlus, mis näitab, et kohtualluvuse küsimus ei olnud nii ilmne ja üheselt mõistetav. Kohtualluvus

§ 24

lg 4 järgi määratakse mõistagi kindlaks menetlustoimingute tegemise ajal teadaolevate andmete ja asjaolude pinnalt. Tulenevalt eelnevast ei leia kohtukolleegium, et määruskaebuses esitatu annaks aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Samuti ei ole menetlusosalistele see varasema menetluse käigus olnud probleemiks. Kui nõustuda kaitsjaga ja leida, et nimetatud asjaolu oli kogu aeg teada, et asi allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, siis jääb arusaamatuks, miks seda varasemalt vara arestide tegemise seisuga vaidlustatud ei ole, kuigi kahtlustuse sisu oli teada.

§ 24

lg 1 kohaselt allub kriminaalasja arutamine maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Vaidlust ei ole selles, et asi allub Tartu Maakohtule ning kohtualluvuse säte räägib üksnes maakohtust, mitte täpsemalt kohtumajast. Pärast süüdistusakti kohtusse saabumist tekkis vaidlus, kas asi allub Tartu või Jõgeva kohtumajale, mille tulemusena lahendati vaidlus Tartu Maakohtu esimehe käskkirjaga. 25.05.2017 käskkirjaga kohtute seaduse § 12 lg 3 p 1, Tartu Maakohtu 2017 tööjaotusplaani § 4 lg 6, § 8 lg 7 alusel ja tulenevalt Tartu Maakohtu kohtunike vahel tekkinud eriarvamusest kohtualluvuse osas sama maakohtu erinevates kohtumajades käesolevas kriminaalasjas, määras kohtu esimees kriminaalasjas 1-171205 asja menetlevaks kohtunikuks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuniku. Vaatamata maakohtu sisesele kohtumajade vahelise asja jagamise probleemile ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks kohtualluvuse rikkumisega ning seetõttu peaks tunnistama vara arestimise määrused õigusvastaseks. Seetõttu ei ole tegemist õigusvastaste määrustega. 8

1. Nii OÜ Pro Grupp Invest kui ka OÜ Agriland kaitsjad leiavad, et 13.07.2015 vara arestimise määrused kui ka 21.06.2016 määrus on õigusvastased seetõttu, et arestimised ei ole proportsionaalsed. OÜ Pro Grupp Invest kaitsja leiab, et määrusega on arestitud rohkem kui prokuratuur taotles ning arestitud vara väärtus on suurem kui kriminaaltulu väärtus. OÜ Agriland kaitsja leiab, et nii arestimise kui kohtuliku hüpoteegi puhul on tegemist ületagamisega ning arvestatud ei ole vastusooritust. Kriminaaltulu ei ole selge.
2. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et mitte kõikide vara arestimise määruste puhul ei ole pidanud menetlusosalised vajalikuks kriminaalmenetluse tagamise vahendite osas kohtu võetud seisukohti kohtueelses menetluses vaidlustada. Selguse mõttes märgib ringkonnakohus järgmist. Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega (1-15-5640) arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Agriland kinnistu registriosaga nr 13737 ning katastritunnusega 50402:001:0170, asukohaga Raplamaa, Märjamaa vald, Orgita küla, Agrilandi, seades sellele kinnistule kohtuliku hüpoteegi Eesti Vabariigi kasuks 1 862 470 euro ulatuses. Nimetatud määruse vaidlustas OÜ Agriland kaitsja ringkonnakohtus, kus määruskaebuse põhiargumendiks oli rahulolematus saadud kriminaaltuluga. Tartu Ringkonnakohtu 19.08.2015 määrusega tühistati maakohtu määrus vara arestimise ja kohtuliku hüpoteegi seadmise osas samaaegselt ning jäeti kinnistule kehtima üksnes kohtulik hüpoteek summas 1 862 470 eurot. Ka nimetatud ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja Riigikohtus, kuid Riigikohtu 03.12.2015 määrusega jäeti ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohtu 03.12.2015 määruses asja nr 3-1-1-102-15 punktis 10 märkis kohus, et gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt on igaühelt eraldi võimalik arestida vara samas väärtuses kui grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu jaotus arestimismääruse tegemise ajal ei ole selge. Kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või

§ 4036järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks (RKKKm 3-1-1-1-12, p 20).

Tartu Maakohtu 21.06.2016 määrusega (1-16-5137) arestiti KarS § 831 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale OÜ Agriland kuuluvad osad järgmistes ettevõtetes, kus seati äriregistrisse osa käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks: Lepalaane OÜ osa suurusega 978 978 eurot; OÜ Kaavere Agro osa suurusega 829 600 eesti krooni; OÜ Melmilk osa suurusega 19 450 eurot; Weekend Club OÜ osa suurusega 31 500 eurot; OÜ Toome Elekter osa suurusega 3000 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2016 määrusega tühistati osaliselt maakohtu määrus, s.o OÜ-lt Agriland arestitud vara hinnangulise väärtuse osas. Tühistatud osas tehti uus määrus, millega arestiti OÜ-lt Agriland äriühingute osas kokku 2 271 005,88 eurot järgmiselt: Lepalaane OÜ osa suurusega 1 800 000 eurot; OÜ Kaavere Agro osa suurusega 315 046,88 eurot; OÜ Melmik osa suurusega 57 062,50 eurot; Weekend Club OÜ osa suurusega 31 500 eurot; OÜ Toome Elekter osa suurusega 67 396,50 eurot. Riigikohtu 28.09.2016 määrusega jäeti kaitsja kaebus ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata. Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega (1-15-5639) arestiti konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Pro Grupp Invest kinnistu registriosaga nr 2371535 nimega Bammi, katastritunnusega 81001:003:0107, asukohaga Jõgevamaa, Torma vald, Kantküla, Pammi, seades sellele kinnistule kohtuliku hüpoteegi Eesti Vabariigi kasuks summas 1 862 470 eurot. Sama määrusega arestiti konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamiseks tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Pro Grupp Invest väikelaev registreerimismärgiga VLE-471, pannes sellele väikelaevale käsutamise keelumärke Eesti Vabariigi kasuks 1 862 470 euro ulatuses. Nimetatud määrust ei vaidlustatud. 9 15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et süüdistatavate varad ei kuulu aresti alt vabastamisele. Tegemist on asja arutamise algusega kohtumenetluses, seega tuleb arvestada, et käesolevas menetlusetapis ei saa teha järeldusi süüdistuse põhjendatuse osas või konfiskeeritava vara reaalse suuruse osas. Maakohus on ka asunud seisukohale, et ei ole alust arvata, et kriminaalmenetluses on vara arestitud üleliigselt ja seega ei ole vara arestimine ka ebaproportsionaalne. Maakohus osundab põhjendatult Riigikohtu praktikale asjas nr 3-1-1-10215, kus märgitakse, et gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt on igaühelt eraldi võimalik arestida vara samas väärtuses kui grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu jaotus arestimismääruse tegemise ajal ei ole selge. Kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või

§ 4036järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks.

Ka OÜ Agriland kaitsja viitab nimetatud lahendile, kuid keskendub selles üksnes vastusoorituse osale, jättes lahendi kui terviku arvestamata. On põhjendatud asuda seisukohale, et kriminaaltulu jaotus on poolte seisukohti arvesse võttes vaidlusküsimus, mis tuleb kohtul lahendada kohtuotsust tehes. Samuti tuleb veelkordselt märkida, et vara arestimise eesmärk on tagada, et hilisema menetluse käigus oleks riigil siiski võimalik isikute süüdimõistmise korral ebaseaduslikult välja makstud soodustus tagasi saada. Vara arestimine ei ole veel riigi nõue, vaid üksnes abinõu võimaliku nõude tagamiseks. 16. OÜ Agriland kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud arestimise põhjendatuse üle otsustamisel kaitsja esitatud tõendit kaitseaktis, mis näitab teistsugust kriminaaltulu ja vastusooritust. Kuna käesolevaks ajaks ei ole asjas sisulist menetlust veel toimunud, siis ei saanud maakohus võtta seisukohta kaitsja esitatud tõendi osas. Tõendite esitamine ja uurimine ei ole veel alanud. Lisaks tuleb

§ 61lg 2 kohaselt kohtul hinnata tõendeid kogumis.

17. OÜ Pro Grupp Invest kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, milles taotleb tasu kokku 1325 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist süüdistatavale. Kaitsja kulutas 10,04 advokaadi töötundi (ühe tunni maksumus on 132 eurot koos käibemaksuga) määruskaebemenetluses Tartu Maakohtu 19.01.2018 määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud.

§-de 175 lg 1 p 1 ja 187 lg 2 teise lause alusel loeb ringkonnakohus selle summa menetluskulude hulka. 18. Ka OÜ Agriland kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, milles taotleb tasu kokku 1560 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist süüdistatavale. Kaitsja kulutas 13 advokaadi töötundi (ühe tunni maksumus on 120 eurot koos käibemaksuga) määruskaebemenetluses Tartu Maakohtu 19.01.2018 määruse vaidlustamiseks. Arve nr 181405, mis on 22.06.2018 väljastatud OÜ-le Agriland koosneb kulude aruande kohaselt järgmisest: Riigkohtu määrusega tutvumisest 0,2 tundi, menetlusdokumendi projekti ettevalmistamisest, senise menetluse käigu, õiguskirjanduse ja relevantse kohtupraktika analüüsist ning büroosisesest nõupidamisest kokku 12,80 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole kogu õigusabiteenus 12,80 tunni ulatuses, kuna menetluskulude esitamise taotluse esitamiseks ei olnud süüdistatava kaitsjal vajalik täiendavalt üle korra määruskaebuses esitatut, sest menetlusse võtmise määruse eesmärk ei ole, et süüdistatavad saaksid üle täpsustada nende määruskaebuste sisu, vaid anda võimalus vastaspoolele vastuväidete esitamiseks. Kuna kaitsja on kaldunud kõrvale määruse sisust, siis leiab ringkonnakohus, et osutatud õigusabiteenusest 12,80 tunni tehtud töö tasu menetluskulude hulka lugemiseks ei ole põhjendatud ning leiab, et põhjendatud on lugeda asjakohaseks üksnes pool tehtud tööst, kuna kulude aruande alusel ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui suure osas moodustas menetluskulusid puudutav osa. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud kokku summas 792 eurot (sealhulgas käibemaks 152 eurot).

§-de 175 lg 1 p 1 ja 187 lg 2 teise lause alusel loeb ringkonnakohus selle summa menetluskulude hulka. 10 19. Eelnevast lähtudes ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2018 määruse vara aresti alt vabastamata jätmise osas muutmata ja määruskaebused rahuldamata. OÜ Agriland kaitsja esitatud lisad 1- 4 jätta asja juurde võtmata ja tagastada esitajale. Jätta läbi vaatamata ja tagastada koos lisadega OÜ Agriland kaitsja esitatud vastulause, mis on esitatud hilinemisega. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 11