1-17-2129/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2129 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus, millega jäeti Mairot Salo (isikukood 36610202718) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON
8. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
9. augusti
10. a määrus, millega Mairot Salo jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Mairot Salole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot. Mõista Mairot Salolt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 30 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Maakohtu
12. juuli
13. a otsusega tunnistati Mairot Salo süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas
14. septembril 2017 ja lõppeb
15. mail
17. Vangla ja prokurör toetavad M. Salo tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist.
18. Tartu Maakohtu
19. augusti
20. a määrusega jäeti M. Salo vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tuvastas, et formaalsed alused M. Salo ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Samas leidis kohus, et M. Salo varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda vabastada. 3.1 M. Salol on neli kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab ta karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, millise teo eest on teda ka varem korduvalt karistatud. M. Salo varasemast elukäigust nähtuvalt on talle mõistetud eriliigilisi karistusi – vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, samuti vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt täitmisele pööratud vangistust (neli korda). Eelneva karistuse kandmiselt vabanes M. Salo
21. jaanuaril 2013 tingimisi enne tähtaega. Ärakandmata karistus tuli aga täitmisele pöörata, sest M. Salo eiras alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu ega ei hoidunud suhtlemast kohtu määratud isikutega. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Tartu Maakohtu
22. juuli
23. a otsusega mõistetud karistuse kandmisele ei ilmunud M. Salo ei vabatahtlikult selleks kohtu määratud ajal. 3.2 Eelnevast järeldas kohus, et M. Salo on suhtunud talle mõistetud karistustesse, sh määratud kohustustesse, äärmiselt ükskõikselt. See näitab, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekusele ega ole täitnud oma eesmärki. Seega puudub alus arvata, et sellel korral oleks kantud vangistus omanud suuremat mõju. 3.3 Kohus võttis M. Salot vabastamata jättes arvesse ka teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. M Salo on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine ja ta on osalenud vangla tööhõives. M. Salo paigutati
24. aprillil 2018 karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse. Avavanglas on M. Salo suhtes kohaldatud mitmeid soodustusi. Alates juunist 2018 töötab M. Salo väljaspool vanglat AS-is S. M. Salol puuduvad käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Vabaduses on M. Salol olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. 3.4 M. Salo peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks on alkoholisõltuvus. Maakohtul puudub veendumus, et M. Salo oleks piisavalt motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma.
25. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja M. Salo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 4.1 Kohus on liialt keskendunud M. Salo minevikule, jättes kõrvale karistuse kandmise ajal toimunud positiivsed muutused ja tema motiveerituse käituda seaduskuulekalt, olles allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele. Praegu tuleks arvesse võtta eelkõige seda, milline on olnud tema käitumine karistuse kandmise ajal ja kuidas ta on motiveeritud paranema. 4.2 M. Salo on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ja temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. Positiivne on seegi, et ta on osalenud vangla tööhõives, viibib avavanglas ning käib tööl väljaspool vanglat AS-is S. Praegusel ajal ei ole tal distsipliiniga probleeme. Varasemalt on M. Salol olnud probleeme alkoholi liigtarbimisega. Ta on avaldanud soovi vabaduses alkoholist loobuda, soovib saada selleks abi ja on motiveeritud. Loomulikult on sellisest sõltuvusest raske vabaneda ja varasemalt on M. Salol olnud ka tagasilööke. Kui aga inimene on ise motiveeritud, tulevad ka tulemused. 4.3 M. Salol on toetav lähikond õe ja ema näol. M. Salo vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel hakkaks ta ema eest hoolitsema. M. Salol on olemas kindel elukoht õele kuuluvas talus, kus ta ka varem on elanud. Samuti on tal vabanemisel garanteeritud töökoht S. OÜ-s. Töö ja elukoha olemasolu, igapäevane tegevus ning stabiilne sissetulek võimaldaksid tal uue kuriteo toimepanemise riske maandada. 2 4.4 Teoreetiline võimalus, et isik libastub, on alati olemas. Vangla on hinnanud M. Salo poolt uute kuritegude toimepanemise riski tõenäosuseks kahe aasta jooksul 30%. Seda ei saa hinnata kõrgeks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata.
27. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Salo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
28. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei leidu määruskaebuses asjaolusid, mis lükkaks maakohtu seisukoha ümber. Kaebuses on üksnes veelkord välja toodud M. Salo positiivselt iseloomustavad asjaolud (millega kohus on juba kaalutlusotsustust tehes arvestanud) ning lubadus, et süüdlane uusi kuritegusid edaspidi toime ei pane. Määruskaebuses esitatud lubadused ja kinnitused on M. Salo andnud ka maakohtu istungil (kohtuistungi protokoll, lk 59–60). Hea käitumine vangistuses on kahtlemata positiivne, ent nagu maakohus ka märkis, ei saa süüdimõistetut siiski vabastada, kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. M. Salo senist elukäiku hinnates tuleb paratamatult nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub alus arvata, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning suunanud M. Salo õiguskuulekale teele. Seejuures on oluline silmas pidada, et M. Salo kuritegude oluliseks soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine. Vaatamata varasematele püüdlustele alkoholisõltuvusest vabaneda, on M. Salo vabaduses ikka ja jälle libastunud, jätkanud alkoholi tarvitamist ning pannud joobeseisundis toime uued kuriteod. Kohtul puudub veendumus, et praegusel ajal vabanedes ei kordaks M. Salo varasemaid vigu.
29. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtki asjaolu, millega maakohus määrust tehes ei arvestanud, ega põhjendatud, millist materiaal- või menetlusõiguse normi on kohus rikkunud. Seetõttu märgib kohtukolleegium üksnes, et nõustub maakohtu põhistatud lahendiga M. Salo vabastamata jätmise osas.
30. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
31. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 0,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi M. Salo kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus