← Eesti

1-16-10888/36

Obsah (14)§ 180§ 175§ 423§ 126§ 202§ 227§ 7§ 268§ 306§ 179§ 298§ 302§ 304§ 181

1-16-10888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2017 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-10888 (kohtueelses menetluses 1522100001

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 347.00 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175.00 eurot.

1.9

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.10 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700047771 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-10888“. 1.11 Jätta Teet Järveti kaitsja tasutaotlus läbi vaatamata. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.1 Maarja Reinok õigeks mõista KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. 2.2 Jätta Maarja Reinoki kaitsja tasutaotlus läbi vaatamata. 3. Asitõendid 3.1 narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le; 3.2 andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
  2. Esitatud süüdistus 1.1 Teet Järvetit süüdistatakse KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so altkäemaksu võtmises erasektoris, mis seisnes alljärgnevas tegevuses. 05.11.2014 sõlmiti hankeleping nr 5112014 X1e ja X2 (registrikood xxxxxxxx) vahel, mille objektiks on X1e E-korpuse asukohaga xxxx rekonstrueerimistööd, samuti nimetatud rekonstrueerimistöödega seotud ning nendest tulenevad tööd ja toimingud kuni ehitise täieliku valmimiseni ning ehitise üleandmiseni töövõtja X2 poolt kehtiva kasutusloaga ja ehitustööde lõpliku vastuvõtmiseni tellija, so X1 poolt. Hankelepingu kohaselt oli ehitise üleandmise lõpptähtaeg tellija X1ele 15.10.
  3. 05.11.2014 sõlmitud hankelepingu nr 5112014 p 12.1 kohaselt teostavad pooled järelevalvet ja kontrolli omavahel kooskõlastatult seaduses ettenähtud korras, kas otse või läbi selleks volitatud kolmandate isikute. Punkti 12.2 kohaselt on pooltel õigus kaasata järelevalve ja 2 kontrolli tegemiseks sõltumatuid oma ala spetsialiste, sõlmides selleks vastavad lepingud vastavate organisatsioonidega. Tellija, so X1, võttis objektile omanikujärelevalve teostajaks X3(registrikood xxxxxxxx ). X3 tegevusalaks on majandustegevuse registri andmetel üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine. X3üks osanikest ja ainuisikuline juhatuse liige on alates 05.06.2014 Teet Järvet, olles seega eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Samuti on X3huvides tema majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik X4, kes koos Teet Järvetiga on X1e objektil omanikujärelevalve teostajatena esindanud X3 OÜ-d. Teet Järvet ja X4 on osalenud omanikujärelevalve esindajatena X1e E-korpuse ehituskoosolekutel, mis on toimunud tellija, omanikujärelevalve ja töövõtja vahel. Ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 2 tulenevalt on ehitamise tehniliseks dokumendiks muuhulgas töökoosolekute protokollid. 12.01.2015 toimus peale lõunat aadressil xxxx asuvas xxxx kohtumine X2 ehitusjuhi X5i ja X3esindajate Teet Järvet ja X4 vahel. Nimetatud kohtumisel küsisid X4 ja Teet Järvet ehitajalt vara summas 50 000 eurot selle eest, et X2 saaks eelkirjeldatud objektil teha töid ilma omanikujärelevalvepoolsete takistusteta. 02.02.2015 pealelõunasel ajal toimus kohtumine xxxx aadressil xxxx, millest võttis osa X2 ehitusjuht X5 ning X3 esindajad Teet Järvet ja X
  4. Sellel kohtumisel pakkusid Teet Järvet ja X4 võimalusena välja suurendada teostatud tööde aktil auditeeritavat summat 10 000 eurot. Selle kohta esitaksid nemad X2-le eraldi arve mingi teenuse nimetuse all. X5 selle pakkumisega ei nõustunud. 13.02.2015 leidis algusega kella 12.00 paiku Tallinna linnas aadressil xxxx pubis xxxx aset kohtumine X2 juhatuse liikme X6i ja X3 esindaja X4 vahel, kus X4 küsis X2 juhatuse liikmelt vara summas 50 000 eurot selle eest, et ta aitab konsultatsiooni korras eelkirjeldatud objekti osas läbi viia, kooskõlastada ja kinnitada igakuiselt X2 poolt esitatavad teostatud tööde aktid. Teostatud tööde aktid on ehitajale aluseks tellijalt raha saamisel. Aktidele märgitakse akteeritaval kuul teostatud tööde mahud ja maksumused. X4 lubas sellel kohtumisel veel vajadusel abistada ehitusobjektil lisatööde leidmisel. Selliste lisatööde märkimise eesmärgiks oli tegelikult mõjutada X6i talle vara üle andma. Seeläbi saaks objektil ehitaja X2 küsida tellijalt, so X1elt täiendavat raha juurde, mistõttu ehitaja ei kaotaks kokkuvõttes altkäemaksu andmisega, sest saaks teistpidi lisatöödega tellijalt raha tagasi projekti eelarvesse. Sealjuures pole omanikujärelevalvele oluline, kas neid ehitustöid reaalselt tellijale tehakse või mitte. X4 lubas altkäemaksu maksmisega nõustumisel ja selle maksmise tagajärjel X2-le mitte järgida objektil ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu, so kõrvale kalduda ehitamisel ehitusprojektis sätestatud tingimustest, mida omanikujärelevalve aktsepteerib. 16.02.2015 X6i ja X4 vahel toiminud telefonivestluses nõustus X2 juhatuse liige altkäemaksu andmisega summas 50 000 eurot, millest nad olid eelmisel kohtumisel rääkinud. X4 lubas omalt poolt võimalusena teha selle kohta konsultatsioonileping, mis kiirendab protsessi. Teet Järvet saatis kokku pandud ehitustööde nõustamislepingu nr 2015-03 projekti 16.02.2015 elektronposti teel X7le. Teet Järvet juhendas X7, mida tuleb märkida X1e objekti ehitaja X2-le saadetava lepingu juurde kuuluva e-kirja sisuks, kellele leping ja selle alusel arve edastada, millises summas ja milline on saadetava arve sisu. Samal kuupäeval saatis X7 eelneval kokkuleppel Teet Järvetiga talle edastatud allkirjastamata lepingu enda e-posti aadressilt edasi X2 juhatuse liikme X6i elektronposti aadressidele. Saadetud e-kirjas X7 teavitas, et edastab 3 Ida-Viru lepingu allkirjastamiseks ning lubab hommikul saata samuti arve. X7 poolt edastatud kirja manuses oli ehitustööde nõustamisleping nr 2015-03 X2 ja X8 OÜ (registrikood xxxxxxx) vahel summas 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu objektiks oli Kutse tn 13, Jõhvi linn Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde administratiivne nõustamine. Teenuse osutamise ajavahemikuks on märgitud lepingus 16.02.2015 kuni ehitustööde lõpetamiseni. 17.02.2015 saatis X7 X2 juhatuse liikmele X6ile e-kirja, mille manuses oli X8 OÜ nimelt X2le koostatud 17.02.2015 arve nr 222 nimetusega „Leping nr. 2015-03“ summas 30 000 eurot (koos käibemaksuga). Nimelt X6 X2 nimel talle edastatud lepingut ei allkirjastanud ning X2 X8 OÜ arvet nr 222 summas 30 000 eurot ei tasunud. 20.02.2015 telefonivestluse käigus X6i ja Teet Järveti vahel kinnitas Teet Järvet veelkord altkäemaksu summat 50 000 eurot. Nende vestlusest selgus, et ülalpool kirjeldatud e-kirjad koos manustega, mis olid saadetud X6ile, on Teet Järvetiga kooskõlastatud. 05.03.2015 leidis algusega kella 10.00 paiku aadressil xxxx asuvas xxxx esimesel korrusel xxxx kohtumine X2 juhatuse liikme X6i ning X3esindajate X4 ja Teet Järveti vahel, kus X4 ja Teet Järvet järjekordselt küsisid X2 juhatuse liikmelt X6ilt vara summas 50 000 eurot. X4 ja Teet Järvet kinnitasid, et ehitajal X2-l ei teki vara andmisel probleeme X1e ehitusobjektil ja teostatud tööde aktid saavad omanikujärelevalve poolt ilma takistusteta allkirjastatud. 12.03.2015 teavitas X7 e-posti teel X6i, et allakirjutamata leping on tühine ja samuti arve nr 222, mille ta oli eelnevalt saatnud. Järgmisel päeval 13.03.2015 edastas X7 X6ile X8 OÜ 13.03.2015 kreeditarve selgitusega „kreeditarve arvele nr 222“ summas -30 000 eurot. Vastavalt EhS § 30 lg 2 p 1-3 on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamisel tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. EhS § 30 lg 5 p-de 2, 6, 7 järgi on omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks kontrollida: nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu, teavitades ehitise omanikku, kui teostatavate ehitustööde kvaliteet või tööde täitmise tähtaeg ei vasta kokkulepitule; ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. EhS § 30 lg 6 sätestab muuhulgas teiste pädevuste seas omanikujärelevalve tegija õigustena nõuda: ehitusettevõtjalt nõuetele mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; ehitusettevõtjalt ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Tulenevalt EhS § 30 lg 7 peab omanikujärelevalve tegija omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. Sama seaduse paragrahvi lõige 8 sätestab, et omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 vastu võetud määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 3 lg 1 sätestab, et omanikujärelevalve tegija on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest. Sama korra § 5 lg 2 p-de 7, 8, 13, 14 kohaselt on omanikujärelevalve tegija ülesanneteks: ehitustööde kvaliteedi hinnangute, mõõtmiste, katsetuste ja ekspertiiside teostamiseks ettepanekute tegemine ning nende järelevalve; ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontroll ja vajadusel nende esitamise, täiendamise või parandamise nõudmine; osalemine ehitustööde või selle osade üleandmisel-vastuvõtmisel ning selle põhjal 4 hinnangu andmine ehitise valmidusastmest; kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatus, ehitusprojektile vastavuse kontroll ning dokumentatsiooni kontroll. 05.11.2014 sõlmitud hankelepingu nr 5112014 p 4.7 järgi on tellijal õigus igal ajal teostada kontrolli ja järelevalvet ehitustööde vastavuse kohta kõnealuses lepingus sätestatud ja kehtestatud nõuetele ning tellija huvidele. X1e omanikujärelevalve esindajad X4 ja Teet Järvet tegutsesid altkäemaksu küsimisel ühiselt ja kooskõlastatult. Nii X4 kui ka Teet Järveti rolliks oli ülalpool kirjeldatud viisidel veenda ja survestada X2 ehitusjuhti X5it ja juhatuse liiget X6i altkäemaksu andma. Altkäemaksu andmisega nõustumisel, olid omanikujärelevalve esindajad X4 ja Teet Järvet valmis ülalpool kahtlustuses kirjeldatud EhS-st ja Omanikujärelevalve tegemise korrast tulenevat omanikujärelevalve pädevust ja ülesandeid kuritarvitama sellisel viisil, et ei täida omanikujärelevalve tegija kohustusi ja ülesandeid vastavalt nõuetele ning viivad järelevalvet läbi ehitaja huvidest kallutatuna, lubades X2-le teostada X1e E-korpuse rekonstrueerimisel ehitustöid ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu järgimata ning aktsepteerides X2 poolt esitatud tegelikkusele mittevastavaid teostatud tööde rahalisi akte sellises mahus ja maksumuses, mis on ehitajale soodsad, kusjuures pole oluline, kas ehitustöid reaalselt selles mahus tehakse või mitte. X7 poolt edastatud lepingu ja arve kasutamise tegelik sisu oli varjata alkäemaksu küsimisel ja arve aktsepteerimisel raha saamise eesmärki näiliselt rekonstrueerimistööde administratiivse nõustamise nimetuse all. Sellise tegevusega Teet Järvet, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult X4ga X1e ehitusobjekti ehitajalt omanikujärelevalve esindajana vara küsides, pani toime altkäemaksu küsimise vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest, mis on kvalifitseeritav KarS § 4023 lg 1 järgi. 1.2 Samuti süüdistatakse Teet Järvetit KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2, 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, so dokumendi ehk arve, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamises, mis seisnes alljärgnevas. Nimelt X8 OÜ juhatuse liige X7 koostas X2-le tasumiseks X8 OÜ nimelt ja äriühingu rekvisiite kandva 17.02.2015 arve nr 222 teenuse/toote nimetusega „Leping nr 2015-03“ summas 30 000 eurot. Teet Järvet juhendas 16.02.2015 X7, kellele ja millises summas tuleb X8 OÜ arve 222 koostada ja edastada, samuti arutati omavahel läbi esitatava arve maksetähtaeg. Ehitustööde nõustamislepingu nr 2015-03 järgi oli lepingu objektiks xxxx rekonstrueerimistööde administratiivne nõustamine. Nimetatud X8 OÜ näiliku nimetusega arve nr 222 sisu oli tegelikult mitte administratiivne nõustamine, vaid see oli üks osa altkäemaksu summast varjamaks X3esindajate Teet Järveti ja X4 altkäemaksu küsimist seoses aadressil xxxx, X1e E-korpuse rekonstrueerimistööde juures omanikujärelevalve teostamisega. Vastavalt KarS § 22 lg 2 on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Teet Järvet kallutas X7 koostama X8 OÜ nimelt arve X2-le summas 30 000 eurot. Teet Järvet tekitas X7le tahtluse toime panna võltsimine. Lisaks kallutas Teet Järvet X7 edastama X8 OÜ nimelt võltsitud arve X2-le. X7 poolt 17.02.2015 edastatud arve andis X8 OÜ-le raha nõudeõiguse X2-lt summas 30 000 eurot. Arve kättesaamisel X2 nõutavat summat ei tasunud. 5 Sellise tegevusega pani Teet Järvet toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1- § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so dokumendi võltsimisele kallutamise ning võltsitud dokumendi kasutamisele kallutamise, eesmärgiga omandada selliste tegevustega õigusi. 1.3 Teet Järvetit ja Maarja Reinokit süüdistatakse selles, et nad omandasid kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata isiku(te)lt, kohas ja ajal, kuid enne 05.03.
  5. a narkootilist ainet marihuaanat 3,74 grammi (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 24%), narkootilist ainet hašišit kaaluga 2,54 grammi (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 19%) ning narkootilist ainet marihuaanat (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 5,6%) ja tubakat sisaldava sigareti kaaluga 0,91 grammi ehk kokku erinevaid narkootilisi aineid suures koguses, so rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Teet Järvet ja Maarja Reinok valdasid eelnimetatud narkootilisi aineid ühiselt ja kooskõlastatult enda ühises elukohas xxxx kuni 05.03.
  6. a, mil korteris teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti korteri kabinetis asuva Teet Järveti ja Maarja Reinoki ühiselt kasutatava kummuti sahtlist Prada kirjadega prillitoosist politseitöötajate poolt ära kolm minigripp kilekotti, mis sisaldasid rohekat värvi taimset puru ning üks paberist valmistatud vutlaris suits, milliste leitud esemete kohta avaldas Teet Järvet läbiotsimise käigus juures viibinud politseiametnikele, et minigripp kilekottides oleva aine näol on tegemist kanepiga. Menetluse käigus teostati narkootilise aine ekspertiis, mille tulemusena tuvastati, et kahes minigripp kilekotis oleva taimse aine näol (mis Teet Järveti poolt läbiotsimise käigus antud kinnituste kohaselt oli kanep) on tegemist kokku 3,74 grammi kaaluva kanepi töötlemisprodukti marihuaanaga (kanepiõisikud) ning ühes minigripp kilekotis oleva taimse aine näol (mis Teet Järveti poolt läbiotsimise käigus antud kinnituste kohaselt oli kanep) on tegemist 2,54 grammi kaaluva kanepist valmistatud hašišiga; samast kohast leitud paberist vutlaris oleva aine näol on eksperdiarvamuse kohaselt tegemist narkootilise aine marihuaana ja tubaka seguga (kaaluga 0,91 grammi); viimatinimetatud narkootilise aine ja tubaka segu oli suitsetamise teel tarvitamiseks sigaretiks valmistatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisproduktid marihuaana ja hašiš kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist marihuaanast ning vastavalt kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 15E-LÕH009 esitatud eksperdiarvamusele piisab narkootilise aine hašiši puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1 grammist hašišist. Seega käitlesid Teet Järvet ja Maarja Reinok erinevaid narkootilisi aineid (marihuaanat ja hašišit) kokku vähemalt 30 (kolmekümnele) inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguse ulatuses ehk suures koguses. 6 Sellise tegevusega pani Teet Järvet toime suures koguses narkootiliste ainete (marihuaana ja hašiši) ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja valdamise) isikute grupis, so KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega pani Maarja Reinok toime suures koguses narkootiliste ainete (marihuaana ja hašiši) ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja valdamise) isikute grupis, so KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.4 Teet Järvet ja Maarja Reinok ei tunnista end süüdi.
  7. Kohtu seisukoht Esmalt võtab kohus seisukoha süüdistatavale ette heidetava teo tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas

(2), mõistab karistuse
(3), lahendab veel lahendamata taotlused
(4)ning lahendab muud küsimused (5-6). 2.
  1. Teet Järveti süüdistus KarS § 4023 lg 1 järgi Teet Järvetit süüdistatakse KarS § 4023 lg 1 järgi, mis näeb muuhulgas ette vastutuse eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimise eest vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest. 2.1.1 05.11.2014 sõlmiti X1e ja X2 vahel hankeleping nr 5112014, mille objektiks oli xxxx asuva X1e E-korpuse rekonstrueerimistööd (II kd tl 32-45). Lepingu p 12.1 ja 12.2 kohaselt teostavad pooled järelevalvet ja kontrolli omavahel kooskõlastatult seaduses ettenähtud korras, kas otse või läbi selleks volitatud kolmandate isikute. Pooltel on õigus kaasata järelevalve ja kontrolli tegemiseks sõltumatuid oma ala spetsialiste, sõlmides selleks vastavad lepingud vastavate organisatsioonidega. Nähtuvalt riigihangete registri väljavõtetest (II kd tl 125-128) asus objektil omanikujärelevalvet teostama X3 OÜ, mille üks osanikest ja ainus juhatuse liige on alates 05.06.2014 Teet Järvet (II kd tl 61-63). Omanikujärelevalve ülesannete täitmisele asumist kinnitab X1e E-korpuse ehituskoosolekute protokollid ja rekonstrueerimise ehitustööde päeviku väljavõtted (III kd tl 75-188), 06.03.2015 vaatlusprotokoll, kus vaadeldi Teet Järveti gmaili kontot xxxx, 13.05.2015 vaatlusprotokoll (II kd tl 180-226), kus vaadeldi Teet Järveti kasutuses olevat Dropboxi sisu (III kd tl 5-26), 20.05.2015 vaatlusprotokoll, kus vaadeldi X4 töökohast äravõetud X1e Ekorpuse rekonstrueerimistöödega ja omanikujärelevalve teostamisega seotud kaustasid (III kd tl 27-42), 21.05.2015 vaatlusprotokoll, kus vaadeldi Teet Järveti elukohast ja sõiduautost eelnevalt nimetatud objektiga seotud dokumente (III kd tl 43-74). 09.02.2015 alustas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlust KarS § 4023 lg 1 tunnustel, kuna ehitaja X2 juhatuse liige X6 teatas, et omanikujärelevalve esindajad X4 ja Teet Järvet nõuavad ilma komplikatsioonideta tööde vastu võtmise eest altkäemaksu. 2.1.2 X3kohta selgus kohtumenetluse käigus järgmist. Ettevõtte üheks tegevusalaks on majandustegevuse registri andmetel üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine (II kd tl 79). Ettevõtet juhib Teet Järvet, kellel tema enda sõnul ehitusalane haridus puudub. Majandustegevuse registri väljavõtte (II kd tl 89) kohaselt on alates 04.04.2013 X3üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve eest vastutavaks isikuks X
  2. Selle isiku tunnistajana ülekuulamise käigus selgus, et ta ei ole ettevõtte vastutavaks isikuks määramisest teadlik ning 7 Teet Järvetiga ei ole ta kunagi kohtunud. Teet Järveti sõnul oli X1e näol tegemist tema kolmanda ehitusjärelevalve objektiga. Peamiselt asus objektil omanikujärelevalve ülesannete täitmisega tegelema X
  3. Teet Järveti ja X4 ütluste kohaselt olid nad sõbrad, samuti oli neil ka tööalaseid kokkupuuteid. Ka X4l ei ole ehitusalast haridust. Teet Järveti sõnul sai ta sellise hanke olemasolust teada põgusa kontakti käigus X4ga. Peale hanke võitmist võttis ta X4ga ühendust, et nüüd on vaja hakata seal tööd tegema. X4ga tegevuse sisu, tähtaegu ja tasu ei arutatud. Järveti sõnul pöördus ta X4 kui sealt kandist pärit sõbra poole, et see ta välja aitaks. X4 oli nõus, kuna tal oli sellel hetkel vähe tööd ja ta tahtis alltöövõttu ehitajale teha. X4 pidi käima objektil, vaatama kuidas asjad sujuvad, kontrollima ehitustööde päevikute täitmist, kaetud töid üle vaatama, kaetud tööde aktid aktsepteerima, kontrollima objekti vastavust projektdokumentatsioonile jne. Hankedokumentide (II kd tl 127) ja Teet Järveti ütluste kohaselt oli ehitusjärelevalve lepingu maksumus 5000 eurot ja lepingu periood 12.11.2014-15.10.
  4. Nimetatu teeb ehitusjärelevalve tasu suuruseks ligikaudu 100 eurot nädalas. Seda olukorras, kus objekt asus ettevõtte asukohast 165 km kaugusel ning sellega tegeles kaks inimest. Teet Järveti ütluste kohaselt ei ole ta X4le midagi maksnud ega ka hüvitanud objektil käimisega seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul polnud juba algselt kavatsust lepingujärgne töö teostada lepingus ette nähtud tasu eest. 2.1.3 Käesolevas asjas on tõusetunud vaidlus selles, kas Teet Järveti näol oli tegemist eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuga KarS 4023 dispositsiooni mõttes. Kaitsja on seisukohal, et Teet Järvet ei oma omanikujärelevalve pädevust, mida ta saaks kuritarvitada. Väide, mille kohaselt Teet Järvetil puudus pädevus omanikujärelevalve valdkonnas, on iseenesest õige. Tal puudus vastav haridus, tema kogemused selles vallas piirdusid vaid kahe eelneva objektiga. Ilma omanikujärelevalve eest vastutava isikuta registris (antud juhul X9) ei oleks saanud X3omanikujärelevalve teenust osutada. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 41 lg 1 kohaselt ettevõtjal on lubatud tegutseda omanikujärelevalve tegemise tegevusalal, kui tal on vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga. Õiguskirjanduses1 käsitletakse majandustegevusena iseseisvalt teostatavat, tulu saamise eesmärgiga ja püsivat tegevust, mis ei ole seaduses tulenevalt keelatud. Omanikujärelevalve teostamiseks vajalike teadmiste ja oskuste ebapiisavus ei ole samastatav pädevusega KarS 4023 dispositsiooni mõttes. Pädeva isikuga on tegemist juhul kui ta tegutseb eraõigusliku isiku nimel tema majandustegevuse huvides. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade2 kohaselt võib see olla nii juhtivtöötaja kui ka teenistuja, ametnik, volinik või esindaja. X3majandustegevuses selles osas, mis puudutas X1ga sõlmitud lepingu täitmist, tegutsemiseks olid KarS 4023 tähenduses pädevad nii Teet Järvet kui ka X
  5. Ühe pädevus tulenes juhatuse 1 2 KarS. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2015 lk 874 KarS. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2015 lk 973 8 liikmeks olemistest ning teise pädevus juhatuse liikme poolt antud volitusest. Mõlemad isikud esitlesid end ja tegutsesid kui lepingu täitjad. 2.1.4 X4 sõnul kontakteerus ta Teet Järveti soovil peale esimest koosolekut ehitaja esindaja X5iga, et rääkida võimalikust koostööst. X5 ütles, et tal koheselt ei ole aega, kuid lepiti kokku, et kohtutakse Tallinnas. Hanke võitnud ehitusettevõtte projektijuhi X5i ütlused kattuvad sellega. Tema sisulisemad kokkupuuted omanikujärelevalvega algasid X4 sooviga Tallinna linnas vestelda, seda soovi ta järjekindlalt ilmutas ja talle tuldi vastu. X4 sõnul uuesti helistas ta X5le
  6. aasta detsembris ja kokku saadi xxxx restoranis. Räägiti sellest, milliseid töid on kumbki teinud ning X4 pakkus variante alltöövõtuks erinevates valdkondades. X5ile jäi kohtumise põhjus suhteliselt segaseks – X4 pakkus oma teenuseid alltöövõtjana. Seejärel oli X4 sõnul Teet Järvetil tungiv soov X5ga uus kohtumine kokku leppida. See toimus jaanuaris 2015 xxxx. Osalesid X4, Järvet ja X
  7. Räägiti ehituse valdkonnast ja sellest, et X2-l läheb see objekt raskelt ja selle kohtumise jooksul andsid X5ile teada, et on võimalik ehitada koostöös omanikujärelevalvega ja selle eest küsivad 50 000 eurot. Selle summa esitas X4le telefoni teel Teet Järvet ja X4 näitas selle telefoni kalkulaatoril ette X5ile. Konkreetsemaid vastuseid X5lt ei tulnud. Kohtumise toimumist kinnitab ka X5, kelle sõnul härrasmehed ilmusid ja jutt käis sellest kui keeruliseks võib omaniku järelevalve teha ehitusettevõtjal töö tegemise. Kohtumisel käidi välja ettepanek 50 000 euro osas, summat näidati telefoni ekraanil. X5 võttis enda sõnul lihtsalt teadmiseks, et kellelgi on selline kummastav mõte tulnud. Teet Järvet kinnitab küll kohtumise toimumist, kuid eitab raha küsimist. Teet Järvet väidab, et X4 näppis vahetpidamata oma telefoni (I kd tl 178p). Kohtumisele läks ta X4 initsiatiivil. Kohtu hinnangul on Teet Järveti ütlused vastuolus teiste tõenditega – nii tunnistajate ütluste ja vestluste pealtkuulamisel fikseerituga, kui ka Järveti hilisema käitumisega. Seetõttu jätab kohus Järveti ütlused tõendikogumist kõrvale. Riigikohtu praktika kohaselt võib ütlused jätta tõendikogumist kõrvale kui need ei riimu teiste tõenditega
  8. 2.1.5 X4 sõnul hakati tellijat survestama veebruari kuust kui ei saadud X5ga kaubale summa maksmises. Teet Järvet survestas sellega, et ei aktsepteerinud kuu akte sellises mahus nagu tellija soovis. Veebruari kohtumisel käisid nad välja idee, et esitavad siis 10 000 euro peale arve. X5i sõnul muutus ehitusjärelevalve kärsitumaks, kuna nende ettepanekule ei olnud mingit reaktsiooni tulnud. Siis toimus järgmine kohtumine, korrati varasemat ettepanekut ja öeldi, et kui kohe ei taheta kõike tasuda, siis võiks natukenegi – 10 000 eurot. Initsiatiivi ilmutasid mõlemad – nii X4 kui ka Teet Järvet. Sellel hetkel oli teine akt vastu võtmiseks esitatud. Kui esimene akt oli menetluses suhteliselt mõistlikult ja hästi, siis teine jäi toppama ja paralleelselt sooviti kokkusaamist varem alustatud teema jätkamiseks. Seejärel teavitas X5 päevakorda tekkinud teemadest oma tööandjat ja koos X6iga pöörduti politsei poole. Veebruarikuise tööde vastuvõtuakti kohta selgitas X5, et see oli esitatud 70 000 euro peale. Kui ta omanikujärelevalve ettepanekuga raha maksta ei nõustunud, siis see akt laekus natuke hiljem muudetud kujul tagasi. Omanikujärelevalve oli omakäeliselt akti ringi teinud ja muutis summat kordades kinnitades kas 10 000 või 20 000 eurot. X4 ütluste kohaselt Teet Järvet ei aktsepteerinud kuu akte sellises mahus nagu ehitaja seda soovis. X4 sai hiljem Järvetilt teada, 3 RKKKo 3-1-1-100-15 p 16 9 et jaanuari kuu akt oli tagasi saadetud tunduvalt väiksemas mahus – 70-st tuhandest kinnitati 19 tuhat. Näite Järveti poolt survestamisest on toonud X
  9. „Kui meil puudus lammutustööde teostamise plaan, siis jah, tal on õigus, aga me parandasime seda plaani, saatsime kooskõlastamisse ja tema kirjutab, et vastavalt lepingule on mul viis päeva, et seda läbi vaadata. Viie päeva pärast saabub vastus, et plaan ei vasta nõuetele. Kui me küsime, et palun kirjeldage konkreetselt, mida me peame parandama või lisama, siis ta jälle kirjutab, et mul on jälle viis päeva ja nii see venib kaua ja töö seisab.“ Teise näitena toob X10: „Kui meie utiliseerisime prügi ja me ei pannud toru, mis pidi seisma, siis ma olen sellega nõus,. Aga kui ta nõuab selle alusel ehituse peatamist ja me paneme selle toru ja ta kirjutab, et te rikute lepingut, kuna ma keelasin teil töötamast, aga teie panete toru.“ Ehitaja X2 juhatuse liikme X6i sõnul oli üks nõue näiteks, et X2 oma alltöövõtjate töötajad kannaks Maksu-ja Tolliameti registrisse. X10 lisab: „Ma ei saanud järelevalve tegudest aru, kuna ehituses on selline asi nagu ehituse hea tava, kui ehitaja ja järelevalve teevad koostööd selleks, et objekt lõpetada. Kui ma küsisin, et miks ta nii käitub, miks me ei saa koostööd teha, siis ta lihtsalt vastas, et küsige oma juhatuse käest.“ 2.1.6 Nii tunnistajate ütluste kui ka jälitustoimingu protokollide kohaselt korraldas eraviisilisi kohtumisi ehitajaga X4, kes enda sõnul tegi seda Teet Järveti ülesandel. Ülekuulamiste tulemusena veendus kohus selle usutavuses. X4 oli aktiivne, tema teksti konspireerituse aste oli suhteliselt madal, tegutsema asus ta omamata juriidiliselt nähtavaid seoseid või kokkuleppeid X3 OÜ-ga. X4 tegi nö eeltöö, kuid oludes, kus see tulemusi ei andnud, asus läbirääkimistesse Teet Järvet. Ka oli tema see, kes lõi rahade liikumiseks vajalikud eeldused X7 ettevõtte vahendusel. X4 tegutsemist Teet Järveti teadmisel ja volitusel kinnitab viimane X6ile 20.02.2015 telefonikõnes otse: „X4 tegeleb sellega jah, temaga kokku leppida kõik, [---]“ (X1d lk 41-42). Kohtu hinnangul tegutsesid Teet Järvet ja X4 kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 kohaselt. Sealjuures oli Teet Järvetil kuriteo toime panemises juhtiv roll. 2.1.7 Süüdistuse aluseks oleval perioodil kehtinud ehitusseaduse § 30 lg 1 ja 2 kohaselt enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku. Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada ehitusprojektikohane ehitamine; ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Samuti reguleeris omanikujärelevalve teostamist seaduse alusel kehtestatud omanikujärelevalve tegemise kord. Nõuded, mida ehitusjärelevalve ehitajale seab, ei ole täpselt reglementeeritud ja seega igal konkreetsel juhul sõltuvuses järelevalve teostajast. Asjas kogutud tõendite kohaselt olid X3 OÜ nõuded ehitajale kõrged ning tunnistajana üle kuulatud tellija X11e ja X12i töötajate ütlustest tulenevalt olid nad sellega igati rahul. Ehitusjärelevalve teostaja nõudlik tegevus ning liigne põhjalikkus ei ole ette heidetavad. Kuritegelikuks muutub tegevus alates sellest hetkest kui vastutasu eest ollakse valmis senisest põhjalikkusest ja nõudlikkusest loobuma. 2.1.8 Kohtu hinnangul lubas ehitusjärelevalve altkäemaksu saamise korral järelevalvet teostada ehitaja huvidest kallutatuna. X6i küsimusele kas teie pakkumine on see, et mula tuleb vähem, vastab Järvet: “Seda mula ei tule üldse.“ Nimetatu langeb täielikult kokku X4 hinnanguga: Me andsime mõista, et kui seda summat ei tasuta, siis ehitajal ongi raske ehitada, ta peab ehitama 10 põhimõtteliselt kõik paberil, et kõik paberid oleksid filigraansed. Kui nad ei taha seda raha maksta, las siis ehitavad edasi nii nagu see ehituse lõpp on neil läinud: järelevalve poolse pingsa survestamise ja aktide ümber lükkamisega. 2.1.9 Teet Järvet pidas enda hinnangul lepingueelseid läbirääkimisi. Kuidas isik oma tegevust enda jaoks mõtestab, ei muuda teo olemust. Ka altkäemaksu võtmine on TsÜS § 67 tähenduses leping. Käesoleval juhul peeti lepingueelseid läbirääkimisi teemal, kas ehitaja on nõus andma ehitusjärelevalve teostajale altkäemaksu. Reaalse konsultatsiooniteenusega tegemist ei olnud. See nähtub toimiku pinnalt mitmetest asjaoludest. Ehitusjärelevalve teostaja püüdis saada ehitajaga eraviisilise kontakti kohe ehituse alustamise järgselt. X5i sõnul ehituskoosolekutel ei arutatud teemat, et ehitajal oleks vaja mingisugust nõustamisteenust, seda arutati xxxx ja sellistes kohtades. X3 OÜ-l puudus võimekus sellist teenust osutada – ettevõttega seotud ainus ehitusalase pädevusega isik ei olnud oma seotustest ettevõttega teadlik. Läbirääkimiste käigus oli arutlusel ka variant, et vormistatakse näilik metalli ost-müük. Teenust väidetavalt osutama hakkava ettevõtte juht X7 ei omanud plaanitavast teenusest mingit ülevaadet, ka tema ettevõttel puudus sellekohane kompetents. Lepingu ja arve väljastamise ajaks ei olnud leitud inimest, kes oleks avaldanud nõusolekut sellise töö tegemiseks. X6 tegi omanikujärelevalve ettepanekust kokkuvõtte: „E&G oli tol hetkel 11 ehitusinseneri ja omanikujärelevalvel 0 inseneri ja nad pakkusid, et teevad täitedokumentatsiooni, kuigi me saame sellega piisavalt ise ka hästi hakkama.“ Täitedokumentatsiooni teostamine ei ole eraldi tegevus, X6i sõnul on ehituspäeviku koostamine ja tööaktide tegemine osa projektijuhi tööpäevast. X4 on kokku võtnud väidetava konsultatsioonilepingu teema alljärgnevalt: „Kuna lepingu sõlmimine peaks toimuma läbirääkimiste teel, kus siis kirjutatakse üles kõik punktid konkreetselt, mis teenust siis ehitaja või teine pool sellest saab ja kui teenus on pakutud, siis järgnevalt on juba arve esitamine. Antud juhul ehitaja ei teadnud täpselt, mis teenust ta saab ja mille eest peaks ta arve maksma.“ Kohus nõustub sellega. 2.1.10 Kaitse on kohtule esitanud hulgaliselt tõendeid selle kohta, et tegemist on probleemse ehitajaga. Asja materjalidest nähtubki, et X2 sattus majandusraskustesse ning objekti lõpetas teine ehitaja. Asjaolu, et majandusraskustes olev ettevõte püüab maksimaalsel määral optimeerida kulusid, on eluliselt igati usutav. Kohtu hinnangul ei oma see asjas olulist tähtsust. Ehitaja võimalik mittenõuetekohane tegevus ei muuda ehitusjärelevalve poolt altkäemaksu küsimisele antud hinnangut. Samuti ei muudaks see usutavamaks süüdistatava väidetud vajadust kõrvalise abi järele ehituse dokumentide koostamisel. 2.1.11 Kaitsja esitas hulgaliselt ekraanitõmmiseid Viber vestlustest Teet Järveti ja X4 vahel kuni perioodini, mil algas jälitustegevus. Isikute omavahelises vestluses on muuhulgas viiteid selle kohta nagu objekti koosolekute väliseid kokkusaamisi oleks soovinud ehitaja, ehitaja vajaks mingit abi, kahtlustatakse ehitaja ja tellija koostööd ning kiidetakse ennast. Nimetatud tõendis olev informatsioon ei riimu X4 ja X5i kokkulangevate ütlustega. Need ütlused omakorda on loogilises ja usutavas seoses hiljem toimunud pealtkuulamise käigus kogutud informatsiooniga. Erinevalt pealtkuulamise käigus saadud infost ei ole Viberi vestluse autentsus kontrollitav. Nimetatud asjaolude koosmõjul hindab kohus ekraanitõmmiseid Viber vestlustest ebausaldusväärseteks. Riigikohtu praktika kohaselt kui kohus ei tunnista mingit tõendit usaldusväärseks (eelkõige juhul kui see ei riimu teiste tõenditega), siis tuleb see jätta tõendikogumist kõrvale
  10. 4 RKKKo 3-1-1-100-15 p 16 11 2.1.12 Teet Järveti kaitsja võrdles ehitaja ja ehitusjärelevalve teostaja suhet advokaadi ja kliendi suhtega. Kohus nõustub selle võrdlusega täielikult. Näidet käesoleva kaasuse konteksti üle kandes soovis advokaat lisaks kliendile saada raha ka tema vastaspoolelt. 2.1.13 Sellega on KarS § 4023 lg 1 objektiivne teokoosseis täidetud. Samuti on täidetud subjektiivne teokoosseis. Teet Järvet teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning seadis selle eesmärgiks. Tegu on toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Teet Järvet on süüvõimeline ning KarS
  11. ptk
  12. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 2.2 Teet Järveti süüdistus KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 näeb ette vastutuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisele kihutamise eest. KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Süüdistuse kohaselt oli võltsitud dokumendiks X8 OÜ poolt koostatud arve. Kaitsja on seisukohal, et arvest ei saa juba tema olemuse tõttu (arve ei tekita ega muuda ühtegi õigussuhet) tekkida mis tahes tsiviilõigusi või -kohustusi. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid (tõendusfunktsioon) ning millest selgub selle väljaandja (garantii- ehk tagatisfunktsioon).5 Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Eristatakse intellektuaalset ja materiaalset võltsimist
  13. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged. Tegemist on nn fiktiivse dokumendiga, mis on vormilt autentne, ehkki sisult vale.7 Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele.8 KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 sisalduvate süüteokoosseisudega kaitstav õigushüve on avalik usaldus. Koosseisu täitmiseks ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati. Õiguskäive on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga.9 Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-96-16 asunud seisukohale, et KarS § 345 lg 1 sätestatud dokumendina on käsitletavad näiteks hinnapakkumised. Need on kirjalikud aktid, mis sisaldavad mõtteväljendust ja olid nende esitamisel mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Kohtu hinnangul vastab samadele tunnustele ka arve. Koosmõjus hilisema tasumisega tõendab see tehingu aset leidmist arve esitaja ja maksja vahel. X7 ütluste kohaselt helistas talle 16.02.2015 Teet Järvet ja küsis, kas ta saaks teha ühe arve. Tal endal olevat mingi huvide konflikt. Arve olevat nõustamisteenuse eest mingil Ida-Virumaa KarS. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 833 RKKKo 3-1-1-94-06 p 9 7 KarS. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 344 8 Samas lk 346 9 RKKKo 3-1-1-77-06 p 6 5 6 12 kinnisvaraobjektil. Samal õhtul saatis X7 Teedu poolt antud aadressidele Teedu poolt ettevalmistatud lepingu ning järgmisel hommikul arve, mille koostas samuti Teedu poolt antud informatsiooni põhjal. Arve koostas ta X8 OÜ nimel. Eeltoodut kinnitavad ka 09.03.2015 ja 06.05.2015 vaatlusprotokollid (II kd tl 143-161, III kd tl 1-4). X7 ütluste kohaselt puudus tal informatsioon nii tehingu teise poole kui ka tehingu sisu kohta. Vastupidist ei väida ka Teet Järvet. Tema sõnul pidi täpsemalt läbi räägitama siis, kui ta välismaalt tagasi tuleb. Nimetatuga on tõendamist leidnud, et X7 võltsis intellektuaalselt arvet ning kasutas võltsitud arvet. Teo täideviijana kuulati X7 algselt üle kahtlustatavana ning hiljem lõpetati tema suhtes menetlus

§ 202alusel oportuniteediga. Kar

S § 22 lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab täideviijas teotahtluse tekitamist, tema teootsuse esilekutsumist. KarS § 22 lg 2 mõttes ei ole võimalik kallutada isikut, kellel on põhiteo tahtlus juba olemas.10 Karu ütlustest tulenevalt pani ta teo toime vaid seetõttu, et sõber teda palus. Seega on Teet Järvet kihutanud X7 kuriteo toimepanemisele. Riigikohus on kaasaaitaja kontekstis märkinud, et kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes.11 Samuti peab olema kihutamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks kahekordne tahtlus.12 Teet Järvetil oli kavatsetus nii kihutamise kui ka X7 poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Ta teadis ja seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Teet Järvet on süüvõimeline ning KarS

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 2.3 Teet Järveti ja Maarja Reinoki süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 2.3.1 05.03.2015 toimetati Teet Järveti elukohas xxxx läbiotsimine (X1d tl 85-95). Selle käigus avastati kabineti sahtlite ja kappidega kummuti esimesest sahtlist PRADA kirjega prillitoos, mille seest leiti ja võeti ära kolm minigrip kilekotti puruga. Teet Järveti sõnade kohaselt oli nendes kanep. Samuti oli nimetatud prillitoosis rohelist värvi papist karp kirjega SXXX, milles on sigaretitaoline ese, milles Teet Järveti sõnade kohaselt on samuti kanep. Kolm minigrip kilekotti ja rohelist värvi karp koos sigaretitaolise esemega fotografeeriti ning pakendati turvakleebisega suletud ümbrikusse. Ekspertiisiakti nr 15E-AN0292 (X1d tl 102 -104) kohaselt: 1) rohelised taimeosad massiga kokku 3,74 g kahes minigrip kilekotis on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 24%; 2) rohekaspruunid ainetükid massiga 2,54 g minigrip kilekotis on kanepist valmistatud hašiš, mis sisaldab 19% tetrahüdrokannabinooli; 3) rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 0,91 g sigaretis on peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 5,6% ja milles marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi instituudi teabele (X1d tl 96-99) on marihuaana keskmine narkootilist joovet tekitav kogus kümnele inimesele 7,5 g. Arstliku kohtutoksikoloogia 10 RKKKo 3-1-1-100-15 p 25 RKKKo 3-1-1-54-16 p 20 12 KarS. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 81 11 13 ekspertiisi (X1d tl 108-110) ja Eesti Kohtuekspertiisi instituudi teabe kohaselt piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1 g hašišist. Seega leiti läbiotsimise käigus suur kogus narkootilist ainet narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 tähenduses. 2.3.2 Kohtumenetluses tulid süüdistatavad välja alibiversiooniga, mille kohaselt kuulusid korterist leitud narkootilised ained X13u nimelisele isikule, kes süüdistatavate ütluste kohaselt on nende kasutuses olevas korteris ööbinud. Sellise isiku olemasolu ja Eestis viibimise tõendamiseks on esitatud halva kvaliteediga fotod (X1d tl 130-133) meesterahvast, kes ühel fotol kannab prille. Asjaolu, et fotodel oleks üks ja see sama isik, ei ole tuvastatav. Kaitsja on esitanud foto prille kandvast meesterahvast (X1d tl 136), kes sarnaneb teisel fotol (X1d tl 133) oleva meesterahvaga ning tema kantavad prillid on mõneti sarnased fotodel kajastatud (X1d tl 134-135) Prada prillidega. Prille kandva isiku samasus kaitsja väidetud isikuga ei ole kontrollitav. Kohus märgib siinkohal, et sedavõrd nõrgad seosed - narkootilist ainet sisaldav Prada prillitoos kahtlustatavate kodus ja Prada prillidele sarnanevaid prille kandnud tuvastamatu isik - ei ole kohtus kahtlusi loovad. Kaitse on esitanud ka Teet Järveti ja X13u vahelise kirjavahetuse detsembrist 2016, kus räägitakse viimati nimetatud isiku poolt unustatud prillidest. Tõendi kohaselt on kirjavahetust peetud enam kui kaks aastat peale X13u viibimist süüdistavate elukohas ning ligikaudu 1,5 aastat peale läbiotsimise toimetamist. Muu hulgas kirjutatakse Teet Järveti algatusel „jama unustamisest kohtadesse“ ning X13u vastab: “Ma unustan oma jama, et saada midagi paremat.“ Kohtu arvates ei nähtu ei üksikutest lausetest ega ka kogu vestluse kontekstist narkootilisi aineid sisaldanud prillitoosi kuulumine vestluse teisele poolele. Pigem jääb mulje, et vestluse teine pool ei saa aru, millest räägitakse või on ta eelnevalt teadlik sellise kirjavahetuse pidamise eesmärgist ning annab võimalikult mitmeti mõistetavaid vastuseid. Alibi hindamise osas on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-85-07 p 9.1 ja 9.3 märkinud muuhulgas järgmist: juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks [--]. Kriminaalmenetluse seadustikust ega Riigikohtu praktikast ei tulene süüdistatava kohustust nimetada alibit kinnitavaid tunnistajaid juba kohtueelses menetluses. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad lähtudes kaitsetaktikast või muudest kaalutlustest esitada sellise tunnistaja andmed vahetult kohtule

§ 227

lg 1 sätestatud korras.[---] Samas tuleb arvestada, et kui süüdistatav esitab tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, peab nende tõendite põhjal olema menetlejal reaalne võimalus alibi olemasolu kontrollida. Riigikohus on pidanud loomulikuks, et kohus kontrollib eriti põhjalikult alibit, mille süüdistatav, kes end kunagi süüdi tunnistanud ei ole, esitab ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumisel [---]. Kui süüdistatav otsustab alibit kinnitavate tunnistajate nimed avaldada menetlejale alles mitu aastat pärast kuriteosündmuse asetleidmist, võib nimetatud tunnistajate ütluste põhjal olla võimatu välja selgitada alibi paikapidavust. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja esitatud tõendite pinnalt reaalset võimalust alibi olemasolu kontrollida. Süüdistatavad on küll selgitanud, et nad ei pidanud süüdistust piisavalt tõsiseks, kuivõrd kanep ei kuulunud neile. Maarja Reinok jättis probleemi lahendamise Teet Järveti õlgadele. Teet Järvet hakkas enda sõnul probleemiga tegelema (otsima kanepi võimalikku omanikku) detsembris 2015 pärast süüdistusakti kättesaamist (I kd tl 155-159p, 171p-174, 18414 186p). Samas ei ole Teet Järveti tegevus tema enda väljendatud seisukohaga vastavuses. Teet Järvet on pöördunud 10.03.2015, so viis päeva pärast läbiotsimist, Wismari haiglasse toksikoloogilise uuringu teostamiseks tema organismis kanepi leidumise kohta. Seega pidas Järvet vajalikuks koguda oma süütuse tõestamiseks tõendeid veel enne kui menetleja pidas vajalikuks ekspertiisi määramist leitud aine olemuse välja selgitamiseks. Nimetatud asjaolud koosmõjus alibiversiooni kontrollimatuse ja hilise esitamisega ei loo kohtus kahtlusi selles, et süüdistatavate elukohast leitud narkootiline aine võis kuuluda kaitse väidetud X13u nimelisele isikule. 2.3.3 Kohtus tunnistajana üle kuulatud üürileandja X14 ütluste kohaselt oli üürikorteri üheks eelmiseks üürnikuks X15 koos oma abikaasaga (I kd tl 151-154p). Reinoki kaitsja on esitanud väited selle kohta, et tegemist on kanepi legaliseerimise aktivistiga ja seega võis prillitoos kuuluda ka talle. Nimetatud versioon on vastuolus kaitse eelmise versiooniga, kus väidetakse prillitoosi tõsikindlat kuulumist X13u nimelisele isikule. Ka on eluliselt väheusutav olukord, kus üks isik on unustanud välja kolimisel narkootilise aine üürikorterisse ning üürikorteri järgmised valdajad ei ole seda igapäevaselt kasutatava toa kummuti ülemisest sahtlist ligikaudu nelja aasta vältel leidnud. 2.3.4 Teo kvalifitseerimise seisukohalt KarS § 184 järgi ei omagi tähendust see, kes nimetatud narkootilise aine omandas. KarS § 184 näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Käitlemine on NPALS § 2 p 3 kohaselt narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Teet Järvet teadvalt valdas narkootilist ainet, milline asjaolu nähtub läbiotsimise protokollist. Nimelt on ta kahel erineval korral andnud selgitusi kanepi omamise kohta – nii minigrip kilekottides kui ka rohelist värvi sigareti taolises esemes. Läbiotsimist toimetati pika ajavahemiku vältel – korteris ajavahemikul 13:30-15:45, pärast seda kuni kella 16:00 sõidukis. Seejärel tagastati Teet Järvetile osa esemeid ning ta kirjutas protokolli omakäelise kinnituse: „Märkusi ei ole. Protokoll läbi loetud. Viidatud asjad sain tagasi“. Ainuüksi ajavahemik narkootilise aine leidmisest kuni protokolli allkirjastamiseni on piisavalt pikk selleks, et analüüsida politseiametniku hinnangu (tegemist on kanepiga) väidetava kordamise tagajärgi. Teet Järvetil on ütlustes ja kaitsekõnes avaldatu kohaselt kolm kõrgharidust. Tegemist on taipliku ja viimasest sõnast nähtuvalt väga enesekindla inimesega, kelle puhul on versioon politseiametniku hinnangu kordamisest eriti ebatõenäoline. Koosmõjus kaitsja Kalle-Kaspar Sepperi viibimisega läbiotsimise juures välistab kohus selle võimaluse. Teet Järvet on suure koguses narkootilise aine valdamise toime pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega pidades võimalikuks ja mööndes süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. 2.3.5 Narkootilise aine käitlemise kaastäideviimises on esitatud süüdistus ka Maarja Reinokile selles, et ta ühiselt ja kooskõlastatult Teet Järvetiga omandas narkootilise aine ning valdas seda nende elukohaks olevas korteris. Maarja Reinok on andnud mõneti vastuolulised ütlused kummuti sisu kohta öeldes, et ta ei ole käinud vaatamas, mis kummutis on ning teises kohas 15 märkides, et koristamise käigus on ta kummutisse vaadanud ning näinud seal juhtmeid ja muud kola (I kd tl 155-15p). Asjaolust, et Maarja Reinok oli üldjoontes teadlik kummutis olevatest esemetest ei saa tõsikindlalt järeldada, et ta oli teadlik kummutis asunud prillitoosi sisust. Tegemist oli kabinetina kasutatava ruumiga, kus imiku hooldamisega tegelev Maarja Reinok igapäevaselt ei tegutsenud. Muud tõendid tema poolt narkootilise aine käitlemise kohta puuduvad. Menetleja ei ole pidanud vajalikuks narkootilise aine pakendi suhtes läbi viia DNA ekspertiisi. Kohtu hinnangul on võimalus, et Maarja Reinok oli teadlik tema elukohas asuvast narkootilisest ainest võrdselt võimalik võimalusega, et ta sellest teadlik ei olnud.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eeltoodust johtuvalt ei ole Maarja Reinoki süüdistuse osas täidetud KarS § 184 objektiivne teokoosseis. Seega tuleb Maarja Reinok talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 2.3.6 Kuivõrd narkootilise aine käitlemine isikute grupi poolt ei leidnud tõendamist, tuleb Teet Järveti tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.

§ 268

lg 6 kohaselt kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Käesoleval juhul kergendab kvalifikatsiooni muutmine isiku olukorda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Teet Järvet on süüvõimeline ning KarS

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  3. Karistus Vastavalt toime pandule tuleb isikut karistada. KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. KarS § 4023 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumisest hoiduma ning kaitsma õiguskorda.13 Süü suurusele hinnangut andes tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes.14 Teet Järveti süü KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises hindab kohus väikeseks. Narkootilise aine kogus oli suhteliselt väike. Edasimüümist ei ole toimunud. Teo subjektiivse küljena on tuvastatav kaudne tahtlus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Järvetil puuduvad varasemad teadaolevad kontaktid narkootilise aine käitlemisega, mistõttu eripreventiivsed kaalutlused karistust ei suurenda. Tuvastatud asjaoludel ei nõua karistuse suurendamist ka üldpreventiivsed kaalutlused. Eeltoodust tulenevalt tuleb Teet Järvetile KarS § 184 lg 1 järgi mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 13 14 RKüKo 3-4-1-2-05 p 57 3-1-1-113-12 p 9.1 16 Teet Järveti süü KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohtu hinnangul keskmine. Tegemist on ühe episoodiga. Samas toimus altkäemaksu küsimine mitme kuu vältel teise poole survestamise teel ning küsitav summa oli arvestatavalt suur. Süü suurusele vastab karistuse liigina ainult vangistus. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toimepanemist grupis. X4 osas on kriminaalmenetlus lõpetatud KarS § 202 alusel. Nimetatud alusel menetluse lõpetamine eeldab süüteokoosseisu tuvastamist ning isikud on tegutsenud kaastäideviimise vormis, so grupis. Eripreventiivsed kaalutlused karistuse suurust ei vähenda. Kohtuistungitel tajutu tulemusel jõudis kohus järeldusele, et Teet Järvet ei ole oma teo olemusest aru saanud. Tema väärtushinnangud ei võimalda näha toimepandus probleemi. Kohtu hinnangul ei vähenda karistust ka üldpreventiivsed kaalutlused. Ühiskond vajab teadmist avaliku usalduse kaitstusest igal tasandil. Eeltoodust tulenevalt tuleb Teet Järvetile KarS § 4023 lg 1 järgi mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi loeb kohus Järveti süü tulenevalt sellest, et tegemist on ühe dokumendiga, keskmisest väiksemaks. Nimetatud osas on tegemist ideaalkogumiga, kuivõrd dokumendi võltsimisele kihutamine ning võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamine kujutab endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Sama teo õiguslik subsumeerimine mitme süüteokoosseisu alla ei tohi süüdlasele kaasa tuua raskemat varianti karistuse liitmise näol KarS § 64 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse suurendamist ei nõua ka eripreventiivsed ja üldpreventiivsed asjaolud. Kohus peab põhjendatuks ka käesoleval juhul valida karistuse liigiks vangistus, kuivõrd KarS § 64 järgi tuleb moodustada liitkaristus ning kohus hindab kogumis kohaseks ja süü suurusele vastavaks ühte põhikaristust. Eeltoodust tulenevalt tuleb Teet Järvetile KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning KarS 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel asperatsioonipõhimõtet suurendades mõistetud karistustest raskeimat. Teet Järvetile mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Kohus lähtub karistusaja pikkuse määratlemisel süüdistusaktis esitatud andmetest ja toimikusse esitatud tõenditest. Tegemist varem karistamata isikuga. Vangistus on oma olemuselt äärmuslik abinõu ja kohus ei pea õigeks juba esmakordsel karistamisel inimese pikaks ajaks ühiskonnast isoleerimist. Kohus peab võimalikuks jätta tingimisi karistus Teet Järveti suhtes kohaldamata. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (3 aastat, 3 kuud, ja 15 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et Teet Järvet ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Teet 17 Järvetile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.07.
  4. a. Kohtu hinnangul ei ole mõistetud põhikaristus üksi piisav süü heastamiseks, eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks ja ühiskonna turvatunde tagamiseks. KarS § 491 lg 1 kohaselt avaliku usalduse vastase kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani. Lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.15 Seega täidab lisakaristus täiendavalt süü heastamisele ka ühiskonna turvalisuse tagamise eesmärki. Ettevõtluskeelu eripreventiivne eesmärk on ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest isik, kes ei osale seal ausalt. Üldpreventiivselt peab antud lisakaristus aitama kaasa majanduskeskkonna usaldusväärsusele.16 Teet Järveti juhatajaks saades jätkas X3 OÜ tegutsemist omaniku järelevalve valdkonnas. Kontakt isikuga, kelle registris olemise tõttu oldi õigustatud teenust pakkuma, puudus täielikult. Järvetil endal puudus vastav haridus ning tema kogemused olid minimaalsed. Järvet ei näe enda tegevuses omanikujärelevalve teostajana ega ka selles, et ta omaniku esindajana ühtlasi ka ehitajalt raha soovib saada, mingit probleemi. Isiku tegu ja toimepandusse suhtumine loovad arvestatavalt suure tõenäosuse ebaausa ettevõtlusega jätkamiseks. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on vältimatu lisakaristuse kohaldamine, mis ületab võimaliku karistusmäära keskmist. KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada Teet Järvetile lisakaristusena ettevõtluskeeld 3 (kolmeks) aastaks.
  5. Taotluste lahendamine Teet Järveti kaitsja esitas taotluse KarS § 402³ osas põhiseaduslikkuse järelevalve teostamiseks ning normi kohaldamata jätmiseks. Kaitsja leiab, et nimetatud säte ei vasta määratletuse põhimõttele ja ei ole seetõttu põhiseaduslik, kuna erinevalt altkäemaksust avalikus sektoris, ei ole erasektoris pädevuse omamine ja kuritarvitamine piisavalt defineeritud. Süüdistus rikub PS 23, EIÕK Artikkel 7, KarS §-de 2 ja 12 koosseisupärasuse põhimõtet. Õigusriigis lähtutakse lex scripta (kirjutatud ja avaldatud seadus PS § 3 põhimõttel) ja nullum crimen nulla poena sine lege printsiibist (pole seadust, pole kuritegu). Karistusseadustik ei kriminaliseeri kahtlustuse faabula kohast raha küsimist isiku poolt, kellel puudub eraõigusliku isiku huvides pädevus. Pädevuse puudumine süüdistataval välistab rikkumise võimaluse. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Määratletuspõhimõttest (nullum crimen nulla poena sine lege stricta) tulenevalt on vajalik süüteokoosseisu tunnuste tõlgendamine viisil, mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada.17 Nulla poena sine lege esemeline kaitseala ei välista seda, et karistusõiguse kohaldamisel tuginetakse muu hulgas ka nii kriminaalõiguse dogmaatikas kui ka kohtupraktikas tõlgendamise tulemina väljakujunenud 15 RKKKo 3-1-1-18-17 p 13 KarS. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 156 17 RKÜKo 3-4-1-16-10 p 48 jj; RKKKo 3-1-1-113-13 p 24.2 16 18 mõisteaparaadile ja reeglitele – seega millelegi sellisele, mida karistusseaduse tekst otsesõnu ei sisalda. EIK on järjepidevalt kinnitanud, et EIÕK art-ga 7 on kooskõlas ka karistusseaduse järkjärguline tõlgendamine kohtupraktika kaudu, sest tahes-tahtmata sisaldavad õigusnormid nt määratlemata õigusmõisteid ning kohtupraktika ülesanne ongi norme tõlgendada.18 Eraõigusliku isiku mõiste tuleneb TsÜS §-st
  6. Majandustegevus on üldiselt arusaadav mõiste. Õiguskirjanduses19 on sisustatud pädevuse kuritarvitamine kui majandustegevuse raames isikule antud õiguste ja kohustuste ärakasutamine. Kohtu hinnangul on piisava selgusega määratletud, et eraõigusliku juriidilise isiku nimel majandustegevuses osalemisel ei või altkäemaksu eest oma ülesandeid teisiti täita. Kohus ei tuvastanud KarS § 4023 vastuolu põhiseadusega.
  7. Asitõendid Kohtuotsuse tegemisel tuleb lahendada mh küsimus kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega (

§ 306lg 1 p 13).

Kriminaalasja juures olevate asitõenditega kohus otsustab toimida järgnevalt:  narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le;  andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

6. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 1-3 ja 9 kohaselt menetluskulud on: valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 6.1 Kriminaalmenetluse kulud Asjas on tehtud narkootilise aine ekspertiis maksumusega 252 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis maksumus 95 eurot (X1d tl 100-110).

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus I astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast20. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtX1uutasu alammäär on 470 eurot. Teet Järvetilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 347.00 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1175.00 eurot. 18 EIKo Vasiliauskas vs.Leedu, p 155 Kar

S. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2015, lk 972 20 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28 19 19

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 6.2 Kaitsjate tasutaotlused Kohus lõpetas asja kohtuliku uurimise 16.05.2017 ning 19.06.2017 avas kohtuvaidlused. Pärast süüdistatavate viimast sõna kohus teatas kohtuotsuse kuulutamise aja ja tõusis saalist lahkumiseks. Teet Järveti kaitsja esitas mõlema kaitsja tasutaotlused juba saalist lahkuvale kohtule.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus muuhulgas küsimuse millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Erinevalt määratud kaitsjast ei ole kokkuleppel kaitsja puhul piiratud tunni hind ega ettevalmistuse maht. Üldmenetluses kujuneb kohtu seisukoht kohtuotsusega lahendamisele kuuluvates küsimustes poolte ära kuulamise tulemusena. Tegemist on taotlusega, millele prokuröril on õigus sellele esitada vastuväiteid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise küsimus lahendada põhimenetluse raames21. Riigikohtu praktikast tuleneb üheselt, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse peab kohus lahendama põhimenetluse raames, mis eeldab omakorda kaitsja vastava taotluse esitamist kriminaalasja sisulise arutamise käigus22. Taotlusi saab esitada kuni kohtuliku uurimise lõppemiseni (

§ 298lg 1).

Uusi tõendeid on küll võimalik erandlikel asjaoludel esitada ka kohtuvaidluses (

§ 302

), kuid uute asjaolude selgitamise vajaduse korral tuleb menetlus obligatoorselt uuendada (

§ 302

lg 1 ja 303 lg 4).

5. jao süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab asuda seisukohale, et menetluse uuendamist tingivad asjaolud saavad ilmneda ainult kohtuvaidluse või viimase sõna käigus. Kaitsjatasu hüvitamise taotlus selliseks asjaoluks ei ole. Peale süüdistatava viimast sõna algab

§ 304

kohaselt kohtu siirdumine nõupidamistuppa, mille käigus teatakse kohtuotsuse kuulutamise aeg. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-90-16 selgitanud, et menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata. 21 22 RKKKo 3-1-1-62-10 p 8 RKKKm 3-1-1-78-08 p 8 20 Kuivõrd kaitsja tasutaotlused on esitatud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, on tegemist hilinenult esitatud taotlustega, mis jäävad läbi vaatamata. Isegi kui Teet Järveti kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus oleks esitatud õigeaegselt ei kuuluks see

§ 180lg 1 kohaselt rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik Jane Marksa rahvakohtunik Lilja Piibeleht- Tarassov rahvakohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2017.a kohtuotsusega :

  1. Tühistada Harju Maakohtu
  2. juuli 2017 aasta otsus Teet Järveti ja Maarja Reinoki kaitsjate tasutaotluste läbi vaatamata jätmise osas.
  3. Muuta Harju Maakohtu
  4. juuli 2017 otsuse põhiosa, jättes välja järelduse, et T.Järvetil polnud juba ehitusjärelevalve lepingu sõlmimisel kavatsust lepingujärgne töö teostada lepingus ette nähtud tasu eest. Uue otsusega: 1.

§ 181

lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Maarja Reinoki( ik: 48909150274) kasuks maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks, koos käibemaksuga 2512, 50( kaks tuhat viissada kaksteist eurot ja viiskümmend senti). 2.

§ 180

lg 1 alusel jätta Teet Järveti kaitsja taotlus, maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud valitud kaitsjale tasutud kulude hüvitamiseks, rahuldamata ja valitud kaitsja tasu Teet Järveti kanda.

  1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. M.Reinoki ja tema kaitsja apellatsioon rahuldada.
  3. T.Järveti ja tema kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  4. Välja mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks - Maarja Reinoki (ik: 48909150274) kasuks 412,00 ( nelisada kaksteist ) eurot, - Teet Järveti( ik: 38112102711) kasuks 712,50( seitsesada kaksteist eurot ja viiskümmend senti). 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.